Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sadamana" - 9 õppematerjali

Maroko rahvastiku üldiseloomustus
5
docx

Maroko rahvastiku üldiseloomustus

Linn asutati sellesse kohta sellepärast, et seal asus Fes'i jõgi. Kuna linn on mägede lähedal, siis kliima seal on talutav, talvel jahe ja suvel soe. Suvel pole väga palav ja talvel on tavaliselt ka üsna soe. Riigi suurim linn, Casablanca, asub Atlandi ookeani ääres ja see on riigi tähtsaim ärikeskus ja peamine riigitegevus toimub seal, samas kui riigi pealinn on hoopis Rabat. Linn ehitati just sinna, kus ta asub, sellepärast, et seda kasutati sadamana roomlaste poolt. Riigi pealinn asub samuti Atlandi ookeani ääres, jõe Bou Regreg suudmes. Seda on kasutatud ja kasutatakse samuti siiamaani sadamana. Rabat'is asuvad riigi tähtsaimad tööstused. 7. Tööjõud 44,6% Maroko tööealistest inimestest tegeleb põllumajandusega, enamasti kasvatatakse otra ja nisu. Kirde-Marokos saab teha seda ilma niisutamiseta, sest seal on piisavalt niiske. Atlandi

Geograafia → Geograafia
29 allalaadimist
Peeter I visiidid
1
docx

Peeter I visiidid

Peeter I külaskäik Tallinnasse 1717. aasta oktoobris vältas vaid paar päeva, sest tsaar oli lihtsalt läbisõidul. 1718. aastal viibis ta linnas koos sõjaväega aga ligi kuu aega. 1719. aasta juunis oli külaskäik koos laevastikuga taas mõnepäevane.1721. aasta visiit, oli pidulikem, kuna tegemist oli osaga tsaari suurest Baltikumi-ringreisist. Viimast korda külastas Peeter I Tallinnat 1723. aasta juulis, olles ise juba keiser. Peeter I Paldiskis Kuigi Tallinn tundus tsaarile sadamana sobiv, ei olnud see tema arvates siiski täiuslik - Tallinna sadam polnud jäävaba. Kuna Tallinn talle ei sobinud, pidi ta otsima Põhja- ja Lääne-Eesti rannikut. Ta avastas pea kohe, et Paldiski sadamakoha. Seal olid sadamaga algust teinud juba rootslased.1715. aastal külastas tsaar Paldiskit ja Haapsalu, kuid otsustas, et Paldiski on sobivam. 1715.aasta 23. juulil andis ta käsu hakata rajama merekindlust. Ehitus ei sujunud kuigi hästi, kuna

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD
14
doc

AASIA SUURIMAD KONTEINERSADAMAD

kõigisse suurematesse sadamatesse maailmas.Igapäevased sõidud toimuvad USA, Jaapani, Euroopa, Lõuna-Aasia, Hiina, Hong-Kongi, Taiwani ja Kagu-Aasia vahel. Konkurentsitu ühenduvusega, toovad paljud väikesed fiiderlaevad (toitjalaevad) konteinereid Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse. Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid, mida see on siiani. Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir Panjang Terminal 2 ja Tanjong Pagar, kokku 52 sadamasilda Nad tegutsevad ühtse süsteemina. Pasir Panjang Terminal on PSA kaasaegseim terminal. See on varustatud kuni 16 meetrit sügav

Logistika → Transport
55 allalaadimist
Euroopa ja aasia sadamad
18
docx

Euroopa ja aasia sadamad

Igapäevased sõidud toimuvad USA, Jaapani, Euroopa, Lõuna-Aasia, Hiina, Hong-Kongi, Taiwani ja Kagu-Aasia vahel. Konkurentsitu ühenduvusega, toovad paljud väikesed fiiderlaevad (toitjalaevad) konteinereid Singapuri. Singapuri sadamas need konteinerid laaditakse suurte laevade peale, mis seejärel toimetavad saadetise lõppsihtkohta.Umbes 85% konteineritest mis saabuvad Singapuri laaditakse ümber teisele sadamasse. Sadam asutati 1819. aastal vaba sadamana, 1972. a saabus sadamasse esimene konteinerlaev. 1982. aastal saavutas sadam 1 miljon TEU'd ühe aastaga ning Singapuri sadamast sai veotonnaaži poolest maailma töisemaid sadamaid, mida see on siiani. Sadamas tegutseb viis konteinerterminali: Brani Keppel, Pasir Panjang Terminal 1, Pasir Panjang Terminal 2 ja Tanjong Pagar, kokku 52 sadamasilda Nad tegutsevad ühtse süsteemina. Pasir Panjang Terminal on PSA kaasaegseim terminal. See on varustatud kuni 16 meetrit sügav

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Argentiina
14
doc

Argentiina

Peruu asekuningriigist eraldusid 1717 Uus-Grenada asekuningriik Lõuna-Ameerika põhjaosas ja 1776 Río de la Plata asekuningriik Lõuna-Ameerika lõunaosas. Río de la Plata asekuningriigi eraldumise tingis piirkonna kasvav majanduslik osatähtsus ning vajadus sõjaliseks kaitseks Portugalile kuuluva Brasiilia vastu. Asekuningriik hõlmas peale Argentina veel praeguse Boliivia (Ülem-Peruu), Paraguay ja Uruguay (Banda Oriental) alad. Asekuningriigi pealinnaks sai majanduslikult ja sadamana aktiivne Buenos Aires, millest sai õitsev sadamalinn. Linn oli saanud õitsvaks salakaubanduse keskuseks ning 18. sajandi keskpaigaks oli selle rahvaarv ulatunud 20 000-ni. Esimene asekuningas oli Pedro de Cevallos. 1726 asutati praegune Uruguay pealinn Montevideo, mis pidi Uruguayd (Banda Oriental) portugallaste eest kaitsma. 1778 toimus Buenos Airese piirkonnas esimene rahvaloendus. 1801 hakkas Buenos Aireses ilmuma esimene ajaleht El Telégrafo Mercantil. Alates 17

Geograafia → Geograafia
49 allalaadimist
Varane muusikalugu
25
docx

Varane muusikalugu

Süsteem mis hõlmab üle saja erineva muusikalse retoosilise figuuri, puudutab 17.sajandil rohkem vokaalmuusikat. 1.5 Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel: 17.saj teisel poolel hakati lisama kannatusaja koraale ja vabalt luuletatud tekstidega aariaid. Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis vajasid repertuaari. Saksamaaa peamiseks muusikakeskuseks sai Hamburg ja Lübeck. Põhjamere ühe tähtsama sadamana oli Hamburg Põhja-Saksamaa linnadest Euroopale kõige avatum ja sinna jõudsid 4 mõjutused, eriti Itaaliast, kõige kiiremini. Kõige paremini iseloomustab Hamburgi muusikaelu Saksamaal avatud esimene ooperiteater. Hamburgi ooperiteatri jaoks kohandati ka palki itaalia ja prantsuse teoseid, saksa heliloojate looming hakkas rohkem silma paistma sajandi lõpul. 2

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
Kloostrimõis Kolgas
29
pdf

Kloostrimõis Kolgas

aastani 1519, mil klooster oma maavaldustest siin loobus. Seega oli Kolga vahetpidamata ühe koha peal tegutsenud kloostrimõisadest Eestis üks kõige pikaealisematest - ligi 300 aastat. Tsistertslaste Roma (Gutnalia) klooster Gotlandil, foto infotahvlist. Emakloostriga ühenduse pidamiseks läks Kolga Roma munkadel vaja sadamakohta, kuid kõige põhjapoolsem munkadele kuulunud küla sel ajal oli Uuri. Sadamana said mungad kasutada Muuksi 5 mäe läheduses asunud Tsitret. Muuksi mäel aga asus sel ajal veel toimiv linnus, arvatavasti ka võimukeskus, kellele Tsitre sadam kuulus. Kuidas seletada munkade sõbralikku kooseksisteerimist linnusega? Lisaks oli kogu Kahala järve põhjakallas koos kalmetega eikellegimaa, omalaadne neutraalne tsoon. /Markus 2009, lk 17/ See asjaolu viitab sellele, et tsistertslased said oma

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Tallinna ettevõtete osakondi, neist käiakse massiliselt Tallinnas tööl, nii et nad on Tallinna töötajate elupaikadeks. Mõnes käivad tallinlased suvitamas või muidu puhkamas. Kuid mitmetel neist on lisaks kaunis oluline iseseisev tähtsuski. Paldiski oli Nõukogude ajal eestlastele suletud mereväebaas. Nüüd on Vene sõjavägi lahkunud, jätnud maha laguneva linna ja ikka veel arvuka (üle 4000) tulnukrahvastiku. Paldiskil on siiski head lootused kosuda Tallinnat aitava sadamana, kuhu võib tekkida ka merevedudega seotud tööstus. Paldiskiga seoses on näiteks räägitud naftatöötlemistehase, tselluloositehase või tuumaelektrijaama ehitamisest ­ ettevõtted, mis peaksid asuma pealinna lähedal, aga ohtliku ja saastava iseloomu tõttu mitte päris pealinnas. Esialgu on Paldiskisse asunud vaid suur autode sisseveo- ja müügikeskus, kustkaudu veetakse autosid sisse ka Venemaale müümiseks. Läbi Paldiski veetakse välja ka enamik Eesti vanametallist

Loodus → Keskkond
22 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

rusel on ka lähedal paiknevatel konkureerivatel sadamatel. Nii on Muuga sadama mõjupiirkond ja majanduspoliitiline tähtsus palju suurem Paljassaare sadama või Paldiski sadama omast. Sillamäe sadamakompleks võib omandada Venemaa transiidi teenindajana ja Soome sadamatega konku- reeriva sadamana tulevikus suurema majanduspoliitilise tähtsuse kui osatakse arvata. Venemaa ja EL-i liikmesriikide vaheliste ülisuurte transiidivoogude teenindamise nimel konkureerivad Venemaa Läänemere sadamatega (Ust Luga, Sankt Peterburg, Primorsk) Soome, Eesti, Läti, Leedu sadamad. Transiidimahtude teenindamisel jätkub tööd kõigile sadamatele, kuid

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun