emast-isast sõltumatut elu. Tihti ei pöördu nad enam iial tagasi oma vanematekoju, tuues ohvriks põlvkondadevahelised suhted, mis selle tagajärjel inimeste kaugenedes hääbuvad. Paljud ei küsi ka suuremas hädas emalt või isalt abi, kuna kardetakse jääda häbisse, sest on ju nemad elanud hoopis tükis teisel ajal kui abivajaja. Murega pöördutakse pigem infoühiskonnas aina populaarsust koguvate internetifoorumite poole, kus arvatakse abistajaks olevat samaealine inimene, kes probleemi paremini mõistab. Tõenäoliselt ongi põlvkondadevahelise suhtlemise kahvatuses süüdi ainuüksi keskkond, kus oleme kasvanud. Igal ajal on oma nägu ning seetõttu ei mõista erinevas vanuses inimesed maailma samamoodi. Minu vanaisa räägib tihti, kuidas nad emaga 1945. Aasta küüditamise aegu aidatrepi all end peitsid, kui ta ise alles väike poiss oli. Samamoodi
Lugejauurimus Uurimuse eesmärgiks oli küsitleda kolme eri põlvkonda kuuluvat inimest ning saada teada nende lugemiseelistuste kohta ning neid omavahel võrrelda. Mina küsitlesin enda nooremat õde, isa ja vanaema. Esmalt küsitlesin oma õde : (nimi), 8.a. Tema tõi oluliste tunnustena välja, et hea raamat peab olema õhuke, vähese teksti ja paljude piltidega mis vastavad jutule. Ta ütles, et raamatu teeb põnevaks see kui peategelane on samaealine lugejaga. Heleri arvates on kõige tähtsam, et raamat oleks õhuke, sest siis saab selle kiiremini loetud. Tema lemmik raamat on, mitte küll eriti õhuke, A. Lindgreni " Pipi Pikksukk ". Teisena küsitlesin isa : (nimi), 41.a. Esimeseks oluliseks tunnuseks on raamatu põnev ja kaasakiskuv algus, mis ergutaks raamatu lugemise jätkamist. Raamatus oleva ümbruse ning tegelaste kirjeldus peab olema nii hea, et seda lugedes tekiks silme ette kujutluspilt
Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis Euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba peale sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enamvähem samaealine laps ning põhjuseks on enamuses majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. Terminil "pedofiilia" on kaks eksitavat kõrvaltähendust. Esiteks, hoolimata selle kreeka etümoloogia-pärasest mõistaandmisest, ei ole pedofiilia mitte laste armastamine, vaid himurus nende järele
Ja ta oli armukade. Aga nagu Holden ütleb, ei ole ta kunagi julgenud tüdrukutega lõpuni minna, seetõttu sai Stradlateri kohting Holdenile üheks tõukeks koolist enneaegselt lahkumiseks. Jane´i võib omamoodi pidada Holdeni ideaalkujuks ja peaaegu peategelaseks, kes saadab Holdenit läbi teose truult nagu punane nokamüts. Raamat meenutas mulle rootslaste Anders Jacobssoni ja Sören Olssoni Berti-lugusid, olles pisut sarnaselt humoorikas ja tegelanegi maailmavalus samaealine. Enim meeldis mulle Holdeni ja taksojuht Horwitzi dialoog Keskpargi parditiigi asukate talvise saatuse teemadel. Lugeda on mõnus, kuigi vahetevahel hakkab Holdeni ennast kordav keelekasutus kaunikesti häirima, ehkki see on taotluslik näitamaks noormehe segadust. Jättes raamatust mõtte otsimise ja sügavuti sisseelamise vahele, on ,,Kuristik rukkis" üsna lõbus meelelahutus. Tegelikult tahab autor aga näidata, kui raske on täiskasvanuks saamise tee, ja paljudel ei pruugi see õnnestudagi
Orjapidamise ajast on teada, et oli tavaline, kui osteti lapsi peremehele "tosina kaupa toateenijateks". Selline komme püsis. Euroopalikus kultuuriruumis aadliperekondades kuni 1800. aastateni. Vaieldud on sellise kombe seksuaalse tagapõhja üle, kuid kaasaegsete kirjanike järgi oli selliste noorukite seksuaalne ärakasutamine suhteliselt tavaline. Aasia riikides on tänapäevani kombeks anda lapsi juba peale sündimist abikaasaks. Paljudel juhtudel on abikaasaks enamvähem samaealine laps ning põhjuseks on enamuses majanduslikud kaalutlused. Kuid on teada ja viimaste kümnendite jooksul ka kohtusse jõudnud juhtumeid, kus lapseealine sunnitakse abielluma endast palju vanema partneriga ja ta peab minema elama tema juurde. Pedofiilia mõiste võttis 1886. aastal kasutusele saksa psühhiaater Richard von Krafft-Ebing. Tema pedofiiliadefinitsioon - tegemist on 1) eksklusiivselt 2) eel- või varapuberteedis lastele
Noormees lubas, et temast saab kuulus maalikunstnik. Isa otsustas, et poeg peaks edasi õppima juba tuntud kunstnikelt. Nii jõudis nooruke Rembrandt Amsterdami Pieter Lastmani juurde. Siin sai temast kuue kuuga iseseisev kunstnik (Raud 2005: 70). Leidenis 1625- 1631 1625. aastal naases Rembrandt Leidenisse mõnede joonistustega Lastmani töödest. Ta seadis vanemate majas sisse oma ateljee. Rembrandtiga ühines tema sõber Jan Lievens, kes oli enamvähem samaealine ning samuti Leideni kodanik. Samal aastal ilmus Rembrandti esimene dateeritud töö ,,Püha Stefanose märtrisurm" (Ricketts 2006: 15). Rembrandti varasemad, Leidenis loodud teosed peegeldavad tema õpetaja, Amsterdami kunstniku Pieter Lastmani mõjusid (Piper 2006: 216). Rembrandti kui kunstniku arengut noil varastel aastel mõjutas ka perekondlik taust. Tema isa oli mölder ja see põhjustas noores kunstnikus konflikti
klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna-Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist- lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale. Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu- si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu- sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest
aastaselt rakendas ta juba klassifikatsiooninõudeid. 1959. aastal saavutas Rein Aun Uzgorodis Eesti noorterekordi. 18-aastasena hämmastas Rein Aun kõiki mitte ainult kaugushüppe võitmisega Tallinna- Tartu linnavõistlusel, vaid veel enam oma võistlemilustiga. Kevadel startis ta kahe kuu jooksul 14 võist-lusel kokku 50 korda. Seejuures võistles ta oma kooli meistrivõistlustel ühel päeval üheksal alal. Aunaga samaaegselt kerkis Nõukogude areenile samaealine lootustandev kümnevõistlusetäht Juri Djatskov, kes püstitas üleliidulise noorterekordi ning kellele oma elu parimas vormis olnud Uno Palu loovutas sõidupileti olümpiale. Hiljem selgus küll, et poiss ei õigustanud temale pandud lootu-si ei Roomas ega ka edaspidi. Võistlustel torkas silma Auna ja Djatskovi erinevus olemuses. Juri oli pikem, painduvam, viimistletuma tehnikaga, ökonoomsemalt võistlev, kuid puudu jäi vastupidavu-sest, sitkusest, karastatusest, võistlejahingest
Just see raskesti haritav maa, meeletu töörabamine näiliselt mitte millegi nimel. Lemmiktegelaseks pean ma enda jaoks kindlasti Oru Pearut, ilma temata oleks see raamat olnud palju igavam ja liialt masendav-filosoofiline. Ma usun, et see teos oleks vajalik lugemine igale õigele eestlasele. Teine osa räägib ju tegelikult Treffneri Gümnaasiumist, seega juba see seob mind selle raamatuga tihedalt. Lisaks muidugi on selles osas just taoline armastus, mis ma isegi, olles samaealine kui peategelane Indrek, läbi olen värskelt elanud. Ma tunnen, et selles osas ma mõistan Indrekut kõige paremini, esimeses ja viimastes osades ei tunne ma seda peaaegu üldse. Kolmas osa oli minu jaoks üldjoontes mõistetamatu ja raske lugeda, ent neljandat osa lugedes olin endaga rahul, et suutsin selle kolmanda osa ära kannatada, muidu ei oleks ma saanud aru Mari surma asjaoludest ega sellest, miks Indrek maailma asjadele nõnda vaatas, nagu ta seda tegi. Neljas osa oli minu lemmik osa
kogemusele, isiksuslikele omadustele. Tajutakse partneri teatud omadusi - välistunnuseid, tundeseisundit, liigutusi, käitumist, sõnu. See kõik analüüsitakse oma kogemustest, huvidest, väärtushinnangutest ja isiksuslikest omadustest lähtuvalt ja saadakse kujutlus tajutavast. Iga inimene tajub teist erinevalt. Siia sobib hästi näide praamisõidust. Kohvikusse siseneb naisterahvas. Teda tajuvad 1.klassi poiss, samaealine naine, vanem mees ja hambavalus/ pohmellis meesterahvas. Kuidas ja mida nad tajuvad? Joonista tühjadele kohtadele vastused. Preili A. tajutuna härra S. poolt Preili A. tajutuna väikese Peetri poolt Neiu A. tajutuna preili B. poolt Preili A. tajutuna hambavalus härra P.poolt " Joon