täisväärtuslikku elu elada puhtas ja säästlikus keskkonnas. 10 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnajuhtimine http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnakorraldus http://www.envir.ee/1177684 http://www.envir.ee/1158120 http://www.emas.envir.ee/?pg=d1&lang=est https://www.riigiteataja.ee/akt/13243657 http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng/saastev-areng-eestis http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14288&op=archive2 http://www.envir.ee/1100164 http://et.wikipedia.org/wiki/Looduskaitse 11
Liit loonud seadusandlused ja arengukavad, mis annavad riikidele juhiseid, kuidas säästlikku arengut tagada. Maailmas on olemas ühine mõistmine säästliku arengu vajadusest, ning strateegiad selle elluviimiseks. 7 Kasutatud allikate loetelu: (1) (2016) Euroopa Liidu Infokeskuse veebileht: http://elik.nlib.ee/k-v-andmebaas/? kv_id=1081 [08.02.2017] (2) (2016) Keskkonnaministeeriumi veebileht : http://www.envir.ee/et/saastev-areng [08.02.2017] (3) (2014) Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond teemal „Jätkusuutlik areng“ https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2015/01/Teemaleht_12_2014.pdf [08.02.2017] (4) (2005) Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/940717?tegevus=salvesta-link [08.02.2017] (5) Kull. K (2010) „Säästev areng“ http://www.slideshare.net/katrinkull/sstev-areng [08.02.2017] 8
Kuidas aga tagada võimalikult madala energiakulu ja keskkonnamõjuga elu Maakeral, on hetkel üks suuremaid väljakutseid kogu maailmas. Hoolimata terminitest ja raamistikest on säästev areng mõtteviis. Selle tajumiseks ja mõistmiseks ei peagi tingimata kasutama sõnu. Kasutatud materjal: 1. http://www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnastrateegia 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Strateegiline_planeerimine 4. http://www.envir.ee/et/saastev-areng 5. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 6. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng 7. http://www.annaabi.ee/Säästev-areng-ja-keskonna-kaitse-referaat-m35401.html 8. http://www.slideshare.net/katrinkull/sstev-areng
loovad tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Tänu Agenda 21 ja Säästev Eesti 21 on meie ja me tulevaste põlvkondade tulevik helgem. 9 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Säästev areng. [WWW] http://www.property24.ee/?lang=est&m1=4&m2=5 (26.11.2014) 2. Säästev areng. [WWW] http://www.envir.ee/et/saastev-areng (26.11.2014) 3. Ülemaailmne säästva arengu koostöö. [WWW] http://www.envir.ee/et/ulemaailmne-saastva-arengu-koostoo (26.11.2014) 4. Säästev Eesti 21. [WWW]http://et.wikipedia.org/wiki/S %C3%A4%C3%A4stev_Eesti_21 (26.11.2014) 5. Aire Vaher jt, 2008. Keskkonneerika võtmetekste. Eesti Keele Sihtasutus, Tartu 6. Ahto Oja jt, 1999. Eesti 21. Sajandil. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 7. Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21. [WWW] http://www.envir
jätkusuutlikkuses juba vägagi arvestatavad. 8 Allikad [1] Ökojalajälje kalkulaator http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ [2] Lipp K. (2011). Mis on ökoloogiline jalajälg? http://www.bioneer.ee/eluviis/tarbimine/aid-9107/Mis-on-%C3%B6koloogiline-jalaj%C3%A4lg- [3] Trapido T., Zahharov A. Ökoloogiline jalajälg ja seljakott. http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/saastev-areng/okoloogiline-jalajalg-ja-seljakott/ [4] (2014). Kui suur on sinu ökoloogiline jalajälg? http://www.hingepeegel.ee/noppeid/kui-suur-on-sinu-okoloogiline-jalajalg/ 9
6. Kiirenev tehnologiseerumine. 7. Tugevnev surve tasakaalustada tarbimisühiskonna varjukülgi. 8. Valupunktide ideoloogia. 9. Strateegiliste kavandajate eelised. 13 Kasutatud kirjandus 1. Euroopa Parlament (2015) Bioloogiline mitmekesisus, loodus ja pinnas. http://www.europarl.europa.eu/atyourservice/et/displayFtu.html?ftuId=FTU_5.4.3.html [10.04.2016] 2. Keskkonnaministeerium (2016) Säästev areng. http://www.envir.ee/et/saastev-areng [11.04.2016] 3. Keskkonnaministeerium (2005) Säästev Eesti 21. http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web.pdf [13.04.2016] 4. Miksike (2016) Bonni konventsioon. http://miksike.ee/docs/elehed/9klass/keskkond/9-7- 1-1.htm [11.04.2016] 5. Natura 2000 (2016) Ramsari konventsioon http://www.natura2000.envir.ee/? nodeid=43&lang=et [20.04.2016] 6. Peedel, M. (2011). Jätkusuutlik arengutegevus. http://cmsimple.e-uni.ee/arendamine/?S
Geograafia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Riikide liigitus * Riigi majandusliku arengu näitajad: -) SKT (Eesti: 20361 (43.)) -) Inimarengu indeks = keskmine eluiga (Eesti: 72,9) + SKT + haidustase. Kirjaoskus (99,8% - 3. Koht) 0,883 (indeks) -) Elektrienergia tootmine ja tarbimine elaniku kohta aastas. -) Rahvastiku hõive (arenenud riikides teenindus, arengumaades põllumajandus) -) Side- ja transpordivahendite arv (1000 elaniku kohta) -) Majanduse struktuur arengumaades on majandus ühekülgne. -) imikusuremus/keskmine eluiga/iive * Jagunemine: kõigevähem arenenud (Aafrika); istandusriigid (Kesk-Ameerika); Naftariigid (Omaan); tavalised arengumaad; uusindustriaalsed riigid (Argentiina) majanduskasv suur (Mehiko, Singapur). * Madal areng = ...-0,5; keskmine 0,5-0,8; kõrge 0,8+. Rahvusvahelised firmad (ettevõtted)...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.......................................
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
annaabi.ee 
