Signaali edastuskood I B bit ASCIļ (fransmrssio n code) Andmeside vcrminguid ja I ruoni ÜIdlevinud või spetsiaalne muundurį andmeside protokoll protseduure määrav reeglistik ehk protokoll (protocoĻ JadaĮiides RS485 võinraļdab julrtraaliga (host computer) įihendada įįhe või rnitr"i sagedusmuurrdurit. Selleks tuleb kõik sagedusmuundurid varustada sobiva pikkusega erikaablitega (Y21-Wt I GE sagedusmuundurite puhul) ning vastavate signaalimuunduritega RS232C/RS485 (oonis 6.2). 69 T,'ļ b) a)
liigpingeimpulss ületab pooljuhtseadisele lubatud väärtuse. Kasutatakse alaldusdioodiga ja pooljutstabilitroniga (Zeneri dioodiga) pingepiirikuid.Kõik pooljuhtstabilitronid on väga kiiretoimelised, mis pole aga omane alaldusdioodidele. 9. Loetleda vahetute sagedusmuundurite tüübid. Vahetute sagedusmuundurite peamiseks eeliseks on energiat salvestavate vahelülide puudumine skeemis. Tänu otsesele muundamisele on nende kasutegur kõrge. Tavaliselt kasutatavad vahetud sagedusmuundurid on loomuliku kommutatsiooniga tsüklokonverterid, kuid nende peamiseks puuduseks on väga madal väljundsagedus,mis ei saa olla kõrgem kui 0,4 kordne toitepinge sagedus(võrgusagedus). Samuti on tsüklokonverterite võimsustegur suhteliselt madal ning seetõttu loetakse perspektiivsemateks maatrikssagedusmuundureid. Põhilisteks vahetute sagedusmuundurite liikideks on tsüklokonverterid, kaksik- pulsilaiusmodulatsioonigasagedusmuundurid ja maatriks-sagedusmuundurid.
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid;
Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa (s.t staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi) ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. 8)SAGEDUSMUUNDUR Tänapäeval on vahelduvvoolumasinate kiiruse sagedusreguleerimine muutunud valdavaks reguleerimisviisiks ning sagedusmuundurid nende ajamite põhikomponendiks. Traditsiooniliselt oli sagedusmuundur ette nähtud vaid mootori toitepinge ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks. Tänapäeva sagedusmuunduritel on palju enam funktsioone. Sisuliselt kujutab sagedusmuundur koos mootoriga endast komplektelektriajamit. Tasisaldab nii toitemuundurit, andureid kui ka juhtseadet ja võimaldab ohjata nii elektriajami kui ka sellega käitatava töömasina või tehnoloogiaprotsessi keerukat automaattalitlust. Muunduri
Q väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad) R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid ) W kõrgsagedusliinid ja elemendid antennid (dipoolid, antennid) X ühenduskontaktid (pesad, ühendusklemmid, riviklemmid) Y mehaanilised seadmed koos elektromagnetiga (muhuid, pidurid, padrunid) Z piirajad, filtrid (kvartsfilter, modeleerimisliin) Tingmärgid kilbitöödel Sikdlülitus pooljuhtalaldi Bimetalltermorelee Juhtimisnupp sulgev kontakt
.................................................................. 25 SISSEJUHATUS Kodutööks saime programmeerida firma Siemens tööstussagedusmuundurit MM440. Ülesande täitmiseks on ette antud algoritm BICO parameetritega ning mootori juhtimiseks juhtnupud paneelil. 3 MICROMASTER 440 Ülesande kirjeldus: Meie ülesandeks on koostada uus projekt etteantud programmi abil. Peame sisestama programmi ja panema paika vajalikud parameetrid. Sagedusmuundurid peab saama eemalt juhtida kolme nupu abil. Esimene on START, teine nupp on REVERSE ja kolmas nupp on STOPP. Peale START nupu vajutamist hakkab mootor pöörlema. Mootor pöörleb suurel kiirusel (900p/min) umbes 2 sekundit. Peale 2 sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ja jääb pöörlema väiksema kiirusega. Vajutades REVERSE nuppu, hakkab mootor pöörlema vastas suunas suurel kiirusel ning peale kahe sekundi möödumist võtab mootor hoo maha ning jääb pöörlema madalamal kiirusel.
vastupidi. Türistoride pausiga töötamine tagab nende juhitavuse. Vaheldi ja elektromontoorjõu töötava skeemid on samasugused. Kui pingeallika polaarsus peab olema vastupidine ning vaheldil peab olema pingeallikaga järjestiku kindlasti induktiivsus. Kui regureelitav alaldi töötab aktiivkoormusele siis on võimalik tüürimisnurk kuni 180* st kogu poolperioodi ulatuses kui aga koormus on aga induktiivne siis regureelitava aladi võimalik tüürnurk ainult 90*. 90-180* saame aga vaheldi. Sagedusmuundurid sagedusmuundur muudab etteantud sagedusega (võrgusagedusega) sisendpinge muudetava sagedusega ja väljundpingega. Sagedusmuundureid on kahte liiki: alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundurid, mis koosnevad võrgu pinge alalidist ja alaldi väljundisse ühendavast autonoomsest vaheldist. Paikneb mis salvestab mis salvestab enengiat ja silub voolu ja pinget. Vahetud sagedusmuundurid ei sisalda alalisvoolu vahelüli ega ka energiasalvestit. Kasutatakse
1. Need on: · vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid, mis muundavad vahelduv-sisendpinge Us reguleeritavaks alalis- väljundpingeks Ud ja vooluks Id (joonis 1.1, a) · alalis/vahelduvvoolu muundurid ehk vaheldid, mis muundavad alalis-sisendpinge Ud reguleeritava suuruse ja sagedusega vahelduv/väljundpingeks Us (joonis 1.1, b) · vahelduvvoolumuundurid ehk sagedusmuundurid ja pingeregulaatorid, mis muundavad vahelduvpinge sagedust, faaside arvu ning suurust ja kuju (joonis 1.1, c) · alalisvoolumuundurid ehk pulsilaiusmuundurid, mis muundavad alalispinget ja voolu pooljuhtlülitite abil (joonis 1.1, d) 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid Alaldamine. Vahelduv/alalisvoolu muundurid ehk alaldid. Need muundavad
PL4 PL5 PL6 PL7 PL4 PL5 PL6 Joonis 4.40. Pulsilaiusmodulatsiooniga alaldiga ja kahesuunalise energiavooga sagedusmuunduriga vahelduvvooluajami jõuahel Vahetu maatriksmuunduriga elektriajam Maatriksmuundurid ehk sundkommutatsiooniga tsüklokonverterid on vahetud sagedusmuundurid, kus alalisvoolu vahelüli puudub. Maatriksmuunduri iseloomulikuks omaduseks on see, et väljundpinge moodustatakse vahetult kolmefaasilisest sisendpingest, lülitades selleks sobival ajahetkel kordamööda väljundisse sisendpingete lainekatkeid. Väljundpinge amplituudi ja sageduse sujuvaks reguleerimiseks laias diapasoonis tuleb kasutada keerukaid ventiilide kommuteerimise seaduspärasusi. 139 3~U1 f1
ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. 30. Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine sagedusmuunduriga. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment. Mootori lubatud moment muutub sageduse muutumisel, lubatud võimsus on konstantne. Võrgupinge sageduse suurenemisel väheneb lubatud moment vähem kui vääratusmoment, seega väheneb ka mootori ülekoormatavus. Pöörlevate masinatega sagedusmuundurid kujutavad endast sünkroon- või asünkroongeneraatorit, mida käitab alalisvoolumasin. Mootori ja seega ka generaatori kiiruse muutmiseks kasutatakse tavaliselt ventiilajamit. Sünkroongeneraatoris indutseeritud emj. on võrdeline nurkkiirusega. Hoides generaatori ergutusvoolu konstantsena, muutub tema pinge täiendava reguleerimiseta sagedusega võrdeliselt. Alalisvoolulüliga sagedusmuundur koosneb juhitavast alaldist ja vaheldist (inverterist). Alaldi on koostatud kuuest dioodist
elemente kontaktoreid, elektromagneteid, kontaktivabasid käiviteid. PLC kontrollib järjekorras sisendite ja väljundite seisundeid. Sõltuvalt sisendite seisundite vastavusest programmiga fikseeritud tingimustele toimub täiturmehhanismide töösse- lülitamine. 2.5. Türistoride kasutamine elektriajamite jõuahelates. Türistore kasutatakse elektriajamite jõuahelates mitmesugustel eesmärkidel. Nad on mitmesuguste jõumuundurite (tüüritavad alaldid, sagedusmuundurid, pinge- regulaatorid) põhielementideks, aga neid kasutatakse ka jõuahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Edaspidi vaatleme türistoride kasutamist nimelt ahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja elektriajamite mitmesuguste talitluste saamiseks. Vahelduvvooluahelate kontaktivabaks kommuteerimiseks ja asünkroonmootorite mitmesuguste talitluste saamiseks kasutatakse türistori erinevust mittetüüritavast
7. Lühisrootoriga asünkroonmootori otsevõrkulülituse tunnusjooned Joon.8 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine vähendatud väljatugevusega Joon.9 (joon. 8) ja konstantse momendiga talitus kuni põhisageduseni 87 Hz (joon 9). Joon.10 17 Joonised 7-10 on skaneeritud raamatust "Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid", Koostanud prof. T. Lehtla, TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1999. 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid Translatsioonipaaris liugehõõrdumise korral hõõrdejõud Fh =-Fm , kus Fm - motoorne jõud. Libisemisel määrdeta ja piirmäärimise reiimis Fh = µ Fn ,
–Tallinn, 2003. –pp 104. 11. Agrawal, K.C. Industrial Power Engineering and Applications Handbook. –Delhi: Butterworth-Heinemann, 2001. –pp 973. 12. Softstarter Handbook. ABB Automation Technology Products AB, –Västerås 2004. – pp 94. 13. Lehtla, T. Jõuelektroonika ja Elektriajamid. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn 2003. –pp 104. 14. Lehtla, T. Sujuvkäivitid ja Sagedusmuundurid. Tallinn University of Technology, Department of Electrical Drives and Power Electronics. –Tallinn 2003. 15. Direct Torque Control. ABB Industry Oy. –Helsinki. –pp 31. 16. Garbrecht, F.W. Anwendungsbezogene Auswahl von Elektromotoren. –pp 239. 17. Bird, J. Electrical Circuit Theory and Technology. –London 2003. –pp 984. 18. Barnes, M. Variable Speed Drives and Power Electronics. – London: IDC Technologies, 2003. – pp 286. 19. Ashfal, C,R
Kõiki programmeeritava taimeri kanaleid saab üksteisest sõltumatult programmi abil juhtida. Vastavate programmidega saab realiseerida juhtalgoritme, mille aparatuursed lahendused on väga keerukad ning kallid. Näiteks võib tuua ilma alalisvoolu vahelülitita sagedusmuunduri juhtimise. Juhitavate ventiilide arv nendes muundurites on suur, ventiilide kommuteerimise seaduspärasus aga keerukas. Nendel põhjustel pole aparatuuriga juhitavad ilma alalisvoolu vahelülita sagedusmuundurid (tsüklokonverterid) leidnud seni laiemat kasutust. Raaljuhtimise korral osutub nende kasutuselevõtt tehniliselt ja majanduslikult põhjendatuks. Tabel 2.5 Taimeri laadimisprogramm Käsu Käsu Käsu Selgitus aadress mnemokood masinakood mälus 1000 LXI B 03 A1 01 A1 03 Registripaari B&C salvestatakse loendatav arv
annaabi.ee 
