Tänapäeva inimesed võivad ise valida omale kõige meeldivama stiili, ise luua laule ja neid igal pool esitada. Keskajal polnud tähtis, et nende teosed kuulajatele meeldisid. Tänapäeva heliloojad mõtlead enamjaolt läbimüügile ja kuulsusele. Keskajal levis ilmalik muusika pikka aega suuliselt, hiljem hakati neid ka vaimulike poolt kirja panema. Tänapäeval panevad ilmalikku muusikat kirja ka teised heliloojad, kes ei ole ainult vaimulikd. Keskajal oli põhiliseks saatepilliks orel.Tänapäeval tohib kasutada palju erinevaid pille. Tänu keskaja muusikale on jäänud püsima mitmed kirikurituaallid seoses muusikaga, kuigi on toimunud ka palju muutusi.Keskaja ja tänapäeva muusika on suhteliselt erinevad, aga tänu keskajamuusikal on arenenud välja tänapäeva muusika.
5. Euroameerika Muusika - suurt mõju avaldanud Briti Kultuur. Traditsionaalsed laulud - ballaadid, mereteemalised laulud, kauboilaulud. Pillid - viiul, kitarr, akordion, suupill, banžo. 6. Kauboilaulud, hillibilly, cajun-muusika Kauboilaulud - 19. saj. lõpp, suguluses Briti ballaadiga, jutustava või lüürilise sisuga, saateks kitarr, banžo, suupill. Hillybilly - jutustavad kodumaa ajaloost, eluraskustest, pettumustest ja tragöödiatest, sageli vaimuliku sisuga, algupäraselt saatepilliks fiidel. Cajun-muusika - levis Kanadas ja USA’s, algselt jutustavad soololaulud, mida esitati pulmades ja matustel, hiljem muutus tüüpilisemaks pillikoosseisuks. 7. Afroameerika - kujunes välja Ameerikas veetud mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. 8. Spirituaal - vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. Gospel - spirituaali alaliik. Gospelkoor laulab oma muredest ja pettumustest, aga ka lootusest
Traditsioonilised teadmised nagu lugude jutustamised, mütoloogia, muusika ja tants on nende traditsioonide oluline osa. Perekond ja kogukond on neile väga olulised. Inuiti muusika on valdavalt vokaalmuusika. Traditsiooniliselt lauldakse paatide vettelaskmisel, jahil, kingituste vahetamisel ja samanistlikel riitustel. Kasutatakse eeslauljat. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Inuittidel on tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinumaks saatepilliks on trumm. Traditsiooniline inuiti kurgulaulmine on mäng kahe naise vahel, mille käigus tehakse järgi maa helisid ning helivõimendusena kasutatakse teineteise suukoobast. Inuiti kurgulaulmisele iseloomulik on see, et lauldakse ka sissehingamise ajal ning mängu eesmärk on vastane naerma ajada. Inuiti päritolu lauljatar Tanya Tagaq on praegu üks tuntumaid Kanada muusikuid, lauljatar valdab traditsioonilist inuiti kurgulaulmist ning sellest
RENESSANSS – kordamine kontrolltööks 1) Millest tuleb mõiste „renessanss“? Sõna renessans tähendab tõlkes taassünd, mille all mõeldakse antiikkultuuri taassündi. 2) Millisest varasemast ajastust renessanss lähtus? Mis sellest ajastust üle võeti?’ See tuli üle keskajast?? 3) Kus ja millal tekkis renessanss kunstis? Muusikas? Renessans kunstis tekib Itaalias, muusikas aga Prantsusmaal. 4) Millised muutused kunstis tõi renessanss kaasa võrreldes keskajaga? 5) Iseloomusta 14. sajandi muusikat! Mis näitab, et tegemist on üleminekuajaga keskajalt renessansile? Gregooriuse koraali ja organumi asemel hakkavad domineerima missa ja motett, kirikumuusika kõrvale ilmus olulise žanrina mitmehäälne ilmaik laul, erinevalt keskajast muutub oluliseks teose autor 6) Miks kandus muusikaelu keskus 15. saj Prantsusmaalt Madalmaadesse? Sellepärast, et Prantsusmaa oli sõdadest nõrg...
viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsaks ning tähtsaks sai esinemise virtuoossus ja omanäolisus. Kontsertstiil- sai alguse 16. sajandil rikaste kaubalinnade kirikutest, kus ühendati lauljate ja pillide partiisid, vastandati soliste ja suuremaid muusikute rühmi inglimuusika. Vokaalmuusika: tekkisid soololaulud, mille saatepilliks oli tavaliselt lauto. Sellele järgnes aaria, mida lauldi lauto või mõne muu suurema pillirühma saatel. Vorm oli varieeruv salmilaulust kuni lihvitud luuletekstini. Da-capo-aaria: kolmest lõigust koosnev aaria milles esimene ja viimane on samad, teine lõik erineb teistest helistiku ja karakteri poolest (ABA-vorm) 17. sajandi lõpul valitsev vokaalzanr (aaria ajal kogu tegevustik seiskub) Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv).
Maadeavastajate kaudu levisid sinna ka viiul ja kitarr. Tähtsaimatel kohtadel on siiski lipulaulud ja hümnid. Inuittide e. eskimote muusika Eskimo rahvad jagunevad enamasti kaheks grupiks. Ühed on inuitid, kes elavad Põhja Alaskas, Kanadas ja Gröönimaal. Teised on jupikid, kes elavad Venemaal Kaug Idas ja Lääne Alaskas. Muusika on inuittide igapäevaelu pärisosa. Nagu indiaanlastelgi on inuittidel tähtsal kohal tants, laul ja rütmisaade. Üheks levinuimaks saatepilliks on raamtrumm ( - suurele võrule on pandud loomanahk pingule, mängitakse pulgaga ). Eskimo muusika võib jaotada üldjoones viieks : 1. Tantsulaulud ( enim levinud, naised mehed laulavad, naised tantsivad, mehed löövad trummi, / harva tantsivad ka mehed / ) 2. rituaalsed samaanilaulud ( suheldakse jumalatega, palutakse neilt abi ) 3. Tseremoniaalsed laulud ( esitati kindlate tähtpäevade ja sündmuse puhul / surm, sünd, jaht, uue paadi vette laskmine / ) 4
Talup.laul ja linnaromanss: vanimad olid Vene rahvamuusikas töö- ja tavandilaulud, mis pärin ürgajast, olles seot inim igapäevaste töödega ja uskumustega. V vanad olid ka bõliinad, kus poolrääkides lauldes jutust muistsetest kangelastest. Saatepilliks kasut kandletaol guslit. 16-17 saj hakkasid lev lüüril laulud, mis olid poolpolüf homof-lised.18. saj hak levima aristrok ringkond linna romanss hilj levis lihtrah hulka. Saatep kasut klav, harfi, viiulit või kitarri. Romansse kirjut 1.-sed poolprofesionaalsed Vene helil A. Varlamov ("Tuisk"), A. Aljabev ("Ööbik"), A. Verstovski ("Must sall") M. Glinka: 1804- 1857. Sünd Smolenski kuberman mõisniku pojana. Oli autodidakt. 1822 lõpet Peterb pedagooglise instit. 1819 kohtus
Sai kiiresti populaarseks ning kujunes kergesti mängitavaks tantsu- ja ajaviitepilliks. Akordion (harmoonika)- levis Itaaliast ja Saksamaalt Soome 1910 paiku. Tänapäeval tuntakse akordionit praktilise ja populaarse tantsu-, rahvamuusika- ja kontsertpillina. Harmoonium (harmoni)- areng sai alguse 19saj alguses Prantsusmaal ning hiljem sai Soome kodudes, koolides ja palvemajades väga populaarseks. Soomes hakati valmistama 1870, alguses käsitööna. Rahvaliku viiulimängu saatepilliks sai 19saj lõpus. ESITLUSED (Semmarit) 1. Loomisaeg 2. Liikmed ja nende taust 3. Millest loomingus lähtuvad 4. Huvitavad juhtumised 5. Plaadid/singlid 6. 2 näidet, võimalikult erinevad Wimme ühendab tänapäevase helikeele (instrumendid) vanaaegsete saami traditsioonidega. Värttinä looming: Omapärane vokaal ja instrumentide mängimisstiil Soome- Ugri vokaali elemendid Originaalne kompositsioon
osa, mille pealkirjaks on "Prayer". Klaverisaates oli väga palju üksikuid akorde. Lugu oli laulev ning pigem vaikne. Meeleolu oli mõtlik ning vahepeal ka pingeline. Selle loo ajal hakkas saalis oma asjadega tegelema ka üks väike laps ning seetõttu oli selle laulu kuulamine mitmetel kontserdikülastajatel häiritud ja nii ka minul. Seitsmes lugu jäi mulle millegipärast kõige rohkem meelde. Seda esitas fagott ja saatepilliks oli klaver. Lugu algas suurte klaveriakordidega. Temaga ühines fagott. Klaverisaates olid jällegi mõned akordid ning laulvat viisi mängis fagott. Vahepeal olid fagotil väga madalad noodid ning olen päris kindel, et enam madalamalt fagotti mängida ei saa. Kõrvalteema oli väga kiire ning fagotil oli väga palju noote ja samuti väga keerulised käigud ja pilk jäi kohe mängija peale, et näha, kuidas ta nii kiiresti mängib. Siis tuli tagasi
kindel muusikažanr BAROKIAJASTU VOKAALMUUSIKA 6) Kammerlaul - soololaul, aaria, da-capo aaria, retsitatiiv, secco-retsitatiiv, saatega retsitatiiv lk. 90 Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17. sajandi alguse ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul: - jäljendas Vana-Kreeka luulekunsti, kus poeesia ja muusikaline ettekanne olid tasakaalustatud. - antiikaja laulikute saatepilli kitara asemel oli barokkajastul saatepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis 17. sajandi algul aaria (sooloaaria või duett) lauto, basso continuo pillirühma või suurema ansambli saatel. - Aaria muusikalised vormid varieerusid lihtsast tantsurütmilisest salmilaulust lihvitud teksti ja vorme järgiva soolomadrigalini. - 17. sajandi peamistes vokaalžanrites – ooperis, oratooriumis ja kantaadis – kujunesid ka
Fandangorütme on kasutanud näiteks vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma “Hispaania capriccio´s”. Hispaania professionaalne muusika sai Euroopas laiemalt tuntuks tänu viiulivirtuoos Pablo de Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaani ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo,Jose Carreras, sopran Montserrat Caballe. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill. Kuulus hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987). Hispaania skulptuurile ja ka maali kunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maali kunstist on
vilepillidel. Paljusid looduslikust materjalist aerofone mängiti suvel karjas käies. Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun. Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest. Torupill pärineb Aasiast, mis jõudis Eestisse ilmselt Skandinaavia kaudu 12.-13. sajandi paiku ning sai siin peamiseks tantsu ja rituaalide saatepilliks. Torupill. Mängib Tiisu Hendrik ehk Sipli Hindrik, Saaremaa. Foto: H. Tiidemann, ETMM Lõõtspill sündis 19. sajandi algul Saksamaal. Eestisse jõudes tõrjus lõõtspill kõrvale viiuli ja torupilli, sest lõõtsaga sai korraga mängida nii meloodiat kui ka saateakorde ning see sobis hästi uuemate tantsu- ja lauluviiside esitamiseks. Eesti lõõts on ereda ja
Antiikajal nimetati eleegiaks ükskõik mis teemal loodud luuletust, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (kaksikvärss). See koosnes heksameetrist ja sellele järgnevast pentameetrist. Viimane moodustus kahest heksameetripoolest, mida lahutas dierees (jaotamine, lahutamine). Enne diereesi langevad sõnalõpp ja värsijala lõpp kokku. Eleegia keel oli lähedane eepose keelele ja saatepilliks pigem puhkpill. // 26. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu? Kuidas seostub värsside sisu autori elukäiguga? Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb, andes jalgele tuld, võssa ma kaotasin ta. Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus. .......................
annaabi.ee 
