Sellise motivatsioonimehhanismi seletamiseks lõi Festinger kognitiivse dissonantsi teooria: ebakõla tunnetav inimene teeb ühte kahest võimalusest; 1. üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu; 2. muudab oma arvamusi nii, et ebakõla väheneks. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. See on edu saavutamise üks tingimus on vajadus edu saavutada- motivatsioon. Üldiselt kehtib saavutusmotivatsiooniga seoses kolm lihtsat tõde: 1. Inimene, kes püstitab endale eesmärgid, saavutab enamat, kui see, kellel selged eesmärgid puuduvad. 2. Inimene, kes püstitab endale kõrgemad eesmärgid kui teine, saavutab rohkem kui see, kes piirdus madalamate eesmärkidega. 3. Mõistlikus saavutamisulatuses olevad järjest kaugemad ja kõrgemad vahe-eesmärgid aitavad väga tugevasti kaasa lõppeesmärkide poole püüdlemisel.
kui seda on varem tehtud. Saavutusvajadus on ühiskonna seisukohalt oluline, sest uuringud on näidanud, et mida suurem on kõrge saavutusvajadusega inimeste protsent riigis, seda tugevam ja õitsvam on selle rahvuse majandus ja vastupidi. Kõrge saavutusvajadusega inimesed on enamasti edukad ettevõtjad. Sellisest riigist, kus on palju kõrge saavutusvajadusega inimesi, võib oodata kõrgetasemelist ärilist aktiivsust. McClelland (The Achievement Motive 1953) kirjeldab kõrge saavutusmotivatsiooniga seostuvate käitumistunnusjoonte ilmnemist järgnevalt 1) soov vastutada otsuste eest personaalselt, 2) soov võtta mõõdukaid riske, 3) soov näha väga konkreetselt oma jõupingutuste mõju tulemustele F. Heider (Attribution theory) on kujundanud oma teoorija atribuutmõtlemisest (atribuut-asja oluline ja lahutamatu tunnus).Atribuutseletuse kohaselt tulenevad õnnestumised ja ebaõnnestumised põhimõtteliselt neljast tegurist: võimetest ja jõupingutustest, mis on sisemiselt
tugevuselt.(See asjaolu seletab, miks osa inimesi on näiteks valmis oma firma asutamisega riskima, teised aga mitte.) Isikud, kellel on madal resultatiivne saavutusmotivatsioon, on väga ettevaatlikud ja kartlikud situatsioonides, kus nende tegevuse või töö tulemusi võrreldakse teiste saavutustega. Olukordades, kus neil on võimalik valida erineva raskusastmega ülesandeid, eelistavad nad kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Seevastu valivad kõrge resultatiivse saavutusmotivatsiooniga isikud palju meelsamini keskmise raskusastmega ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid 30. Sotsiaalkognitiivse õppimise olemus (selle sarnasus operantse tingimisega ja erinevus)
See asjaolu seletab, miks osa inimesi on näiteks valmis oma firma asutamisega riskima, teised aga mitte. Isikud, kellel on madal resultatiivne saavutusmotivatsioon, on väga ettevaatlikud ja kartlikud situatsioonides, kus nende tegevuse või töö tulemusi võrreldakse teiste saavutustega. Olukordades, kus neil on võimalik valida erineva raskusastmega ülesandeid, eelistavad nad kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Seevastu valivad kõrge resultatiivse saavutusmotivatsiooniga isikud palju meelsamini keskmise raskusastmega ülesandeid. Madala saavutusmotivatsiooniga õpilased kalduvad valima kas väga kergeid või väga raskeid ülesandeid. Esimesel juhul on kindlustatud edu, teiste puhul on ebaedu alati põhjendatav seletusega, et teisedki ei saa nendega hakkama. Kõrge õpimotivatsiooniga õpilased eelistavad seevastu mõõdukat pingutust nõudvaid ülesandeid. B. Weiner iseloomustab kõrge saavutusmotivatsiooniga õpilasi kolmest aspektist
Arengumotivatsioonid: - uudishimu (любопытство) - kontrollitunne (adekvaatne tunnetus) - tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants (ebaloogika) - saavutusvajadus Kognitiivse dissonantsi teooria: 1) Kas üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu. 2) Muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahel väheneks. - Saavutusvajadus - hetkl tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. Saavutusmotivatsiooniga tõed: 1) Inimene, kes püsitab endale eesmärgid, saavutab enamat, kui see, kellel selged eesmärgid puuduvad. 2) Inimene, kes püstitab endale kõrgemad eesmärgid kui teine, saavutab rohkem, kui see, kes piirdus madalamate eesmärgidega. 3) Mõistlikus saavutamisulatuses olevad järjest kaugemad ja kõrgemad vahe-eesmärgid eitavad väga tugevasti kaasa lõppesmärkide poole püüdlemisel. Sotsial-kultuuriline motivatsioon:
Tunnetuslik ebakõla ehk kognitiivne dissonants. Nt. soov süüa kooki kuid olla sale. Kognitiivse dissonantsi teooria järgi teeb ebakõla tundev inimene ühe valiku kahest: 1) Üritab suurendada probleemi omavahel kooskõlaliste elementide arvu 2) muudab oma arvamusi nii, et ebakõla kahe asja vahelt kaoks. Saavutusvajadus. Saavutusvajadus on hetkel tajutava või tulevikus prognoositava tunnustuse ebapiisavus või puudumine. Üldiselt kehtib saavutusmotivatsiooniga seoses kolm tõde: 1) inimene, kes püstitab endale eesmärgid, saavutab enamat, kui see, kellel selged eesmärgid puuduvad. 2) Inimene, kes püstitab endale kõrgemad eesmärgid kui teine, saavutab rohkem kui see, kes piirdus madalamate eesmärkidega. 3) Mõistlikus saavutamisulatuses olevad järjest kaugemad ja kõrgemad vahe-eesmärgid aitavad väga tugevasti kaasa lõppeesmärkide poole püüdlemisel.
muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, ... ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele. Empaatia hoolikas järgijate tunnete arvestamine paralleelselt teiste faktoritega intelligentse otsuse tegemise protsessis. Kokkuvõtvalt peab empaatiale tuginev liider suutma mõista meeskonnaliikmete emotsionaalset külge personaalselt. Selle tulemusena suudab ta
eneseregulatsiooniga inimesed võimelised muutuma kooskõlas uuenduste ja muutustega organisatsioonis. Motivatsioon - Kõrge liidripotentsiaaliga inimene on motiveeritud sügavalt juurdunud vajadusest saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon, ... ). Kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele. Empaatia hoolikas järgijate tunnete arvestamine paralleelselt teiste faktoritega intelligentse otsuse tegemise protsessis. Kokkuvõtvalt peab empaatiale tuginev liider suutma mõista meeskonnaliikmete emotsionaalset külge personaalselt. Selle tulemusena suudab ta meeskonda paremini
kergeteks neid küsimusi, millele enamik õpilasi vastab ilma vaevata, ja rasketeks neid, millele enamik ei suuda korrektselt vastata. Parimaid õpitulemusi annab selliste küsimuste esitamine, millele enamik õpilastest suudab õigesti või osaliselt õigesti vastata ja kus ka neil õpilastel, kel vastused ebaõnnestuvad, säilib soov õppimist jätkata. Madala õpimotivatsiooniga õpilastele peaksid küsimused olema kergemad ja kõrge õpi- ja saavutusmotivatsiooniga õpilastele keskmisest veidi raskemad. Küsimuste raskusaste oleneb õppimise etapist. Uue materjali omandamise alguses võib õigete vastuste protsent olla madalam, ilma et see mõjuks õpilase eneseväärikusele. Õpitu kinnistumisel peaks õiged olema enamus. Küsimuste kognitiivse taseme määravad vastamiseks vajalikud vaimsed toimingud. Konvergentsetel küsimustel on üks õige vastus. Divergentsetel on mitu õiget vastust. Kui pikendada küsimustele vastamiseks antavat
saavutada midagi saavutuse enda pärast, mitte välistest autasudest (raha, positsioon,... ). Sisemise motivatsiooni ilminguteks on kirg töö enda vastu ning püsiv soov ja energia muuta asju paremaks. Nn. saavutuste latti tõstetakse pidevalt kõrgemale ning peetakse täpset arvestust saavutuste üle. Kõrge motivatsiooniga inimesed jäävad optimistlikuks ka kaotusseisus. Sellisel juhul liitub eneseregulatsioon saavutusmotivatsiooniga ületamaks frustratsiooni ja depressiooni, mis tulenevad tagasilöögist või ebaõnnestumisest. Veel üheks loogiliseks ilminguks on lojaalsus ettevõttele. Saavutusmotivatsiooni transformeerimine eestvedamisoskuseks tuleneb järgmistest osadest: iseendale "saavutuste lati" kõrgele seadja teeb seda ka ettevõtte puhul, kui talle selleks võimalus 31 anda; inimesed kalduvad looma sarnaste omadustega inimeste ringi enda ümber ning
annaabi.ee 
