AEG JA TEGEVUSKOHT: 1482, Pariis, enamus tegevust toimub Geneve väljakulLouise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. TEGELASED: ESMERALDA- kaunis mustlastüdruk GRINGOIRE-luuletaja, kirjanik PHOEBUS- sõjaväe ohvitser QUASIMODO- Jumalaema kiriku kellalööja, küürakas CLAUDE FROLLO- ülemdiakon, Jumalaema kirikus PATUKAHETSEJA NAINE, GUDULE- Esmeralda ema SANTIDE JA KERJUSTE KUNINGAS- Imede aia valitseja KAKS KOHTUNIKKU- suunavad etenduse kulgu SANDARMID-teevad enamasti lobitööd KAKS TIMUKAT- saavad tööd alles etenduse lõpusJUTUSTAJA- vahendab etendust publikule MASSITSEENIDES OSALEVAD NIMETUD TEGELASED (RAHVAS, SANTLAAGER) See prantsuse kirjaniku tuntud romaan räägib mitme tegelase elust 15. sajandi Pariisis. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo,
Jean Valjean saab pärast 19 aastat kestnud sunnitööd kollase passi, millega pääseb küll tingimisi vabadusse, kuid mis muudab ta ühiskonnas tõrjutuks. Ainult Digne'i piiskop kohtleb teda lahkelt, kuid viletsusest kibestunud Valjean vastab tema headusele varastades lauahõbeda. Sandarmid püüavad Valjeani kinni ning toovad ta piiskopi ette. Valjeani suureks hämmastuseks valetab piiskop tema päästmiseks sandarmitele ja kingib lisaks kaks hinnalist küünlajalga. Valjean otsustab alustada uut elu. Kaheksa aastat hiljem on Valjean, rikkudes vabastamise tingimusi, vahetanud nime ning saanud Monsieur Madeleine'ina nii vabriku omanikus kui linnapeaks. Üks tema töötaja, Fantine varjab, et tal on sohilaps.
· mees oli kindel, et ta visatakse ka piiskopi juurest välja · piiskopi kaaslased vaatasid Jeani kahtlaselt · Jean näitas oma kollast passi(normaalsetel inimestel mingit teist värvi), ta võeti vastu · Jeanil söödeti kõht täis · laual olid tinast nõud, kuid piiskopi käsul pandi lauale hõbenõud · Jean sai magada normaalses voodis puhaste linade vahel · juhtus see, et öösel Jean varastas piiskopi hõbenõud ja jooksis majast minema · sandarmid võtsid Jeani kinni ja tõid ta tagasi piiskopi juurde koos varastatud asjadega · sandarmid lasi Jeani lahti, sest piiskopil ei olnud midagi selle vastu, et Jean tema nõud ära varastas; piiskop andis talle ka veel küünlajalad · piiskop lubas veel tal oma majja vabalt tulla · see vapustas Jean Valjeani hingepõhjani (kui ta oleks üles antud, oleks ta sunnitööle saadetud) · -----
raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega. 1896 ostis grupp eesti tegelasi (Villem Reiman,Oskar Kallas ja Heinrich Koppel- uueks toimetajaks kutsuti Jaan Tõnisson ) Villem Reimani algatusel K.A. Hermannilt
jääb ka vabadusega." Revolutsioon · ,,Mis on revolutsioonil tegemist inimesega?" ,,Või on kõik vale vabadus ja revolutsioon? Kõik eksitus põletamine ja mäss? Kõik rahva ninapidi vedamine lehed, raamatud, kõned. On see siis kõik mõni tondipiibel või?" Kodus · Mari haige, valudes. Suremas. Mari puusas kasvaja, mida vigastas Indrek. Indrek läheb emale linna rohtusid tooma. Indreku armastatu Kristi uputab end. Läheb koju. Kus on isa ja Ants? Sandarmid oli isa ja Antsu ära viinud. Ants sureb, ise saab ihunuhtlust. Andres neab Jumala. Indrek taipab esimest korda armastuse suurust. ,,Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab." ,,Tõde ja õigus" IV osa Võitlus enese õnne eest. Inimese võitlus isikliku õnne eest · Indrek abielus Karin Vesiroosiga. Neil on kaks tütart Tiki ja Miia, Tiina lapsehoidja. · Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul
Frister teadis, et kui kulutada raha lõbu peale, siis sellest pole kasu. Frister oli jätnud tellitud ülikonna eest raha maksmata. Kui temalt küsiti, miks ta tellib asju, kui ei suuda nende eest tasuda, vastas ta: „elu on liiga kallis, et seda odavalt elada“. Hitleri noorsoo-organisatsiooni vorm oli justkui kaitserüü juutidele. Frister, kes oli rahvuselt juut, teadis, et kui kannab saksa vormi, siis pole ohtu, et tänavatel sandarmid teda kontrollivad ja arreteerivad. Selle vormiga sai juut teha asju, mis oli lubatud „ainult sakslastele“. A la guerre, comme à la guerre (sõjas, nii nagu sõjas, on kõik lubatud). Koba oli tegelane, kes pakkus getost põgenenud juutidele varjupaika. Varjupaika pakuti ainult raha eest. Kui üürnikel raha otsa sai, andis Koba nad (juudid) võimudele üles, jagades raha sakslastega pooleks. Hiljem võttis järgmise satsi üürnikke sisse.
Eluruumidest viis vääntaimedesse kasvanud aiarada talveaeda, Ludwigi paradiisi. Ballisaali katusel kõrgus klaasist ja rauast paviljon, lai ja raske, nii et kogu ehitis oli ohtlikult üle koormatud. Ent Ludwigile tundus see lausa eeterlik, õhuline ja kerge, otsekui õhupall, milles võis taevasse hõljuda. Eluruumidest viis koridor õukonnateatrisse, mida majaisand sageli ja õhinal kasutas. Sel teekonnal ei soovinud ta mitte kedagi kohata- sandarmid olid paigutatud oma positsioonidele nii, et mitte ükski hingeline ei võinud kuninga teele sattuda ega tema häälestumist teatrinaudingule häirida. Ludwigi kuninglikuks meelelahutuseks oli hüpata hobuse selga ja ratsutada mägedesse, kus elas vabadus ja kus ta otsis üksindust. Ta ei viibinud kunagi meelsasti inimeste seas, võõraste seas juba ammugi mitte. Väljaspool valge- siniseid piire poleks ta ennast hästi tundnud, igatahes mitte nendes maades,
Paleevalve ja Aadlivalve saadeti 1970. aastal laiali paavst Paul VI poolt. Nendest kahest esimene Paleevalve oli rajatud kui sõjavägi, kaitsmaks Paavstiriiki, samal ajal, kui tema teenistus Vatikani Linnas oli sarnaselt Aadlivalvega vaid tseremoniaalne. Politseina tegutseb Vatikanis Corpo della Gendarmeria, mille ametlik nimetus on Corpo della Gendarmeria dello Stato della Città del Vaticano (see tähendab Vatikani Linnriigi sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas. Suhted teiste riikidega Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal Toolil ka enda diplomaatia, mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus
Ta oli kirjatoimetaja. Ettepanek luua maal revolutsiooniline omavalitsus. Pealegi oli Vilde teinud revolutsioonilist kihutustööd ajalehes,,Uudised", mis oli E Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse häälekandja. Kirjaniku tõeline pale tuleb välja artilis ,,Kodanlus, proletariaat ja revolutsioon". Vilde paguluses:Imbus läbi teade, et Vildesid ähvardas arreteerimine, mistõttu nad lahkusid detsembris Tartust, peatuti Tlns, kust edasi liiguti Peterburgi. Peatselt saadi infot, et sandarmid on neil ikka jälil ning nad põgenesid Vmlt Helsingisse, sealt Rootsi, Taani ja Berliini kaudu Zürichisse S veitsis . Võõrsil võis Vilde elatuda vaid suletööst. Ta avaldas saksa sotsdemo ajalehes ,,Die Neue Zeit" erinevaid artikleid eesti olude kohta
Paleevalve ja Aadlivalve saadeti 1970. aastal laiali paavst Paul VI poolt. Nendest kahest esimene Paleevalve oli rajatud kui sõjavägi, kaitsmaks Paavstiriiki, samal ajal, kui tema teenistus Vatikani Linnas oli sarnaselt Aadlivalvega vaid tseremoniaalne. Politseina tegutseb Vatikanis Corpo della Gendarmeria, mille ametlik nimetus on Corpo della Gendarmeria dello Stato della Città del Vaticano (see tähendab Vatikani Linnriigi sandarmeeriaüksus). Sandarmid vastutavad avaliku korra eest, seaduste täitmise, rahva ning liikluskontrolli eest ning ka kriminaalmenetluste eest Vatikani Linnas. Suhted teiste riikidega Vatikani Linnriiki tunnustatakse riikliku territooriumina rahvusvahelises õiguses, kuid just Püha Tool on see, kes viib läbi diplomaatilisi suhteid Vatikani nimel. Lisaks sellele on Pühal Toolil ka enda diplomaatia, mis sõlmib ka rahvusvahelisi kokkuleppeid. Seetõttu puudub Vatikani Linnriigil enda diplomaatiline teenistus
nüüd ei müünud aiaomanikud enam teistele marju ja kogu suhkur läks ainult nende kätte. Sõjaaegses lihapuuduses panid okupatsioonivõimud suurt rõhku kalapüügi edendamisele ja selle eest lubati preemiaid. Saaremaal oli see eriti oluline. Kalurid nurisesid aga kõrgete maksude ja sakslaste täitmata lubaduste üle ei makstud välja lubatud preemiaid jne. Toiduainetega kaubitsemine oli ametlikult rangelt reglementeeritud. Must turg õitses. Rahva hulgas levisid jutud, et Saksa sandarmid, kontrollides postipakkide sisu, võtavad sealjuures pakkidest ära toiduained, ning et Kuressaare postkontoris oli keegi erariides saksa sandarm ühte eesti noormeest rahva ees vastu nägu löönud. Seda laadi vahejuhtumid ainult süvendasid pettumust sakslastes. 1943. aasta kevadel tekitanud rahvas rahulolu toitlusolukorra paranemine: poodidest oli jätkuvalt võimalik osta leiba, liha, võid, sahhariini, marmelaadi,
38 Välispoliitikas tasakaalupoliitika taaskehtestamine (rahvuslike huvide eiramine). Püha liit (1815): ajastu vaimse õhkkonna kujundaja. Venemaa, Austria ja Preisimaa jne. isevalitsejate omavaheline leping, mis ei olnud poliitiliselt siduv. Suunatud rahvuslike ja liberaalsete püüdluste (konstitutsiooni kehtestamise) vastu. Ajastu sandarmid ja tagurluse tugipunktid keiserlikud impeeriumid Venemaa ja Austria (Püha Saksa- Rooma keisririik oli likvideeritud 1806). Austria kantsler Matternich. Välispoliitikas kehtis Viini Kongressi süsteem: hakkas lagunema äärealadelt, mh Ladina-Ameerika iseseisvumine (1818-1824) ja Kreeka vabadussõda (1821-1829), Belgia (1830). Krimmi sõda 1853-56, kus Venemaa jäi üksi, tõestas, et Püha liidu vaim on surnud.
eestkostmisest ning hooldamisest," vastas Kulebjakov. ,,Mis?!" möirgas Slopasev. ,,Jumal vabastatakse eestkostmisest? Jumal saab iseseisvaks, autonoomseks? Mis see siis tähendab?" ,,See tähendab, et jumal on olnud ja on veel praegugi hoolealune, eriti õigeusklik jumal. Katsuge teda kuidagi puudutada, siis näete, mis sünnib. Liigutab jumal ise kätt või jalga? Ilmuvad tema inglid kustki? Ei, vaid ainult papid, politsei ja sandarmid, ning oletegi pogris. Tähendab -- hooldajad! Siis veel: jumal on ikka olnud seotud usuga, usk jumalaga. Aga ütelge ometi, mis on neil kahel teineteisega tegemist? Kirjutatud on: kui usute, tõusevad mäed, aga kuski pole öeldud: kui usute jumalasse, tõusevad mäed. Usk, tähendab, tõstab mäed iseseisvalt, mitte jumala abiga. Aga milleks neid kahte siis kokku neetida? Ei ole tähtis, mille või kelle nimel usutakse, peaasi, et te tõesti usute