Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"saavast" - 9 õppematerjali

Vabariigi iseseisvuspäev - Kõne
1
doc

Vabariigi iseseisvuspäev - Kõne

iseseisvumise saavutamisest pärinevad meie vanematelt, vana-vanematelt ning õpetajatelt kuuldul. See on kui kaunis legend, kuid selle tõelise sisu mõistmiseks võiks seda võrrelda meie endi iseseisvumisega. Hetkel on meie peamine kohustus omandada hea haridus ning iseseisvus on meile selle võimaluse ka andnud. See on haridus, millega võime julgelt minna laia maailma ning tunda ennast seal teistega võrdsetena. Mulle meeldis lause, õigemini väljend peagi kümme aastat vanaks saavast dokumendist "Eesti haridusstrateegiad 2015", mis kuulutab hariduse eestlaste rahvusreligiooniks. See on usk teadmiste jõusse, et just haridus teeb uksed lahti, aitab jõuda igas mõttes rikkama ja täisväärtuslikuma eluni. Eesti rahvas jõudis selle äratundmiseni hiljemalt 19. sajandil, kui talupered saatsid oma keskmise või noorema poja linna kooli. Võrreldes ajaga täpselt aasta tagasi, elame täna teistsuguses maailmas. Meie majanduskeskkond

Eesti keel → Eesti keel
56 allalaadimist
Hiline Rooma keisririik-Keskaja algus
4
doc

Hiline Rooma keisririik. Keskaja algus

· Rikkus võib olla taevariiki pääsemiseks takistuseks, sest ta hoiab inimesi maises elus kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid, sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne. 3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult. Millest oli selline käitumine tingitud?

Ajalugu → Ajalugu
48 allalaadimist
Taastuvenergia
13
doc

Taastuvenergia

sea- ja linnufarme, kus biogaasi tootmine ka majanduslikult põhjendatud oleks, on meil 50 ringis, kuid puudub info selle kohta, kui suur osa sõnnikust nendes toodetakse. Bioenergeetiliselt sobivatest roostikest asub Eestis 42% Läänemaal. Täielikult kasutamata põllumajandusmaa hulk on Eestis üpris suur ­ 123 187 ha. Need massiivid moodustavad kogu Eesti põllumajandusmaast umbes 15%. Lisaks umbes 160 000 ha kasutamata maad asub massiividel, mis on osaliselt kasutusel. Pindalatoetusi saavast 840 000 hektarist rohumaadest moodustavad ainult toetuse eesmärgil hooldatavad (niidetavad) rohumaad hinnanguliselt enam kui 110 000 ha. Seega kokku on kasutamata 9 maaressurssi Eestis pea-aegu 0,4 mln ha, mis moodustab kogu põllumajandusmaast kolmandiku. Kui kogu kasutamata põllumajandusmaast kasutusele võtta 0,2 mln ha ja selle peal energiaheina (päideroog, idakitsehernes, põldtimut) kasvatama hakata, võiks saada

Loodus → Keskkonna ja loodusõpetus
46 allalaadimist
Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade
14
doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

Kristlased võtsid enda hulka kõik pöördunud, sõltumata nende soost, rahvusest ja sotsiaalsest positsioonist. Enamik neist pärines siiski suhteliselt vaeste ja rõhutute seast. Kujunes välja üsna tihe koguduste võrk. Kogudus valis endi seast juhi, piiskopi või presbüteri, kes oli tavaliselt mõni jõukam koguduseliige. Järk-järgult usk jumalariigi muutus. Jumalariigi viibimine tekitas mõnedes kahtlusi ja sundis üha enam mõistma Jeesuse kuulutust tõotusena usklikele osaks saavast igavesest elust pärast surma. Maailma lõpp koos Kristuse kohtumõistmisega kõigi surnute üle lükkus kristlaste ootustes üha kaugemasse tulevikku. Erinevalt teistest olid kristlased ranged monoteistid. Tänu sellele polnud neil võimalik ohvreid tuua Rooma keisrite altaritele. Oma usku pidas kristlased ainuõigeks ja püüdsid seda paganate hulgas levitada. Teiste jumalatele austuse avaldamisest keeldumine tekitas kristlaste vastu umbusku ja vaenu

Ajalugu → Ajalugu
25 allalaadimist
Närvisüsteem
14
docx

Närvisüsteem

nim. ussiks ehk vermiseks. Ajuke omab juhteteede kaudu ühednuse sillaga ja need juhteteed moodustavad närvikimpe, mida kutsutakse säärteks. Nende juhteteede kaudu on ajuke ühenduses seljaajuga ning ajutüvega (pikliku ajuga ja keskajuga). Seljaaju ajukese kulgla ­ tr. spinocerebellaris ­ ühendab seljaaju ajukesega ja kulgla kaudu läheb info lihastelt, liigestelt, kõõlustelt ajukesse. Tr. vestibukicerebelleris (esiku väikeaju kulgla) ­ ühendab sisekõrvast alguse saavast esikunärvi ajukesega. Selle närvi kaudu tuleb esikust info ajukesse kehaasendi kohta. Ajuke omab ühendust peaajukoorega. Ajukese f-d on seotud kehaasendi ja tasakaalu säilitamisega, liigutuste koordinatsiooniga, lihaste toonuse hoidmisega ja ka lihaste töövõime säilitamisega. Ajukese juhteteede kahjustusest tekivad nelja liiki talitluse häired: 1) asteenia ­ lihaste kiire väsimus (lihaste kurnatus), 2) astaasia ­ pea-ja jäsemete värisemine,

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
367 allalaadimist
Rooma-vabariik ja keisririik
24
pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

mõni jõukam ja lugupeetum koguduseliige – sageli selle maja peremees, kus koosviibimisi peeti. Hierarhilist alluvusvahekorda eri koguduste vahel ega ühtset organisatsiooni esialgu ei kujunenud. Selleks ei nähtud ka tarvidust, sest oodati peatset maailma lõppu ja jumalariigi saabumist. Järkjärgult usk jumalariiki siiski muutus. Jumalariigi viibimine tõi mõnede jaoks kaasa kahtlusi, ja sundis üha enam nägema Jeesuse kuulutuses tõotust usklikele osaks saavast igavesest elust pärast surma. Maailma lõpp koos Kristuse kohtumõistmisega kõigi surnute üle lükkus kristlaste ootustes üha kaugemasse ja ebamäärasemasse tulevikku. Pühakirja kujunemine Kuni oodati peatset maailma lõppu, polnud Jeesuse elu ja õpetuse kirjapanek kristlastele oluline. Selle viibimine sundis aga pärimust kirjalikult talletama. Kuna kristlus oli kasvanud välja juutide usust, siis oli Jeesuse sõnum saabuvast

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
27
doc

Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal

täielikult pärismaalaste kanda jäeti, nagu piiskopi visitatsioonisõitude kulud ehk n. n. sünodaalprokuratsioonid ehk -maksud (annona sinodalis). Harjulasi ja virulasi kohustati 1259, lõplikult 1281, säärast maksu Tallinna piiskopile maksma, arvates iga adra pealt 2 külimittu rukkeid aastas 2 sõidu eest (10 külimittu arvati ühe riia vaka peale, U. B. 240);. v. U. B. 337 ja 475. Vasallid maksid 1 kümnendiku neile osaks saavast kümnisest; selle väljalunastamiseks ostsid nad siis piiskopile 60 adramaad ,,Vaetele" ja ,,Koddiel'i" külast, mille kohta piiskopp ja siis kuningas 1281 oma nõusoleku avaldasid (U. B. 475). Rahulepingus kurelastega nimetatakse iseäralist sõjakümnist, mille maksmisest aga kurelased vabaks jäetakse (,,den teenden des reise gudes", U. B. 405). Peale nende maksude esineb mõne aja pärast vahel teotegemiskohustus. Seesugune kohustus esineb rahulepingus kurelastega 1267 (v. U. B

Õigus → Õigus
39 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
54
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

neutraalsel pinnal enda huvide eest seisvad patsiente ühendavad organisatsioonid. Näide viimaste poolt saavutatust on seotud AIDS-ga. HIV-viirusest hakati rääkima 1980. aastatel, mil teadusmaailmale selge polnud, millega tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid, viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. THE END Kordamisküsimused · ,,Vanadus" ja ,,vabadus" · Haiguse mõiste laienemine (vt ka: peatükk elust ja surmast) ning vastuolud, mis iseloomustavad 20. sajandi meditsiini 26 Nende lemmikteemaks oli nn biopower (biovõim / biopoliitika). Mõisted võttis 20. sajandi teisel poolel kasutusele prantsuse filosoof Michel Foucault. Need tähistavad võimu (riigi)

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
62 allalaadimist
Meditsiiniajaloo konspekt
65
doc

Meditsiiniajaloo konspekt

) AIDS-i levik ja ühiskondlik kulg on oluline ka kaasaja ühiskondliku ja tervishoiualase mõtte laiemaks avamiseks. 1980. aastate alul polnud teadusmaailmale selge, millega on tegu, kas peaksid tegelema asjaga veneroloogid, sotsioloogid, epidemioloogid, viroloogid, rahvatervishoiuspetsialistid, politsei jne... Arstkond kasutas mõnes mõttes venitamistaktikat. Aktiivsust näitasid üles pigem haiged (People-With-Aids, PWA), lähtudes toona jalgu alla saavast gay-pride jm liberaalsetest suundumustest. Patsiendid asusid tegelema ravimipoliitikaga. AIDS andis ka selge märgi, et inimkeha on muutumas omandiobjektiks. Sellele aitasid kaasa levivad keha-kultuse fenomenid, alates body-building'ust ja lõpetades plastilise kirurgiaga. Siit lähtuv tervisekultus toob käibesse tagasi kõikvõimalikud traditsioonilise meditsiini, new-age jne meetodid. Tulevad tagasi ka tabud (vähk) ja positiivsed stigmad (AIDS).

Meditsiin → Meditsiini ajalugu
52 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun