sellele vimaluse tugevamaks muutuda.Lepituspoliitika tttu oli Teine maailmasda ohvrite- rohkem,kui muidu oleks olnud.Lepituspoliitika taga oli Inglismaa ja Prantsusmaa avalik arvamus.Poliitikud pidid arvestama rahva tahtega.Asja mte oli selles,et ei saanud teha rahva tahte vastu,sest oli demokraatlik riik.Rahva tahet omakorda phjustas Esimeses maailmasjas saadud kannatused ja kaotused. Lepituspoliitika etapid: sellega hakati tegelema pm kohe,kui Hitler vimule sai. 1. 1934.a. Saksamaaa kehtestas ldise sjavekohustuse.(sellega oli vimalik reserve ette vamistada) 2. 1935.a. Inglise-Saksa merekokkulepe.Sellega vimaldati Saksamaal taastada sjaaevastik.See vis olla 35% Inglise laevastiku suurusest.Aga see fakt iseenesest oli juba Versailles'i kokkuleppest taganemine. 3. 1936.a. Saksamaal lubati karistamatult viia oma ved Reini tsooni. 4.Mncheni konverentsi allakirjutatud hishvis 1938.a. sept. Sellega kulmineerus lepituspoliitika(krghetk)-kige suurem jreleandmine.
Jalta konverents:1945 veerbuaris toimus Jaltas konverents NSV, USA ja Inglismaa vahel. Kooskõlastati, kuidas Saksamaad lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus. ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. ÜRO:1945 24.okt. allkirjastati Saksamaa kapituleerumine - allkirjastas keitel 9.mail 1945 Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti.Saksamaa rebiti neljaks - ühel pool NSV(v.ideoloogia) teisel pool USA, Inglismaa, Prantsusmaaa (liideti kokku p.ideoloogia). Lääne-Saksamaaa - Bon. Ida-Saksamaa - Berliin (see läks ka pooleks - ida-berliin parempoolsed, lääne-berliin iseseisev üksus.)
Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad Lennukid Tseppeliin Alvelaev Vintpyssid Torpeedo
kultuurielus. 1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus. Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks. Kaarel Ird juhtis teatrit 1956-1985. Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa.
o Operatsioon Merelõvi mereväe dessant Inglismaa vastu taheti nõrgestada Suurbritanniat kuulutati välja meresõda algasid pommitusretked Saksa poolt ei õnnestunud nõrgestada vastuapnutsoon aga aina laienes Inglismaa poolt Inglismaal saadeti lapsed linnadest ära purustused olid suured - Barbarossa plaan uus plaan NSVL vastu - Mussolini palub abi Saksamaalt Balkani operatsioon Saksamaaa lubab aidata, sest loodab ise kasu saaada - Aprill 1940 Balkani ps oli Saksa kontrolli all tänu Mussolini halvale tegutsemisele Teised rinded - Põhja-Aafrika Mussolini viis sõja Euroopast välja o 1941 jõudis välja Egiptusesse Liibüa kaudu paluti jällegi abi Saksamaalt o Rommel kindral, kes sai Aafrika korpuse eesotsa ,,kõrberebane" kasutas ära oskuslikult
Teine maailmasõda ja Kodusõda jättis Kreekale tööstusliku infrastruktuuri puudumise, primitiivse põllumajanduse ja tuhandeid pagulasi. Lisaks inimesed, kes pooldasid kommuniste või teisi vasaktsentristlike või vasakpoolsete ideoloogiatega inimesi olid allasurutud totalitaarse reziimi poolt, isegi kui parlament kui selline veel oli riigis olemas. Tuhanded kreeklased lahkusid riigist 50-ndatel ja 60-ndatel ning suuremateks sihtkohtadeks olid seekord Euroopa riigid, peamiselt Saksamaaa, ja Austraalia. Paljude kreeklaste jaoks oli Saksamaale rändamine ainult ajutine ja nad on nüüd tagasi Kreekas. Teisalt Austraaliasse rännanud kreeklased on jäänud sinna jäädavalt ning Kreeka kogukondi seal kutsutakse ,,väikseks Kreekaks" Austraalias ja Uusmeremaal. 8 Suuremad linnad Kreeka suurim linn on pealinn Ateena, kus elab 3,8 miljonit inimest. Teised suuremad
Inimesi on Saksamaale immigreerunud viimase 10 aasta jooksul stabiilselt 180 000 immigranti iga aasta. Enne seda (1991-1999) oli seis järgmine: 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 602 782 462 316 398 283 93 47 204 (x 1000 immigranti aastas) Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Saksamaaa http://math.ut.ee/simud/kompromiss/taust/de.txt http://www.indexmundi.com/germany/life_expectancy_at_birth.html http://www.indexmundi.com/g/r.aspx?t=0&v=29&l=en http://www.koolielu.ee/files/Maailmamajanduse_kujunemine_A1.doc https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/index.html http://www.estemb.de/est/ariinfo/aid-77 http://www.ap3.ee/?PublicationId=ad963433-eb01-4679-b071-9ce813e0716d http://finance.yahoo.com/currency-converter?u#from=USD;to=EUR;amt=800343.4434 http://www
seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia (Chamberlain), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa (Hitler) vahel. Tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt. Miks Tsehhoslovakkia reedeti? a) Usuti, et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema nõudmistele piir. b) Enamik inglasi ja prantslasi ei olnud valmis tsehhide ja slovakkide eest surema. 1939
sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14
Sellest lähtub ka laulu- ja illivirtooside koloratuurikunst. Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat. 1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel: 17.saj teisel poolel hakati lisama kannatusaja koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid. Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis vajasid repertuaari. Saksamaaa peamiseks muusikakeskuseks sai Hamburg ja Lübeck. Põhjamere ühe tähtsama sadamana oli Hamburg Põhja-Saksamaa linnadest Euroopale kõige avatum ja sinna jõudsid 4 mõjutused, eriti Itaaliast, kõige kiiremini. Kõige paremini iseloomustab Hamburgi muusikaelu Saksamaal avatud esimene ooperiteater. Hamburgi ooperiteatri jaoks kohandati ka palki itaalia
liikumine. Teenused, oskused c) Heaoluriik: tunnused, probleemid, näited. Saksamaal sai alguses 1880.ndatel. Põhja- Euroopas 20.saj esimesel kümnendil ja USA-s 1930.aastatel. Eesmärgid: parandada inimeste toimetulekut, kaitsta neid terviseriskide eest, leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevalt, tagada sotsiaalne õigus, saavutads olidaarsus Konservatiivne heaolumudel- tööpanusega arvestamine, soosib pika tööstaasiga töötajaid. Mandi-Euroopas (Saksamaaa, Belgia) toetame inimesi aga selle põhjal, kui palju on inimene ise ühiskonnale andnud Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (skandinaavia)- universalism, pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, rikkamatel suuremad maksud ehk mitmetasemeline maksusüsteem, tagada et kõigil oleks kindel elutase (Rootsi) riik aitab inimesel elus püsida, luua võrdsus, kes on ühskonnalt palju saanud peaks ka rohkem tagasi panustama
ida saksamaal käis ühe malliga, võrdselt karistati. Põhiseaduse lääne saksamaale kirjutasid ameeriklased? saksamaa saab jagada sotsiaaldemokraatlikeks ja kristlikud erakonnad - suured mõjurid. Sm sotsiaaldemokraatlik partei ja Sm kristlik partei taastati peale 2. MS. Erinevus: kristlik, keda juhtis konrad Adenauer, peamiseks suunaks oli Lääne sm kiire integreerimine Euroopa hulka, et tunnistada oma süüd ja pm integratsioon Euroopa. Sotsiaaldemokraatlike ülesanne oli Saksamaaa kiire ühendamine ehk Lääne ja ida saksamaa ühendamine ja berliin. Kolmas partei oli vabad demokraadid ehk koosneb riigiamenike ja väikepankurite partei, kes korjab valimistel 4-9% ja on liberaalid. Sm sai oma välisp õigused kätte 1955. Adenauer oli 55-ni välisminister. poliitilisele areenile Hallsteini doktriiniga. kuna areenil oli korraga saksa riiki, siis kolmandad riigid saavad suhteid luua ainult ühe saksamaaga, kas lääne või ida saksamaaga, ja kui keegi
annaabi.ee 
