Rüütlite iseloomu juures olid olulised julgus, ausus ja sõnapidamine, millest tuleneb mõiste rüütellikkus. Rüütleid iseloomustasid kolm põhimõtet: esiteks- ustavus. Ustavust näidati üles nii kuninga suhtes kui ka sugulaste ja lähedaste suhtes. Teiseks- heldekäelisus. Rüütlid hoolisid väga oma perekondadest. Sõjakäikudelt ja turniiridelt saadud saaki jagati perekonnaga. Ja kolmandaks- vahvus. Rüütlid võitlesid vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Tundub, et pole midagi õilsamat kui olla rüütel. Kuid uurides lähemalt ajalugu, selgub, et rüütlid polnudki nii vagad mehed kui arvatakse. Ustavusele ja lojaalsusele vastandus reetlikkus. Ihaldades rikkust, kuulsust ja mingil määral ka võimu, käitusid nad sageli julmalt ja jõhkardlikult, rüüstades linnu, põletades maju ja tappes inimesi. Seega võib väita, et iga rüütel ei käitunudki vastavalt rüütli reeglitele
9. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma tütreid? 10. Kuidas aadlikud kasvatasid keskajal oma poegi? 1.Sõdade ajandiks sai Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile tulla appi moslemite vastu. Sõjakäigud andsid võimaluse näidata paavstidel end kogu ristirahva juhina püha ürituse nimel. Ristisõjad õhutasid Euroopas usulist vaimustust. Kirik soovis maad saada 2.Jagunes kolmeks põhimõtteks: ustavus, heldekäelisus, vahvus. Tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 3.Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis see võimaluse võita aadlineiude tähelepanu. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata, sest need õhutasid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele. 4.Talupoegade ellusuhtumine oli konservatiivne, sest talupojad leppisid traditsiooniliste
· Seetõttu muutus rüutliseisusesse saamine aina raskemaks. · Kirik hakkas rüütlite tegevust reguleerima, mistõttu pürgisid nad kiriku heakskiidu poole. 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2). · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva. · Ustavus: eelkõige enda isandale. · Heldekäelisus: sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. · Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku. · Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased.
lunaraha. Rüütlieetika lähtus kolmest põhimõttest, milles esiteks oli ustavus. See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Ta ei tapnud vastasid, vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Sellele kõigele lisandusid veel ausus, viisakus ja tugevus. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilist käitumiviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütlid sõdisid peamiselt ratsa, ilma hobuseta võitlesid nad ainult erandkorras. Ta kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Peamised ründerelvad olid ka piik, millega
Tegevust hakkab reguleerima kirik. (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada) 7
aastasena kombeid õppima mõnes aadliperekonnas. 15 aastasena sai temast kannupoiss, ja 20 aastasena löödi ta rüütliks. Rüütlieetika- Ustavus mis jagunes omakorda kogukondlikkus, feodaalne, poliitiline. Kuningale kuuluv ustavus oli kõige nõrgem, kõige tugevam oli sidemed sugulusel jne. Sõjakäikudel saadud saak tuli jagada perekonnaga. Pidi võistlema vastavalt reeglitele ja sangarlikult. 4. Talupojad ja mõisamajandus: keskaja ühiskond kui agraarühiskond, suhtumine talupoega. Keskajaühiskond kui agraarühiskond- Ühiskond kus elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamiku osa ühiskonna rikkusest tootsid talupojad. Suhtumine talupoega- Talupoega suhtuti põlgusega ja üleolekuga pidades neid räpaseks ja metsikuks, aga ka araks ja metsikuks. Nad olid sunnismaised ja kohustatud isandale töötama. 5
senjööri ees kuna feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel, siis kinnitati see truudusevandega, mis tähendas, et vasall pidi: 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima; andma sen nõu; olema ustav; teenima sen jne Rüütlieetika - ilmaliku põhimõttega eetika : ustavus, mis jagunes kogukond, feo ja poliit ustavuse tuumaks oli perekond; heldekäelisus ehk sõjasaak jagati perekonnaga; vahvus ehk rüütel võitles reeglitepäraselt, sangarlikult ja ausalt Linnaelu ja traditsioonid linnad kasvasid, kaubeldi, tehti käsitööd,linnasüda: turg, majas mugavusi polnud, 2-3x majad, aukohal:söögilaud, voodi, avalikud söömaajad, palju pidusid(kiriklik taust), näitemängud, värsivormilised lühilood, avalikud tänavad, väljakud, surnuaiad, pühakute mälestuspäevad, kahvel 2-3 haruline Linlaste ellusuhtumine linn pakkus õppimisvõimalusi, inim sõltus turust- kaupmehelik
ei saanud · Rüütel pidi olema eeskujulik sõjamees ristiusu ideaalide järgi · Rüütliks sai pärast vastavat kasvatust ja treeningut paazi ja kannupoisina · Kujunes rüütlikslöömise tseremoonia · Pt 19.4 Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõte. · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile · Heldekäeline, sest jagas sõjakäikude ja turniiride saaki · Vahva, sest võitles sangarlikult ja ausalt · Pt20.1 Iseloomustage rüütliväe taktikat. Milles väljendus selle liigne sirgjoonelisus? · Vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku · Lahing kujunes rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks · Puudus sõjakavalus, võitluse juhtimine pärast esimest kokkupõrget raske · Pt20.2 Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse
Saabastele kinnitati kullatud kannused ja mõõgavöö. Lõpuks löödi mõõgaga lapiti õlale. 6. Iseloomusta rüütlieetika 3 tähtsamat põhimõtet! Fidelite ehk ustavus- jagunes kogukondlikuks, mis tugevaim, feodaalseks ja poliitliseks, mis oli nõrgim. Sõdalaseisuse tuumaks perekond. Largesse ehk heldekäelisus-saak jagati perekonnaga. Prouesse ehk vahvus- võitles vastavalt reeglitele, ausalt ja sangarlikult. Ei tapnud vaid võttis pantvangi, et saada lunaraha. 7. Milleks loodi vaimulikud rüütliordud, nimetage 3 suuremat? Mida nõuti liikmetelt? Selleks, et kaiststa Püha Maal kättevõidetud alasid. Liikmed andsid mungatüotuse, loobusid ilmalikust elust ja pühendusid ristiusu kaitsele. Johanniitide ordu ehk hospitaalide ordu, Templiordu ja Saksa ordu. 8. Millised olid linnuste funktsioonid? Kaitse ja elupaik. 9
3)Talupojad Pidid kogu ühiskonda toitma ja üleval pidama. ( 4) Kaupmehed ja käsitöölised ) 9. Aadliseisus ja rüütlid. Rüütliväe lahingutaktika ja relvastus Rüütel pidi olema ustav kogukonnale, feodaalidele, kuningale. Rüütellikku sõdalaseisuse tuumaks oli perekond ning seda hoiti koos ja laiendati heldekäelisuse abil. Edu pidi saavutama õigel viisil ehk rüütel pidi omama vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult, ausalt. Rüütlid olid raskelt relvastatud ratsaväelased. Relvastus muutus aja jooksul, koos sõjapidamise arenguga, püsivad olid aga kaitserüü, kiiver, kilp, mõõk, oda. Rüütliga käisid kaasas ka abilised (tavaliselt 6 abilist). Lahingutaktika oli lihtne ja kohmakas. Väed olid rivistatud sirgjooneliselt ning liikusid vastase poole kiirenevas tempos. Kokkupõrkel piigid purunesid ning edasi mõõgavõitlus.
Vaieldamatult olid tugevamad siiski sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Rüütelliku sõdalasseisuse tuumaks oli perekond. Seda hoiti koos ja laiendati rüütliseisuse teise aluse abil. Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Mida edukam oli rüütel võitlejana, seda suurem ja ustavam oli tema järgijaskond. See kõik nõudis aga ausust, tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi käitumisviisi, milles kõige tähtsamal kohal olid seatud iseenda ja oma lähikonna huvid. Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja. Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks
Esimene lahing Egiptuse ja Aasia piiril oli erakordselt verine. Kreeka traditsioon jutustab, et Kambüses ostis sõjakäigule valmistudes ära kreeklase Fanese, Amasise palgavägede ülema. Fanes põgenes Egiptusest, kuid tal jäid Egiptuse sõjaväe ridadesse kaks poega. Kreeka palgasõdurid tapsid Pärsia armee silmade all reetur Fanese pojad. Nende veri segati veiniga ja iga palgasõdur rüüpas sõõmu seda jooki, vandudes võidelda lõpuni... Kreeklased ja egiptlased võitlesid sangarlikult, kuid lõpuks võitis siiski Pärsia sõjavägi. Egiptuse purustatud väed taganesid, ent paljudes linnades avaldati Pärsia vägedele ka veel hiljem meeleheitlikku vastupanu. Viimast vastupanu avaldasid egiptlased Memfises, kuid siingi tuli pärslastele appi reetmine: Egiptuse merejõudude ülem avas vaenlasele riigi põhjapiirid... Pärast Memfise langemist oli Egiptuse vastupanu murtud ja pärslased vallutasid maa kuni Elefantineni.