Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Saksa ekspressionism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ekspressionism, rühmitus, blaue, väljendus, kunstnikud, reiter, expressio, ainese, 1853, rottluff, moodsa, kandinsky, gros, foovide, tärkama, seostatakse, väljakujunemisel, hääldus, 1839, gauguin, 1903, vint, sent, munch, munk, ferdinand, hodler, ensor, mõjutusi, matisse, traditsioone, pidasid, rahutus, ühiskonnakriitika, kujutasid, suhtumistMaalitud ääris suleb kompositsiooni, ka raam kaeti värvipunktidega. Neoimpressionistid ammutasid teemasid kaasaegsest elust, tundsid huvi populaarsete meelelahutuste vastu nagu kohvikukontsertid, laadapidustused, tsirkus, samas jäädi truuks ka maastikumaalile, portreele, ja aktile. Kujutised maalidel jätavad tardunud mulje, täpselt joonistatud vormid jäävad lamedaks ja läbipaistvaks. Süntees toob kaasa dekoratiivse stilisatsiooni. Kunstnikud kasutasid täiel määral ära värvide omadusi ning tarvitasid spektrivärve ja nende vahetoone. Nad rakendasid optilise segunemise teooriat, kandes puhtad, segamata värvitoonid maalialusele väikeste korrapäraste punktide, laikudena või joontena (DIVISIONISM). Taolise maalitehnikaga säilib värvide sära ja annab maalile kummalise väreluse. Lühikesed pintslitõmbed ehk punktid, mis andsid tehnikale „PUÄNTILLISMI“ nimetuse (pr. k
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest
Victor Horta Antonio Gaudi Hector Guimard Maal: Aubrey Beardsley Gustav Klimt Jan Toorop Ferdinand Hodler Rahvusromantism - Saksamaalt lähtus ideoloogia, et rahvaste ühteliitumise kindlustab rahvuslik eneseteadvus, mille alustalaks on omakorda rahvuslik kultuur. Iseseisvusele otsiti õigustust ajaloost ja kultuuri omapärast. Rahvuslikud kunstnikud täitsid rahva ootusi. Pidasid väärtusteks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Rahvusromantism väljendab kollektiivseid ideaale ja käsitleb oma rahva mütoloogiat rahvusliku ühtsuse sümbolina. Eriti tugevalt on rahvusromantism esindatud Norra ja Soome kunstis (seal polnud oma riiki). Norra kunstnikud olid algselt realistid, kuid varsti asendus objektiivne kujutamine ülistamise ja fantastikaga. Arhitektuuris olid tugevad mõjutused vanadest püstpalkkirikutest
sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905. aastal rühmituse "Die Brücke" (tõlkes "Sild "). Rühma kuulusid Ernst
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve
kuuvalgel. Romantism Prantsusmaal Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja, enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820.datel aastatel. Jaguneb kaheks. Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik. Akademism kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Zanrite hierarhia, vaid kõrgeid zanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus, antiik, . Tõrjuti olustikumaali, kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst: Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737.aastatest Louvre'is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku. T.Gericault iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser
Paljud unistasid veel revolutsiooni käivitanud ideaalidest, sh Saint-Simon, kes uskus et seda peab saavutama ilma vägivallata. Ta mõtete tulemus (valgustusideele toetumine) kui inimesed lähevad targemaks, läheb elu paremaks. Kuna ta oli endine sõjaväelane, siis tal oli mõiste 'avangard' peas olemas avangard kui aeglasest sõjakolonnist kiirelt ette liikuv ratsasalk, kes näitas teed ettepoole ja vaatas kus vaenlane on jne. Kandis mõiste haridusse. Ühiskond areneb kui teadlased, kunstnikud jne asuvad etteotsa ja muutuvad ühiskonna avangardiks. (kasutati ainult prantuse kontekstis, hiljem liikus mõiste ka mujale.) Avangard oli mitte niivõrd kunstivooluline vaid sotsiaalpoliitiline mõiste, kuid see andis kunstnikele võimaluse liikuda teadlustega samale pulgale. Comte positivismi rajaja. Ainuke tõsikindel asi on vahetult tajutavad faktid. Spekulatiivsetes targutustes pole tõde. Positivismi nurgakivi mis tolle aja teadlastele väga meeldis. Saint-