Komeet Mis see on? Komeet e. Sabatäht (kr k komts pikajuukseline) . Taevakeha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. Mõnikümmend komeeti aastas. Üks kolme aasta jooksul nähtav palja silmaga. Üks kümne aasta jooksul väga hele. Koostis Jää Tahke süsinikdioksiid Orgaanilised ja anorgaanilised ühendid. Tahke tuum koosneb mõnesaja meetri kuni mõnekilomeetrise läbimõõduga tükkidest. Sisaldavad ka tolmainet ja gaasi. Kui komeet läheneb Päikesele, siis kuumeneb ja hakkab eraldama gaase ning tolmu. Ehitus Tahket tuuma ümbritseb pea, millest tekib Päikese toimel saba. Tavaliselt kaks või enam saba. Ioonsaba laetud osakestest, mis on suunatud Päikesest eemale. Tolmusaba raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba puudub. Heledatel komeetidel ioonsaba. Väga heledatel nähtav mõlemat tüüpi saba. Orbiidid ja tiirlemisperioodid Orbiidid enamasti piklikud, paraboolsed või hüperboolsed. T...
Atmosfäär: Merkuur (hõre), Veenus (tihe), Earth, Marss (maasarnane), Jupiter, Saturn, Uraan(metaan-sinine), Neptuun (vesinik+heelium+metaan) Kõrgeima temperatuuriga planeet: Veenus Madalaima temperatuuriga planeet: Uraan Meteoor – ere välgatus öises taevas e langev täht. Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Meteoor – põleb lõpuni. Meteoriit – ei põle lõpuni, langeb maale. Asteroid – meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km. Komeet ehk sabatäht. Väikekehad päikesesüsteemi äärealadelt. Päikesesüsteem koosneb päikesest ja tema ümber tiirlevatest osakestest. Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres
Maalimine, graafiline kunst Õppis kunsti Stockholmis, Helsingis ja Pariisis Reisimine 40ndatel avaldasid kõik lapsed oma esimesed raamatud Muumikoomiksid Tove ja Lars Al 1959 koomiksid Lars Lühikest aega kihlatud Elukaaslane Tuulikki Pietilä Muumide tekkelugu Igal aastal viis kuud saarel kalurimajas Kokkupuude looduse ja loomadega Huvi kunsti vastu Väike veidravõitu jõehobu Lähedased inspiratsiooniks tegelaskujude loomisel Muumilood "Väikesed trollid ja suur veeuputus" 1945 "Sabatäht/Sabaga täht tuleb" 1946 "Võluri müts" 1948 "Muumipapa memuaarid" 1950 "Ohtlik jaanipäev/südasuvi" 1954 "Trollitalv" 1957 "Nähtamatu laps ja teised lood"1962 "Muumipapa ja meri" 1965 "Novembri lõpus" 1970 Looming "Skulptori tütar" 1968 "Kuulaja" 1972 "Suveraamat" 1972 jt Koomiksid (muumid) Pildiraamatud "Kes trööstib tillut?" 1959 jt Adaptsioonid Marionettide sari Saksamaal 19591960 Multifilmid, lühifilmid Jaapanis, Rootsis, Soomes, Nõukogude Liidus 1969 Muumimaa 1993
korter", 2001) Teosed Suure Kivi lood Eesti Raamat, 1985 Kui mind üldse olemas ei oleks Eesti Raamat, 1986, Avita 1999 Oliüks Eesti Raamat 1989 Kuningas, kuninga kass ja teised Kupar 1993 Tondijutud (õudselt jubedad): enamjaolt küll lastele, aga ka kõvema närviga keskealiste keskmisele astmele. Tiritamm, Tallinn 1993 Vares Villemi reis maailma lõppu Tiritamm 1993 Vares Villemi jõulud Koolibri 1993 Väike Kahvatu Kummitus Egmont Estonia 1994, TEA Kirjastus 2008 Väike Sabatäht Egmont Estonia 1994 Noorpagana lood Koolibri 1995, TEA Kirjastus 2010 Neid teoseid on veel! Pildid
· Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Maa vari katab Kuu. 3. Päikesevarjutus + joonis: -Päikesevarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Kuu, Maa ja Päike on ühel joonel ning Kuu vari langeb Maale. 4
KORDAMISEKS (Õ lk 90 – 146). 1. Selgita mõisteid: universum(91)- kõik mida me näeme taevas koos Maa ja meie endaga astronoomia(91)- teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna astronoom(91) – astronoomiaga tegelevad isikud fenoloogia (100)- regulaarsetell loodusvaatlustel põhinev bilooogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi nähtusi kuu faas(101)- kuu erinevad ilmingud asteroid(128)- väikeplaneet komeet(128)-sabatäht meteoorkeha(129)- kivi-või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine taevavõlvil 4
Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähtkujudeks. Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. Meteoor - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Andromeeda udu- umbes kahe miljoni
(164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. 10. Mis on parsek? Tähe kaugus Maast kui tema aastaparallaks on 1 sekund (3,26Va) 11
Vähesed asteroidid on suurema läbimõõduga kui 100 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. SUURIMAD ASTEROIDID Ceres § Läbimõõt 1003 km § Avastamise aeg 1.jaanuar 1801 Pallas § Läbimõõt 608 km § Avastamise aeg 28.märts 1802 Vesta § Läbimõõt 538 km § Avastamise aeg 29.märts 1807 KOMEET § Komeet ehk sabatäht pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt. § Koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. § Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel saba. Komeetidel on sageli kaks või rohkem saba. § Pea ja saba on moodustatud gaasist ja tolmust. § Tolmusaba on kollakasvalge, gaasisaba sinakas. §
seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. 3. Mis on komeet? Komeedi ehitus, kirjelda tema liikumist. Komeet e. ,,sabatäht" on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub
Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Komeet ehk sabatäht, on taevakeha, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteooriks nim. Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmilist osakest. Metoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (metoorkeha) jääk. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, 8 suurest planeedist ja hulgaliselt väikekehadest. Tähe suurus on tähe näivat valgust näitav arv (mida väiksem on see arv, seda heledam on täht, Päiksel 5).
Pildil on Pluuto. umbes 2200 kilomeetrit, mis on pisut rohkem kui pool Kuu läbimõõtu. Pluuto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. 2. Komeedid ja meteoriidid Komeedi tuum koosmeb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümmend kilomeetrit. Halley komeet on seni ainus sabatäht, mida on lähedalt pildistatud. Saba koosneb ülihõredast gaasist. Pildil on komeet. 5 Hetkest, mil kivist või rauast meteoorkeha kukub maapinnale, nimetatakse teda meteoriidiks. Meteoorid on vaadeldavad vaid siis, kui nad suure kiirusega sisenevad Maa atmosfääri ja jätavad taevasse helendava jälje. Kõik väiksemad
Astronoomilineühik (aü) maa keskmine kaugus päikesest Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab üks astronoomiline ühik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1aü/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on päieksessüteemi mõõtkava ühik Päikesesüsteem Koosneb: * planeedid ja nende kaaslased ehk kuud (Maa kuu on Kuu) * Väikekehad asteroidid asteroidivöö marsi ja jupiteri vahel * Meteoorid(põleb ära) ja meteoriidid (jõuab maale)--- satuvad maa atmosfääri * Komeet ehk ,,Sabatäht" * Päike (mass on 10astmel30) Kogu päikesesüsteemi massist on 99,8% Päikeses PLANEEDID 1. Hiidplaneedid · Jupiter suurim planeet · Saturn · Uraan · Neptuun Gaasilised * Suur kaaslaste hulk 2. MAA tüüpi planeedid · Merkuur · Veenus · Maa · Mars Väikesed * tahked * Koor Kepleri seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda ellipsi, mille ühes fookuses on päike.
maa tähtkuju- kindlate korrdinaatidega hulknurk taevas, kus on tähed Päikesesüsteem- koosneb päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisest objektidest planeet- taevakeha, mis tiirleb ümber päikese, millel on piisavalt suur mass, tõmbnud enda juurde orbiite planeedikaaslane-(igapäevaelus kuu) planeedi looduslik kaaslane tehiskaaslane- mõne planeedi või selle looduskaaslase kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat asteroid- väike planeet komeet- sabatäht, Päikesesüsteemi äärealadelt leiduv taevakeha, koosneb jääst ja muust meteoorkeha- planeetidevahelises ruumis liikuv keha täht- hiiglaslikud gravitatsiooni tekitavad taevakehad, koosnevad gaasidest kosmoloogia- teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist Valemid ja konstandid
Maa 1 kuu, Marss 2 kuud, Jupiter 63 kuud, Saturn üle 60 kuu, Uraan 27 kuud, Neptuun 15 kuud. Asteroidid väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese. Enamus asteroide (98%) tiirleb nn asteroidide vöös, mis jääb Marsi ja Jupiteri vahele.Asteroidide läbimõõt jääb vahemikku mõnisada meetrit kuni paarsada kilomeetrit. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha (sabatäht), mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket pead ümbritseb kommedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Saba on suunatud alati Päikesest eemale. Meteoor rahvakeeles langev täht on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm nähtuste kompleks
jõululumi, kõige laisem päkapikk ja vares Villemi jõulud. · ,,Väike Kahvatu Kummitus ja teised lood" (1994), on põnevaid, lausa üllatavate tegelaste ja sündmustega jutte, nagu seda juba raamatu pealkirja järgi võib oletada. Näiteks kohtame Paganamaal elutseva Noorpaganaga, aga samuti on tore tutvuda Väikse Kahvatu Kummituse endaga. Ka öökulli ja öökolliga on põnev kokku saada, et nendega koos kollitada. · ,,Väike Sabatäht" (1994) on südamlik jutustus lastele Väiksest Sabatähest, tema seiklustest maailmaruumis ning lõpuks langemisest Saaremaale ja Kaali meteoriidikraatri tekkimisest. · ,,Noorpagana lood" (1995) pajatab seiklustest Noorpaganast, kelle kodu asub Paganamaal. Ja nagu ühest tõelisest Noorpaganast arvata võib , saab ta hakkama igasuguste vingete viguritega. Nii korraldab ta enda lõbuks kuu- ja päikesevarjutusi
rohkem komeetidega; 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? V: Pluuto taga on vöö mis koosneb Päikesesüsteemi väikekehad 1. Mis on asteroid? V: Need on suured kivitükid. Suurim Ceres(läbimõõt 1000km) 2. Kirjeldage asteroidide liikumist. V: Üle 2000 asteroidi liigub Päikesesüsteemis, asteroidide vöös. Üksikud liiguvad eraldi orbiitidel. Periheelis tulevad väga lähedale Maale. 3. Mis on komeet? V: Komeet on sabatäht- komeedipea, 2 tuuma(kosmilise tolmuga segatud jäätükid), suur saba, mis tekib pea aurustumise tagajärjel. Saba koosneb CO-st(hõre). 4. Kirjeldage komeetide liikumist. V: Komeedi saba jääb alati Päikesest eemale.Liikumise järgi 2ks: perioodilised komeedid- liiguvad mööda ellipseid ja periheelis tulevad Maale lähemale. Mitteperioodilised komeedid, mis liiguvad mööda parapoole või hüperpoole, külastavad Päikesesüsteeme ainult ükskord. 5
Muld koosneb lähtekivimist pärinevast mineraalsest ja taimede loodud orgaanilisest(kõdu, huumus) osast. Lähtekivim annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused(niiskuse, happesuse, viljakuse jne) Aluskivim võtab aga otseselt osa mulla moodustamisest. Eestis on muld tekkinud aluskivimile vaid põhja-eestis. METEORIIT Asteroid on väikeplaneet, mis tiirleb Kepleri seaduse vastatstel orbiitidel ümber päikese. Palju just jupiteri ja marsi vahel asteroidivöö Komeet ehk sabatäht on päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, koosneb peamiselt jääst ja tahkest süsinikdioksiidist Meteoor taevas ära põlev meteoorkeha Meteoriit maa pinnale langenud tahke keha. Korrapäratu kuju, pole teravaid nurki, kuna atmosfääri õhusurve on siledaks lihvinud. Ained: raud, hapnik,räni ja mangaan. Raud (34%)-, kivi (62%) ja segameteoriidid (4%) Aastas langeb maale tuhatkond meteoriiti, leitakse u. 10.15. Impaktstruktuur meteoriidikraater näiteks..
viimane fakt siingi ära kõik meie senised arusaamad. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Mis Nereisesse puutub, siis on tema orbiit väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. Neptuunil on ka kolm nõrka rõngast (11). 3. KOMEEDID Samuti võib meie päikesesüsteemis ringi ''uitamas'' kohata vahel ka komeete . Komeet ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääsdt, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest (12). Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest
termotuumasünteesi abil energiat. Päiksest alates: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeetide kaaslased – (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja need puuduvad kahel – Merkuuril ja Veenusel. Asteroidid – ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid – ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Meteoorkehad – Meteoorkeha ehk meteoroid on planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10–5 kuni 104 m; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu
Siseplaneedid–Merkuur, Veenus • Välisplaneedid–Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun 5. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). V: Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi (Vesta Pallas Hygiea) C-tüüpi asteroidid – Koosnevad karbonaatsetest kivimitest • S-tüüpi asteroidid – Ni, Fe, magneesiumsilikaadid • M- tüüpi asteroidid – Ni+Fe Komeedid e sabatäht Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad. koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest METEOORKEHA (meteoroid) – planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha • Meteoorkeha sattudes Maa atmosfääri tekib METEOOR ( väljendub optiliste, akustiliste, elektriliste jms. nähtuste kogumina) • METEORIIT Maale langenud meteoroid 6. Kepleri seadused.
eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. Üks kaaslastest tiirleb vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. 16. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Pluuto on teistega võrreldes väikeplaneet. 17. Mis on asteroid, komeet, meteoor, meteoriit? Asteroid on Maa tüüpi planeetide sarnane, kuid neist tunduvalt väiksem taevakeha. Komeet ehk sabatäht on pärit Päikesesüsteemi äärealadelt. Meteoor on Maa atmosfääri tunginud ja taevasse hõõguva jälje jätnud kosmiline osake. Meteoriit on maapinnale langenud kosmilise päritoluga keha. 18. Millest tekkisid planeedid? Päikesesüsteem on tekkinud gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmupilvest. Planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad kosmilisest hajusainest. Planeedid on tekkinud erinevatest gaasilistest ainetest. 19
aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. · Linnutee- Pimedal ööl selgelt üle taevavõlvi laotuv hele piimjas linik. See koosneb
Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a = v / t = ( v - v 0 ) / t . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Kiirtekimpude sõltumatuse seadus: Kiirtekimbud läbivad teineteist mõjustamata. Kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt: 1 kW. h = 3 600 000 J. Komeet ehk sabatäht on perioodiliselt Maa lähedusse sattuv taevakeha, mis koosneb 5 peast ja sellest väljalennanud gaasist moodustunud sabast. Konvektsiooniks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud.
kirjakeelde hulga materjali rahvakeelest, soome keelest ja teistest võõrkeeltest, moodustas tuletisi ja lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat ja jagas stiilinõuandeid. Püüd keele ilu poole ,,Keele kaunima kõlavuse poole" Otstarbekus ja omapärasus Väljenduse lühendamise skaala: (1) lause asemel fraas; (2) fraasi asemel liitsõna; (3) liitsõna asemel tuletis; (4) tuletise asemel tüvisõna. Nt täht, millel on saba > sabaga täht > sabatäht > komeet Grammatika mitmekesistamine: (1) Lühike i-mitmus (2) Vokaalilõpuline mitmuse osastav (sõpru, lende, lehti) (3) Kahesilbiliste sõnade lühem nn geminaatillatiiv (majja, porri, tallu) (4) Soomepärane lühike ülivõrre kõige-ülivõrde kõrvale (5) Olev kääne käändestaatuses (6) Viisiütlev kääne 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920
võõrkeeltest, moodustas tuletisi, lõi kunstlikult uusi sõnu, rikastas grammatikat. Püüd keele ilu poole. ,,Keele kaunima kõlavuse poole" oli tema tuntuim lausung. Sõnavara rikastamine- tuntuim Aaviku tegevus. Ta leidis, et eesti keeles polnud piisavalt sõnu kõikide nähtuste ja tunnete ja muude väljendamiseks. Ta moodustas uusi tuletisi ja liitsõnu või hankis uus juursõnu. Nt aur-aurik; välja-väljendama. Hiljem said tüvisõnad olulisemaks. Nt täht, millel saba-sabaga täht-sabatäht-komeet. Kõige parem oli uusi tüvesid hankida teistest keeltest. Ta ei kartnud liigset võõrkeele mõju eesti keelele. Kuna ta oskas hästi soome keelt ja tundis selle keeleteadust, laenas ta põhiliselt just sealt. Tehissõnade loomiseks oli tal kolm meetodit: kombineerimismeetod, muundusmeetod, koondusmeetod. Grammatika mimekesistamine-lühike i-mitmus (huvitavaile raamatuile, suuris metsis); vokaallõpuline mitmuse osastav (sõpru, õunu, lehti, loomi,linde); sse- sisseütleva kõrval
annaabi.ee 
