IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõuded: Töötamisel saega soovitame kanda kaitseprille. - Vältige sôlmede teket juhtmesse, juhtme pingutamist ja vigastamist teravate ning kuumade esemete vastu - Jälgige, et juhe ei satuks sae töötsooni. - Kõiki reguleerimistöid ja saelehe vahetamist tehke vaid pärast pistiku eemaldamist vooluvôrgust. - Enne saagimise alustamist veenduge, et saetav materjal on kindlalt kinnitatud, saeteel puuduvad kôrvalised esemed ja saelehe liikumiseks on piisav ruum. - Lükake saagi ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab sae tööiga. - Kasutage korras saelehti, kinnitage need korralikult. - Saelehe purunemise vältimiseks sisekontuuride saagimisel eemaldage saag materjalist pärast mootori seiskumist - Ärge töötage vihmas vôi lumesajus, vältige vedelike sattumist saele - Ärge maandage saagi.
16 Rakvere Ametikool Egert Moones 5.3. Pesta nägu ja käsi, käia dusi all. OHUTUSJUHEND TISLERILE 3. ENNE TÖÖD 3.1. Tuleb kanda ettenähtud töörõivaid ja panna nööbid korralikult kinni. 3.2. Käsisaed peavad olema teravad ja korralikult räsatud. 3.3. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3.4. Haamri vars peab olema kõvast puust ja ovaalne. Haamer peab olema tugevasti otsa kiilutud. Vars peab vaba otsa poole jämenema, et haamer seisaks paremini peos. 3.5. Kontrollida, et peitli käepide oleks sile ega anna pinde. Puitkäepideme otsa tuleb lüüa metallrõngas. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Käsitsi saagimisel ei tohi sõrmi hoida saehammaste lähedal. 4.2. Saetav puit tuleb kinnitada kindlalt
Tikksaega on võimalik lõigata kaari ja sirglõike. Tikksaelehte on võimalik talla reguleerimise teel seadistada erinevate kaldenurkade alla. Ohutusjuhised: 1. Kasuta kaitseprille. 2. Saeterade vahetamise ja talla kaldenurga reguleerimisel tuleb tikksae pistik seinast välja tõmmata. 3. Kontrolli, et saetav materjal oleks korralikult kinnitatud. 4. Hoia saagi mõlema käega. 5. Kontrolli, et tikksae toitejuhe ei jää saelehe tööpiirkonda. 7. Kasutatud kirjandus: · Urmas Kuusik ,,Elektrilised käsitööriistad" · http://www.hinnavaatlus.ee/products/Ehitus-+ja+aiakaubad/T %C3%B6%C3%B6riistad/189975/ · http://www.dremeleurope
Pinkide juurde tuleb üles panna vastutavate isikute perekonnanimed. 3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Pinge väljalülitumisel elektrivõrgust tuleb pink otsekohe välja lülitada. 5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni. 6.Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 7. Töökoht ketassae juures peab olema hästi valgustatud. Saeraamil ei tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi kõrval peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud. 8. Tuleb kontrollida, et saepuru, laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras. 3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud ventilatsioonisüsteemid
saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt
saagimiseks. Kuigi tundub, saepingi funktsioon on võrdlemisi piiratud, saab sellest kõige tähtsam tööpink, mida on vaja puutöö igas etapis. Kiilnuga. Puidu ebaühtlase kuivamise tagajärjel on niiskussisaldus laua paksuse lõikes erinev ning see võib põhjustada sisepingeid. Lahtilõikamisel sisepinged vabanevad ning see võib põhjustada kujumuutusi. Kui selle tulmusel saetee sulgub ja saeketas kinni kiilub, viskub saetav detail suure kiirusega saagija suunas. Seetõttu kasutatakse saetee lahtihoidmiseks vahetult saeketta taha kinnitatud nõgusa kujuga metall-lehte ehk kiilnuga. Kiilnoa asendit saab vastavalt saeketta läbimõõdule reguleerida. Õigesti paigaldatud kiilnoa alumise osa kaugus saekettast on umbes 3mm, tipu kaugus maksimaalselt 8-9 mm. Kiilnoa tipp jääb 2-3 mm madalamale kui saeketta ülemise hamba tipp. Saeketta läbimõõt
nad on kinnistatud. 3.3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 3.4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Elektrivoolu katkemisel tuleb pink otsekohe välja lülitada. 3.5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni. 3.6. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3.7. Töökoht ketassae juures peab olema hästi valgustatud. Saepingil ei tohi hoida mingeid kõrvalisi esemeid, tööriistu, naelu, lauajuppe ega laaste. Põrand tööpingi ümbruses peab olema puhas ega tohi olla täis kuhjatud. 3.8. Tuleb kontrollida, et saepuru, laastude ja tükkjäätmete eemaldamise mehhanismid oleksid töökorras. 3.9. Töötaja on enne tööd kohustatud kontrollima, et ette nähtud
Lõikeinstrumendid Puidu Masintöötlemisel . Ketassaed . Ketassaage kasutatakse saagpinkides puitmaterjalide : Tükeldamiseks Täpsesse mõõtu lõikamiseks Ketassaage on väga erinevaid vastavalt nende kasutusotstarbele : Saagimise suund puidukiudude suhtes Saetav materjal . Ketassae elemendid : Sae korpus Hammasvöö Võllilava Ketassae nimimõõdud : Välismõõt ( D ) Võlliava läbimõõt ( d ) Korpuse paksus ( b ) Hamba laius ( B ) Hammaste arv ( z ) Kaasaegsetel ketassaagidel on sae korpusesse tehtud väljalõiked : Termopaisumise kompenseerimiseks st. Kuumenenud saeketas ei hakka laperdama .
-Ülemäärane töökiirus põhjustab tera ülekuumenemist ja riknemist. -Saelehe nürinemisest annavad märku saelehe muutumine tuimaks ja saehammaste valged tipud. -Parema tulemuse saab saagides paksema lõiketeraga, kuid peab kontrollima, et see sobiks juhtrullikutele. Paksemate terade puhul on tera paindumine vähem tõenäoline. Ohutusjuhised 1.Kasuta kaitseprille. 2.Saeterade vahetamisel ja talla kaldenurga reguleerimisel tuleb tikksae pistik seinast välja tõmmata. 3.Kontrolli, et saetav materjal oleks korralikult kinnitatud. 4.Hoia saagi mõlema käega. 5.Kontrolli, et tikksae toitejuhe ei jää saelehe tööpiirkonda. Höövel Elektrihöövel leiab tisleritöödel vähe kasutamist kuid laudsepatöödel on ta asendamatu. 14 Elektrihöövlis toimub laastu eemaldamine pöörleva, tavaliselt kahe teraga noavõlli abil. Esineb ka üheteralisi noavõlle.
tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. 15.4. Mis on difraktsioon? Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. 15.5. Milles seisneb Huygensi printsiip? Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju antud hetkel. 15.6. Ketassael on 50 hammast ja ta pöörleb sagedusega 2400p/min. Millise sagedusega võngub saetav detail? 16. P 16.1. Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused? 1) Etalonide ebatäpsus 2) Mõõteriista ebatäpsused 3) Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused 4) Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused 5) Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused 6) Kasutatavate konstantide ebatäpsused 7) Teadmata põhjustest tingitud juhuslikud ebatäpsused 16.2
2. Miks õhu pumpamisel jalgratta kummidesse jalgrattapump soojeneb? 3. Kahes ühesuguses ämbris on ühepalju vett temperatuuril 10 0C. Esimesse ämbrisse asetati maakivi temperatuuril 80 0C ja teise sama massiga terasetükk temperatuuril 80 0C. Kuidas soojeneb vesi mõlemas ämbris ? 4. Kasepuude kütteväärtus on 1,5% vôrra väiksem männipuu kütteväärtusest. Millega seletub aga, et kasepuid peetakse paremaks ? 5. Miks puude saagimisel kuumeneb saag, aga saetav puu ei soojene märkimisväärselt? 6. Miks vesivoodi täidetakse kuuma veega, võiks aga kuuma ôhuga - õhuvoodi ? 7. Millistel juhtudel on üleantud soojushulk negatiivne. Siis kui ....... 8. Erisoojus on soojusehulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule, ..... . 9. Kui agregaatolekus üleminekut ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojushulk ühe kraadi kohta ....... . 10
.. omakaalu ja = cH2sqrt(G/EI 1-1)kus 700 kg/m3. Plokid tuulekoormusega. G - korstna jooksva meetri toodetakse üldiselt Survetsooni Ac pindala kaal alumises lõikes, I 1-1 - autoklaavse menetlusega. määratakse tingimustes, et alumise lõike inertsimoment, Ploki materjal on hästi vertikaaljõu rakenduspunkt c - tegur, mis arvestab töödeldav (saetav, saab lüüa asub tsooni raskuskeskmes. korstna koonilisust. naela sisse). Plokke Tugevustingimus kasutatakse väikemajade N=XI(m)*f* Ac teguri XI(m) 30. Väikeplokkehitused- seintes. Plokkide materjali määramisel arvestatakse, et plokkide liigid, materjal. tugevus on 3...5 MPa. arvutuslik keskmine tsoon Väikeplokkehitus on Levinud ploki suurus on asub korstna jalal
annaabi.ee 
