· 35 majast koosnevale, territoriaalselt naabruses asetsevate majade grupile (20003000 m2) · 1015 majast koosnevate väikeste majade grupile (1500 kuni 2500 m2) MAJAVALITSUSE PÕHIÜLESANDED ema valitsemisel oleva riikliku elamufondi kõigekülgne säilitamine · Majavalduste õige majandamine · Hoonete ja eluruumide plaanipärase, profülaktilise ja kapitaalremondi teostamine · Majavalduste hoidmine nõutavas sanitaarses seisukorras · Korra kehtestamine, et üürnikud suhtuksid majavaldusse kui rahva ühisvarasse · Majaelanike korteri ja elutingimuste parandamine MAJAVALITSEJA M ajavalitsuse kõigi majandusharude ainujuhiks ja majavalitsuse pangaarvete käsutaja M
A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala, metsageneetiline, zooloogiline, botaanilis-zooloogiline kaitseala ja seda tüüpi reservaadid ja biosfääri jälgimise aladel, ressursikaitsealadega metsad, erosioonikaitse ja muud metsad. Majandustegevuse eesmärk säilitada või taastada metsade ökosüsteeme või ökosüsteemide üksikuid osasid. Loodusõnnetuste läbi või biootiliste tegurite tõttu kahjustatud metsades, halvas sanitaarses seisukorras metsatükkidel võib teostada raiet muus kui lageraie korras või sanitaarse lageraie korras. Looduslikult täiskasvanud metsatükkidel võib teostada lõplikku raiet muus kui lageraie korras; 7 B puhkemetsad. Puhkemetsade hulka kuuluvad metsapargid, linnametsad, looduskaitsealade puhkealade metsad, puhkemetsaalad ja muud puhkealadena määratletud metsad. Majandustegevus eesmärk moodustada ja säilitada puhkealaks
asusta terveid puid vaid haigeid, nõrgestatud puid ja värskelt raiutud metsamaterjali. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa,
haigusetekitaja kahjutukstegemisest. Väga paljud targad lastearstid peavad lastehaigusi organismi "koolituseks" ehk siis nendega toimetulekuga organism tugevneb ja omandab oskusi uute haigustega võitlemiseks. Nende arvates pole mingit mõtet organismi lastehaiguste eest hoida, ka ei vaja need haigused üldjuhul peale puhkuse mingit ravi. Kõikidel haigustel võivad olla tüsistused, kuid üldjuhul ei ähvarda need terve immuunsüsteemiga, hästi toidetud ja sanitaarses keskkonnas elavaid lapsi. Kui nüüd aga haigusetekitajad süstida vägivaldselt otse vereringesse, minnes mööda keha enese kaitsefunktsioonidest, siis ei suuda lapse ebaküps ja alles arenev immuunsüsteem enese kaitsmiseks midagi teha ja on rünnakuks täiesti ette valmistamata. Eriti kehtib see mitmikvaktsiinide kohta, kus korraga süstitakse lapse organismi mitme ohtliku haiguse tekitajad ning lapse organism ei ole lihtsalt võimeline toime
arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne), siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4 -4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu,
da juba teadaolevate kahjustustega puid. Pargid tuleks üle vaadata ka pärast tugevamaid torme. Vaatlusel on vaja tähele panna nii neid probleeme, mille lahen- 11 damisega on kiire, kui ka muutusi puude sanitaarses • Kui puu on viltu vajunud, võib see olla juure- seisundis, millest võib probleem kujuneda tulevikus. mädaniku tundemärgiks. Sageli vajuvad ära ka Riskide hindamisel tuleb arvestada ka puu asukohta kännuvõsudest tekkinud puud või puudegru- pargiruumis. Kui nn riskirühma kuuluv puu kasvab pid. Igal juhul on vaja jälgida muutusi vajumi-
Kui omanik soovib ruumide tähtajalist vabastamist (lepingu lõppemine, ennetähtaegne lõpetamine), peab ta sellest üürnikule ette teatama vähemalt 15 päeva. Üürnik kohustub lubama üürileandja esindajaid takistamatult kõikidesse ruumidesse; hoiduma kahjustamast üürileandja vara; järgima üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju; hoidma üüritud vara sanitaarses seisundis, vajadusel tegema jooksvat remonti oma vahendite arvelt ning kooskõlastama üürileandjaga kirjalikult kõik tehtavad ümberehitused; teatama viivitamatult üürileandja esindajale kõikidest ruumides toimunud avariidest, tulekahjudest jms, võttes kohe tarvitusele abinõud avariide ja nende tagajärgede viivitamatuks likvideerimiseks ja elanike ohutuse tagamiseks; vastutama materiaalselt temale üle antud vara eest ning hüvitama tema
Kui omanik soovib ruumide tähtajalist vabastamist (lepingu lõppemine, ennetähtaegne lõpetamine), peab ta sellest üürnikule ette teatama vähemalt 15 päeva. Üürnik kohustub lubama üürileandja esindajaid takistamatult kõikidesse ruumidesse; hoiduma kahjustamast üürileandja vara; järgima üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju; hoidma üüritud vara sanitaarses seisundis, vajadusel tegema jooksvat remonti oma vahendite arvelt ning kooskõlastama üürileandjaga kirjalikult kõik tehtavad ümberehitused; teatama viivitamatult üürileandja esindajale kõikidest ruumides toimunud avariidest, tulekahjudest jms, võttes kohe tarvitusele abinõud avariide ja nende tagajärgede viivitamatuks likvideerimiseks ja elanike ohutuse tagamiseks; vastutama materiaalselt temale üle antud vara eest ning hüvitama tema süül tekitatud kahju; tagastama
vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal tuleb metsast välja viia hiljemalt 1. maiks, kui see pole võimalik siis materjal koorida.
suureneb looduslike vaenlaste arvukus, ebasoodsamaks muutuvad paljunemistingimused jne.). Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja seejärel hakkab langema loodusliku iseregulatsiooni tulemusena. Enamasti on mets väga stabiilne süsteem ja selliseid masspaljunemisi ei teki. Kui aga mingi välise teguri tulemusena muutuvad tingimused üraskite paljunemiseks soodsaks (tormimurd, suveks metsa jäetud koorimata metsamaterjalid, halvas sanitaarses seisukorras olevate puude suur arv jne.) siis võib see esile kutsuda putukate arvukuse kiire tõusu ja rüüste. Seetõttu on väga oluline hoida mets heas sanitaarses korras ja vältida soodsate tingimuste loomist metsakahjuritele. 47 Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Üraskite puhul ei tohi jätta hukkunud või mahalangenud puid metsa. Raiutud materjal
jäävad mulda ka nende kehad. Paraku on põhiosa taimede kasvatamisega kaasnevatest probleemidest seotud juurekeskkonna ehk kasvupinnasega. See, mis toimub taimejuurtega mullas, on meie pilgu eest varjatud ja seetõttu mõtleme taimede kasvuhäirete põhjuste otsimisel kasvupinnase headusele alles viimasena. Kui ei näe, ei ole ka probleemi! Siiski on praeguseks selge, et „maa-alused probleemid“ peegelduvad õige pea ka taimede maapealsete osade sanitaarses ja esteetilises seisundis. Eriti ohustatud taimegrupiks on puud, kuna nende kasvukoha mullas on toimunud aastakümnete jooksul suured muutused. Üha kasvavad liiklusvood on surunud kinni vee ja õhu mahutamiseks vajalikud poorid, mulda satub igal aastal lumetõrjesoola ning sinna on ladestunud saasteaineid. Mitmesuguste kaevetöödega oleme läbi lõiganud puid toitvad juured ning vee liikumise loomulikud teed. Puu on aga nagu tasakaalukiik: juured toidavad võra ning võra kasvatab juuri
Kui omanik soovib ruumide tähtajalist vabastamist (lepingu lõppemine, ennetähtaegne lõpetamine), peab ta sellest üürnikule ette teatama vähemalt 15 päeva. Üürnik kohustub lubama üürileandja esindajaid takistamatult kõikidesse ruumidesse; hoiduma kahjustamast üürileandja vara; järgima üürileandja esindaja korraldusi, käskkirju, ettekirjutusi ning kehtestatud majutamise sisekorra-, tuleohutus- ja muid eeskirju; hoidma üüritud vara sanitaarses seisundis, vajadusel tegema jooksvat remonti oma vahendite arvelt ning kooskõlastama üürileandjaga kirjalikult kõik tehtavad ümberehitused; teatama viivitamatult üürileandja esindajale kõikidest ruumides toimunud avariidest, tulekahjudest jms, võttes kohe tarvitusele abinõud avariide ja nende tagajärgede viivitamatuks likvideerimiseks ja elanike ohutuse tagamiseks; vastutama materiaalselt temale üle antud
annaabi.ee 
