välja kujunenud suurvesi (kevad, sügis) ja madalvesi (talv, suvi) (nt Volga, Jenissei) · vahemereline kliima: sademetest toitumine talvel suurem veetase (rohkem sademeid) · troopiline kliima: veevaesed jõed toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked · kui jõgi saab alguse mäestikest, siis äravoolu suurendab liustike sulamine suvel!! · toitumise järgi jagunevad: vihmavesi, põhjavesi (Kongo, Niger, Amazonas, Rhone) liustikuvesi ja vihmavesi (Huanghe, Ganges, Colorado) sulavesi ja põhjavesi (Volga, Leena, Mississippi, Doonau)
Edel Lõuna(S) Kagu 23.Mõisted. Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna üldine iseloom. See moodustub pidevalt sisejõu ja välisjõu toimel. Pinnavorm on maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Hoovused on suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas. Jagunevad soojadeks ja külmadeks hoovusteks. Merelist kliimat iseloomustab pilvisus, tugevad tuuled, sademeterohkus, temp. kõikumine väike. Mandrilist kliimat iseloomustab selgete ilmade rohkus, väike sademete hulk, kuiv õhk, suur temp. kõikumine. Briis on merede ja suurte siseveekogude rannikulpuhuv kohalik tuul. Seda põhjustab temp. ööpaevane muutumine maismaa ja veepinna kohal. Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kõrgus on 5 - 15 km ja läbimõõt mõnikümmend kuni mitusada meetrit. Tavaliselt esinevad parasvöötmes, kus liiguvad aegamisi läänest itta
Vegetatsiooniperiood on pikk ja soojust koguneb küllaldaselt. Sademeid on piisavalt. Sellepärast on viljeldavate kultuuride hulk üsna mitmekesine. Mitmetes kohtades on võimalik saada kaks saaki aastas. Sademete hulk on üsna ebaühtlane, näiteks kevadel tuleb talupojal valmis olla põuaks, suvel aga suurteks üleujutusteks. Mullad on viljakad, ent õrnad. Peamised põllumajandussaadused on riis, puu-ja, juurviljad, sea- ja linnuliha, piim, munad ja kalasaadused. Lõuna-Korea jõgede- ja sademeterohkus annavad soodsa pinnase riisi kasvatamiseks. Niisketel alade kasvatatakse seetõttu riisi, ülejäänud maadel kasvatatakse otra. Muudest toiduviljadest on esindatud kartul, köögivili, sojauba. Korea on ainulaadne oma zenzenni kasvatamise oskuse poolest, tööstuse tarbeks tegeldakse ka puuvilla- ja tubakakasvatusega. Loomakasvatus on Lõuna-Koreas teisejärguline, karjamaad peaaegu olematud. Siiski hakkab ka loomakasvatus seal arenema ning juba tegeletakse ka veiseliha ekspordiga Jaapanisse
Läänetuuled 60. Laiuskraadidel põja- ja lõunapoolkeral kujunevad läänest itta puhuvad valdavad tuuled Mandriline kliima kliimatüüp, mille millele on iseloomulik õhutemperatuuri suhteliselt suur kõikumine (ööpäevane ja aastane), väike sademete hulk ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga, nimetatakse ka kontinentaalseks kliimaks Mereline kliima kliimatüüp (nt parasvöötmes), millele on iseloomulik sademeterohkus ja õhutemperatuuri (ööpäevane ja aastane) suhteliselt väike kõikumine Samatemperatuurijoon ehk isoterm joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse temperatuuriga punkte VEESTIK Veeringe vee ringkäik maakeral ; väikesest veeringest võtavad osa ainult maailmameri ja atmosfäär, suurest veeringest võtavad peale nende osa ka maismaa ja organismid Maailmameri maakera kattev katkematu veekiht, mis moodustab hüdrosfääri põhiosa,
Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja- Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus Põhjamere äärsetel aladel on suur maagaasi- ja naftavaru, 1977 avastati seal ka suured kivisöelademed. Põhiline söevaru asub maismaal, seal leidub ka kivisoola, kipsi ja kriiti. Parem rauamaagivaru on ammendunud.
Euroopa maailmajao looderanniku lähedal. (Lisa 3: Suurbritannia geograafiline asend.) Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. · Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km. · Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. · Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis, mis asub Sotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit. · Jõed on lühikesed ja veerohked, pikimad on Severn ja Thames.
Geograafilised koordinaadid on 54 00 N ja 2 00 W. Kuna 0- meridiaan läbib Londonit, asub Suurbritannia nii ida- kui ka läänepoolkeral. Inglismaad ümbritsevad Atlandi ookean, Põhjameri ja Iiri meri. Mereline piir Norra, Prantsusmaa (ühendab ka La Manche´i tunnel) ja Iiriga, millega on ka maapiiri 360 km. 2.1 Kliima Valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on jaanuaris põhjas 3, lõunas 7, juulis vastavalt 13 ja 17 oC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati alla 500 mm/a. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Ilmastiku heitlikkus tuleneb eeskätt Põhja-Atlandilt lähtuvaist tsükloneist. Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel kanalitega ühendatud
(Estonica, 2001). Otepää kõrgustiku kolm suuremat järve – Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv asuvad kõrgustiku kahe kõrgema osa vahelises vagamus. Otepää kõrgustik piirneb loodes Elva jõe, põhjas Võika (Voika) oja ja Tatra jõe, kirdes Porijõe ja lõunas Urvaste ürgoruga. Kaguosa liigestavad mitme järvega Vidrike–Kooraste ja Jõksi–Kooraste ürgorg ning viimase jätkuna Võhandu jõe org. Otepää kõrgustikku iseloomustavad sademeterohkus (üle 700 mm/a), pikaajaline lumikate (kuni 135 päeva) ja järverohkus (üle 130 väikese järve). Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad, sest neid tähistavad Rõngu ja Elva org läänes, Voika- Tatra ürgorg põhjas, Reola ja Ahja ürgorg idas. Kagus on Otepää kõrgustiku piirid väljendanud nõrgelt Urvaste ürgoru kaguosaga Sulbi–Puskaru joonel (Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2015). Otepää kõrgustiku suurimad järved ja pikimad jõed:
saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri Euroopa maailmajao looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. · Suurbritannia saare ulatus põhjas lõunasse on umbes 1000 km ja idast läände umbes 100- 500 km. · Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000- 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. · Ühendkuningriigi kõrgeim tipp on Ben Nevis, mis asub Sotimaal ja mille kõrgus merepinnast on 1343 meetrit. · Jõed on lühikesed ja veerohked, pikimad on Severn ja Thames.
Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad valdavalt kaledoonia kurrutusest pärinevad vanad, enamasti lavajaks kulunud lagedega mäemassiivid, mida liigestavad sügavad orud. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas ja madalik, mida liigestavad lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read. (12 lk 22) Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, mida iseloomustab pehme talv, jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on 3 7 ºC, juulis 13 17 ºC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 2500 mm, Sotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Soti mägismaal. Suurbritannias on saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. (12 lk 23; 10)
annaabi.ee 
