Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse: 1) teo iseloomu ja laadi; 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel; 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid; 4) võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest; 5) õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul ja kohaldamisel lähtutakse karistusseadustiku eriosa vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud karistusest või väärteo eest ka muus seaduses ettenähtud karistusest. Kui kuriteo eest on sanktsioonis ette nähtud vangistusele alternatiivseid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmisel seda valikut kohtuotsuses põhistama. Kohus võib ühe süüteo eest kohaldada vaid ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Kohtul on õigus sanktsioonis ettenähtud karistusi kergendada, lähtudes koosseisusisestest
Karistust võib kergendada: · süüteo toimepanemisel ettevaatamatusest, · kaasaaitamisel, · süüteo katse korral, · eksimuse korral õigusvastasust välistavas asjaolus, · piiratud süüdivuse, · keelueksimuse jms korral. Kergendades karistust, peab kohus arvestama, et 1) kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle 2/3 seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast 2) kergendatud karistuse alammäär on sanktsioonis ettenähtud karistuse liigi alammäär 3) kergendades vangistust, kui see oli ette nähtud eluaegsena, ei või kergendatud karistus olla alla kolme aastat vangistust 4) sanktsioonis ettenähtud viieaastase alammääraga vangistust kergendades ei või karistus olla alla ühe aasta vangistuse ja seda võib kohus mõista vaid erandlikel asjaoludel. Karistuse asendamine üldkasuliku tööga
õigusnormile vastavalt. Ilma hüpoteesita on õigusnormi ette kujutada võimatu. Hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus. Küll võib õigusliku tagajärje saabumine toimuda kas õiguspäraselt käitudes või õigusrikkumist toime pannes. Esimesel juhul leiame me õigusliku tagajärje dispositsioonist ja teisel juhul sisaldub õiguslik tagajärg sanktsioonis. Sellist kolmeelemendilist õigusnormi formaliseeritud struktuuri võib nimetada õigusnormi loogiliseks struktuuriks. Faktiliselt on aga täielikud õigusnormid, nagu märkisime, kaheelemendilised, koosnedes abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest (hüpoteesist ja sanktsioonist). Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Struktuur: Konstitutiivne määravad käitumise iseloomu. Kompetentsi normid õigust korraldavad normid.
2) absoluutselt määratletud on määratud täpselt üks liik või määr (nt vabadusekaotus 3 aastat). Sanktsioon on konkreetne karistusliik, mille eesmärk on mõjutada preventiivselt kõiki subjekte käituma tulevikus üksnes õiguspäraselt. 5. Juriidiline fakt. Selle mõiste ja liigid. Juriidiline fakt on see fakt, mis vastab normi hüpoteesis toodud tingimustele. St fakt, millega norm seob õigusliku tagajärje (mis avaldub sama normi dispositsioonis või sanktsioonis). Juriidilised faktid liigitatakse: Tekkimise iseloomust sõltuvalt: 1) juriidilised sündmused: * absoluutsed tekkepõhjus ja kulgemisprotsess ei sõltu inimese tahtest (nt maavärin,Maa meteoriiditabamus) * suhtelised tekkepõhjus sõltub küll inimese tahtest, kuid kulgemisprotsess enam mitte eostamisele järgneb inimese sünd, tapmise järel saabub surm, jne. 2) Juriidilised teod: on füüsilise või juriidilise isiku tegevus või tegevusetus, millega õigusnorm
Õigusnormide erijooned: 1. Õigusnorm sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust mis on õigusnormi materiaalne sisu. 2. õigusnorm näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette lubava või keelava selles kirjeldatud käitumismudelis kirjutatud käitumise. 3. Õigusnormi dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, õigusnormi sanktsioonis aga vastavate riiklike organite käitumine õigusrikkujate suhtes. Öeldut veel selgitades, siis igasugune norm eriti aga õigusnorm on tegelikult riigipoolt käitumismudel oma adressaatidele (õigusnorm, tegelikult mitte igasugune norm). Ja kuna riik on ise selle käitumismudeli väljaandajaks, siis on iseenesest mõistetav et riik ootab et ühiskond seda normi järgiks, kuid ta ei oota seda mitte nii sama vaid ta kontrollib selle normi täitmist vastavate riiklike
sotsiaalsed nähtused erinevadki loodusnähtustest selle poolest, et nad on determineeritud ratsionalismist, mõistusest ja väärtustest. Theodor Geiger (1891-1952) 1947. aastal ilmus raamat ,,Õigussotsioloogia algus". Oma seisukohti nimetas ta sotsioloogilis-õiguslikuks realismiks. Tutvus Uppsala koolkonna seisukohtadega (Lundstedt) ,,Niisama vähe, kui on õiguslikus imperatiivis, niisama vähe on õiguses üldse..." õiguslikke käske pole mõtet tähele panda; kui sanktsioonis ei ole iva, siis ei ole õiguses üldse iva. ,,...Õigusreeglite all me võiksime mõelda kirjutatud või kirjutamata seadusi, mis eksisteerivad abstraktselt ja mis omaksid sellist tähtsust, et neid peaks järgima. Aga selliseid seadusi ei ole olemas. Tegelikult on nii, et õigusreegleid ei saa millegi muuga kindlaks teha, kui sellega, et riigiorganid kindlates situatsioonides teatud viisil käituvad.
võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. Ilma hüpoteesita on õigusnormi ette kujutada võimatu, sest hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus. Küll võib õigusliku tagajärje saabumine toimuda kas õiguspäraselt käitudes või õigusrikkumist toime pannes. Esimesel juhul leiame me õigusliku tagajärje dispositsioonist, teisel juhul sisaldub õiguslik tagajärg sanktsioonis. Riiklikku sundi rakendatakse vaid siis, kui tegemist on `haige õigusega'. Paljudele õigusnormidele pole sund üldse omane. 24 Õigusnorm*(2)* Hüpotees* Dispositsioon* Sanktsioon* 02.09.12* EBSi*õiguse*ja*avaliku*halduse*õppetool* 9* ü Eluliste asjaolude (juriidiliste faktide) kirjeldust õigusakti kehtimise jaoks nimetatakse õigusnormi hüpoteesiks.
· Osa muid norme ka kirja pandud, nt religiooninormid, aga ka moraalinormid nt piibli kümne käsu näol Lähtudes õigusnormi struktuurist: · Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust- õigusnormi nn materiaalne sisu · Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab kirjeldatud käitumise; · Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguserikkujate suhtes. Normide toime: · Aktsioloogiline- normi mõju inimeste veendumustele, maailmavaatelistele orientatsioonidele, tunnetele ja emotsioonidele; · Informatsiooniline- seisneb selles, et näitab kätte tegutsemissuuna, loob baasi õiguspäraseks käitumiseks. 5. Sotsiaalsete normide liigid ja optimaalne proportsioon.
Õigusväliste normide rikkumisel ei järgne riiklikku sanktsiooni. Õigusnormid on sotsiaalsete normide üheks liigiks. Õigusnormi erijooned: 1. Sisaldab kohustuslike käitumisaktide tunnuste kirjeldust, so õigusnormi materiaalne sisu 2. Näitab riigi suhtumist vastavasse käitumismudelisse ja kirjutab ette, lubab või keelab selles kirjeldatud käitumise. 3. Dispositsioonis fikseeritakse õigussubjektide õigused ja kohustused, sanktsioonis vastavate riiklike organite käitumine õiguse rikkujate suhtes. Lisaks antud teemale: Sotsiaalsed normid ja hälbiv käitumine Hälbiva käitumisega on tegemist igal juhul kui on eristatud mingit sotsiaalset normi. Normid on aga alati hinnangulised, millest tuleneb aga see, et ka hälbed on hinnangulised. Norm ja hälve on see, milleks neid peab ühiskond. 0 Norm = keskmine
Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv, absoluutselt määratletud sanktsioonis on üksainus liik või määr. Sanktsioon koosneb reeglina sanktsiooni liigist ja määrast. Juriidiline fakt — asjaolu, mis on õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise aluseks. See sisaldub hüpoteesis ja võib olla lihtfakt ja liitfakt. Juriidiliste faktide jaotus: tahtlus (tahtlus ja mittetahtlus), sündmus (suhteline sündmus ja absoluutne sündmus) ja tegu (õigusvastane tegu ja õiguspärane tegu).
annaabi.ee 
