2. Rahvusriigi idee ühtse elanikkonnaga liit (ühtne keel) 3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3
enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Samuti pöörast Jakobson tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1882 aastal suri ootamatult Jakobson; tema surm oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. VENESTAMINE Liivimaal : Eestimaal: M. Zinovjev S. Sahhovski levitas õigeusku Eestimaal Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda. · Ametlik ajaajamine toimus vene keeles · Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli
Kultuur: · Vene keel sai asjaajamiskeeleks riigi ja linnaomavalitsustes · Koolide venestamine · Venekeelne õppetöö esimesest klassist alates · Eesti keel jäi emakeele ja usuõpetuses · Järkjärgult tuli vene keelne õppetöö ja Tartu ülikooli · Tartu ülikool sai nimeks Jurjevi ülikool · Suleti Eesti Kirjameeste Selts · Tsensuur muutus eriti rangeks Kirik · Domineerivaks usuks oli ikkagi luterlus · S. Sahhovski pidas eestlaste ja lätlaste õigeusutamist tähtsaks · Asutati õigeusu kogudusi Põhja- Eestis · Rajati Aleksander Nevski peakirik Tervikuna kukkus eestlaste venestamine läbi sest oma kultuuriline identiteet oli liiga tulev, vene kultuuri tarbiti, kui venelaseks saada ei tahetud.
muuta siinne valitsemiskorraldus samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Üle venemaaliste politseiasutuste võimu laiendati ka Balti kubermangudele. Ametlikus asjaajamiseks vene keel. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja vallakohtute tegevust. Tugevnes tsensuur. Kubermanguasutusse suunati tööle venekeelsed ametnikud ning taotleti õigeusukiriku tegevust. Sahhovski eestvedamisel ehitati katedraal Toompeale ja Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale. Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keel sunduslik 1887.a ka vallakoolides. 1888 Aleksandri kooli avamine vene keeles. Tallinna toomkooli lõpp. Ei õpitud enam kodumaa ajalugu, maateadust ning kirjandust. Kogu suhtlus vene keeles ka tundide välised. Mitte vene keelt kõnelevad õpetajad vallandati. 1893 Tartu ülikool vene keelne ja nimeks Jurjevi ülikool.1893. Eesti Kirjameeste seltsi lõpp
· 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu · Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel · Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale §3-Venestusaeg Manasseini revisjon · koguti üle 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste üle · selle alusel hakati venestamist teostama Ümberkorraldused Baltikumis · 1885. aastal uued kindralkubernerid(Riiga Zinojev ja Tallinna Sahhovski) · igale poole vene ametnikud sakslaste asemel · ametiasutustesse vene keel · talurahvakohtud kaotati · maakondadesse seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid tööd · Tartu Ülikool nimetati ümber Jurjevi Üliooliks · õppekeeleks vene keel · kirjaoskuse langus · Aleksandrikool avati vene keelsena · õigeusu levitamine Venestamise aktiivsed läbiviijad · Venestamise eestvedajaks sai Jakob Kõrv, kes asutas 1882
sakslastega · 1881 tapeti Aleksander II, võimule sai venemeelne Aleksander III · 1882 Jakobson suri ootamatult · 1884 Otepääl õnnistati sisse sinimustvalge VENESTUSAEG Uus keiser Aleksander III oli venemeelne ja leidis, et impeerium tuleb ühtlustada. · 1882 Manasseini revisjon tuli Balti erikorra kohta halvustavaid andmeid koguma · 1885 uued kindralkubernerid Zinovjev ja Sahhovski · sakslaste asemel ametitesse venelased · asjaajamiskeeleks sai vene keel · vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega · talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena · 1893 Tartu ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks ja õppetöö läks üle vene keelele
IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev, Tallinnas vürst Sergei Sahhovski. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi, vallategelased vallandati. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati, maakondadesse komissarid. 1887.aastal kehtestati vene keel õppekeeleks, 1893 ka Tartu Ülikool. Toimus õigeusu levitamine. Karl August Hermanni toimetuses ilmus ,,Eesti Postimees", mis oli ainus rahvuslikku vaimu üleval hoidev asi
Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman.
· 1881. a atentaat (tapmine) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III · Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisakslaste mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes · Tegevuse eesmärk: siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge 2) tähtsamad venestusreformid balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu pealesurumine · Reformide aluseks 1882.-1883. a läbiviidud Manasseini revisjon · Ametisse pandi uued kindralkubernerid Sahhovski, Zinovjev · Balti erikorra tühistamine · Asjaajamiskeeleks vene keel · Eesti koolivõrk allutati vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, endiste koolmeistrite vallandamine, sest nad ei osanud vene keelt · Aleksandrikool avati vene keeles (kuigi eestlased kogusid raha, et seda eestikeelsena avada saaks) · 1893. a venestati TÜ Jurjevi-nimeline (1030.a oli Tartu nimeks Jurjev); venekeelne õpe lahkusid baltisakslastest õppejõud
kaebused vastu ja kasutas neid venestusreformide läbiviimiseks. Kaebustest nähtus,et Balti kubermangudes valitseb baltisakslaste täielik ülemvõim. Samuti nähtus, et Peterburi võib kindel olla: selle võimu kõigutamisel pole baltisakslastel eestaste ja lätlaste poolt kaastundmist ega tuge oodata. Reformid Venestamise läbiviimiseks saadeti 1885. a Baltimaile uued kubernerid: Riiga kindral Mihhail Zinovjen ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Sahhovski ei varjanud oma eesmärki, milleks oli,et eesti emad äiutaksid oma lapsi magama venekeelsete hällilaulude saatel. Esimeseks tähtsamaks reformiks oli koolireform. Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile ja alates 1887.aastast tuli talurahvakoolides alatest 3 kl lapsi õpetada vene keeles(v.a usuõpetuse tundides); peagi muudeti õpetus venekeelseks juba algusest peale. Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu
rahvuslikku liikumist "vaos hoida", saabus 1882. a. Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Ta ülesandeks oli koguda balti erikorda halvustavaid andmeid. Mansseni kogutud materjal kasutas valitsus otsese venestamise teostamiseks. 3. Revisjoni käigus leitud pahed andsid sobiva võimaluse alustada Baltikumis poliitilisi ümberkorraldusi. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Tallinnasse vürst Sahhovski ja Riiga kindral Zinovjev. Kaotati talurahvakohtud kihelkondades. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle kohustuseks olid kontrollida vallavalitsuse ja -kohtute tööd. 4. Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu. 1887. a. sai sundlikuk õppekeeleks vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste - 10 - omavahelises rääkimises
annaabi.ee 
