tähelepanu pöörata. Samuti näitab ta jutustuse sündmustes seda, et alkohol ja narkootikumid ei päästa probleemist, vaid pigem teevad seda hullemaks. Selle ehtsaks näiteks ongi Mikael, kes sõitis vastu parkimisautomaati, vahetult ennem seda saanud Rotilt südamevalu leevendamiseks ecstasy tableti. Sama moodust proovis ka Jape, kes oleks aga äärepealt enesetapu sooritanud. Kolmandaks näiteks tooksin Miia Mikaela, kelle elutee algas siis, kui ta vanemad olid purjus. Varakult emaks saavas Roosa käitumises väljendab Tiainen tülpimust ja trotsi, sest enamasti soovivad noored elada sarnaselt oma eakaaslastega. ""Sinu sünnipäev on järgmisel reedel," meenutab Anne. "Kui õige läheksid seda tähistama?" "Eks näis," puhub Roosa väliselt ükskõikse näoga suitsu välja, tema silmis aga särab tuluke." Teos on kirjutatud huvitavalt läbi Mikaeli silmade ja kuigi autor ise oma arvamust välja ju ei ütle on see kaudselt näha Mikke arvamustes
3. Sündmuse põhjuslikke seoseid: põhjust (külmast kanged), tingimust (õnnetuse korral), otstarvet (koolimaja ehitamiseks),mööndust (raskustele vaatamata). Seega tähitsab määrus tegevuse kaudseid osalisi või asjaolusid. NB! Pea meeles, et määruse käänded on kõik alates sesseütlevast. Pea meeles, et viisi ja hulgamääruse vormistamine lt-liitelise määrsõnaga on tarbetu ja mõjub kirjandis halvasti. Pea meeled, et seisundimäärus olevas ja saavas käändes on ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut. TEGUMOOD Lauset, mille alus märgib tegijat nim aktiivseks. Aktiivset tegumoodi nim iskuliseks tegumoeks. Lauset, kus tegija puudub nim passiivseks lauseks. Tegija ebamääraseks jäämist umbisikuliseks tegumoeks. Olevik loetakse Lihtminevik loeti Täisminevik on loetud Enneminevik oli loetud AEG Olevik tegevuse toimumine kõnehetkel. (poiss sööb) Minevik tegevuse toimumine enne kõnehetke
VII kk-st mõte/te, `pääsme/te, ratas/te, `armsa/te, `mandrite te ~ de VI kk-st koer/te ~ `koera/de Vokaalmitmus Vokaalmitmuse esinemisvõimalus oleneb sõnatüübist. Kui sõnatüüp vokaalmitmust võimaldab, esineb vokaalmitmus vähemalt osastavas käändes (kas ainuvõimalikuna või paralleelselt formatiiviga sid), nt `aasta : `aasta/i/d, `siil : `siile ~ `siili/sid. Sõnatüübiti võib vokaalmitmus esineda paralleelselt de-mitmusega ka kohakäänetes ja saavas käändes ning (olenevalt vokaalmitmuse liigist) ka omastavas, rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes. Nimetavas käändes ei esine kunagi vokaalmitmust. Vokaalmitmusel on omakorda kaks liiki: i-mitmus ja tüvemitmus. Neist esimese korral on mitmuse tunnuseks i, mis liitub tüvele, nt `aasta/i/d, karvase/i/d. Teatud sõnatüüpides on mitmuse tunnus i sulanud häälikuloolise arengu tulemusel tüvega ühte. Selle tulemusel on
on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles (pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us- pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma). Peale selle on eesti keeles selliseid liiteid, mis võivad rajavas (seninägematu), ilmaütlevas (peataolek), kaasaütlevas esineda ainult viimasena, ehk nendega edasituletisi moodusta- (näpuganäitamine) jne. da ei saa. Sellised liited on -lt (naiselikult), -sti (kangesti), -mine 170 171
seda teemat (kas) Peeter Piir või Rein Raja. Ainsuslik öeldis, kui alusel on kaasaütlevas või koos-kaassõnaga laiend: Nõupidamisele saabus ettevõtte direktor (koos) kahe osakonnajuhatajaga. Siis tüdines üks, teine ja kolmas ning lahkus mängu juurest. Iga mees ja (iga) naine peab teadma oma õigusi. nii…kui ka puhul võimalik nii ainsus kui ka mitmus: Nii üks kui ka teine nõjatub ~ nõjatuvad tuge otsides vastu uksepiita. Olevas ja saavas käändes laiend. Nimisõna ühildub alusega. Nad töötasid arstidena. Poisid sobivad sulle sõpradeks. Omadussõna jääb ainsusesse. Loomad paistsid talle *tarkadena > targana. Volitused tunnistati *kehtivaiks > kehtivaks. Ainsusesse ka omadust või üldmõistet väljendav nimisõna. Nad tulid võitjaks. Perekonna sissetulekuks… ENESEKONTROLL: Nii üks kui ka teine (lahkuma) erakonnast. Rühm noorukeid (lonkima) mööda teed.
3. Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995). Konstruktsioon on mitmest morfeemist koosnev tähendusega terviklik üksus. - mis sa tast kiusad? keele moodi; sisu on "ära kiusa", aga eitust pole väljendatud; "kiusab temast" muidu pole võimalik seestütlev laiend. Tähendus on tervikkonstruktsioonil, mitte ühel sõnal. Resultatiivkonstruktsioon iga elemendi tähendus tuuakse välja kahe üksuse kaudu, nt ta pühkis laua puhtaks, määrus on saavas käändes. Tegusõna näitab mingit muutust. Tähendus tekib täiskonstruktsiooni tähendusest. 4. Lausetüüpide käsitlus: eesti lausete põhitüübid (EKG). GS grammatiline subjekt (alus); TS tegija, see, kes teeb; tegevussubjekt; PS pragmaatiline subjekt, lause alguses olev nimisõnaline üksus. Vastavalt subjekti omadusele on kolme liiki lauseid: 1. Normaallaused kõik subjektid langevad kokku GS = TS = PS Ta jookseb. Ta on haige. 2
Osastavat käänet kasutati 3 korral, näiteks ning püüdis ema lohutada ja püüdis oma ema säästa. Kaasaütlevas käändes esines ema 2 korral, mõlema puhul väljendab see kaasasolu eelkõige seepärast, et ema on elusolend. Kaasaütlevat käändevormi kasutati näiteks siin: Ja kuigi urjadnik nad mõlemad Sandri emaga toast välja tõukas. Ka alaleütlevas esines 2 korral, näiteks Su emale oli see kõige raskem hoop! Ühe korra esines alalütlevas käändes (Sandri emal) ning saavas käändes (kes pidi kord emaks saama uutele sangaritele). 2.4.3.1990. aastate ilukirjanduse vasted 16 1990. aastate ilukirjanduse alamkorpuses andis sõna ema 5670 vastet. Valimis on 100 vastet, st näidatakse iga 57. lauset. Lisaks andis korpus vasteid ka liitsõnadele ja tuletistele: emalik, emane, emakas, emandakene; emakaamel, emakeel, emalõvi, emaõigused, emakoda
13 püsiühendeid, nt sisse vehkima, taga kiusama, pihta panema, kus kumbki sõna pole enam esmases tähenduses. 4. Väljendverbid e noomeni ja verbi ülekantud tähenduses püsiühendid. Noomen võib olla väga erinevates käändevormides: a) osastavas: istet võtma, armu heitma, nõu andma; b) sisseütlevas: joonde ajama, kaela määrima, meelde tuletama; c) alaleütlevas: korrale kutsuma, jutule saama, jalule seadma; d) saavas: imeks panema, andeks andma, omaks võtma, naeruks panema; e) muus käändes: jalust rabama, kaalul olema, käega lööma, kõrini olema, hinnas olema. Ka asesõnad võivad esineda väljendverbide koosseisus: mikski panema, omaks võtma. 5. Ahelverbid pöördsõna käändelise vormi ja verbi ühendid, nt minema jooksma, ahhetama panema, hakkamas olema, olemas olema, teada andma, tunda saama jt. Verbiühendi koosseisu võib kuuluda ka kaassõnaühend, sellisel juhul on tegemist siiski kahe
ruktsioonide teket, väldivad luustikuga seotud tüsistusi (patoloogilised luumurrud, seljaaju kompressioon, hüperkaltseemia) ja vähendavad valu UK MRC (Medical Reseach Council) IX trial - hiljuti avaldatud uuring demonst- reeris zoledroonhappe paremust klodronaadi ees, vähendades skeletiga seotud tü- sistusi ning pikendades üldist elulemust ja progresioonivaba elulemust, seega on zoledroonhappe kasutamine müeloomihaigetel eelistatud; zoledroonhapet saavas patsientide grupis esines aga rohkem bisfosfonaatide tüsistusena tekkivat alalõua- luu osteonekroosi. Seni avaldatud uuringutes on zolendroonhape ainus bisfosfonaat, mis ona parandanud haigete üldist elulemust. Tulenevalt eelmisest punktist on patsientidele, kellele on planeeritud autoloogne vereloome tüvirakkude siirdamine osana induktsioonravist eelistatud bisfosfonaat zoledroonhape – soovitav annus 4 mg i.v. iga 4 nädala järel.
annaabi.ee 
