Tihti ei kata saastajad kõiki jäätmekäitluskulusid, osa sellest jääb siiski kohaliku omavalitsuse kanda. Saastajad tunnevad end seeläbi aina mugavamalt, mõeldes et kahjusid tasuvadki linna- või vallavalitsused. Selline suhtumine ning kohaliku omavalitsuse nõusolek kulutusi hüvitada on takistanud jäätmeseaduse põhieesmärgi täitmist (Ratas J., & Ratas R., 2005). 3. Probleemi õiguslik reguleeritus Jäätmete ebaseaduslik loodusesse jätmine on karistatav rahatrahviga. Kui saastajat ei õnnestu kindlaks teha siis seaduse järgi peab jäätmed koristama maaomanik. Näiteks RMK koristab igal aastal suuri hulki jäätmeid riigimetsast ning puhkealadelt. Lähtuvalt saastaja maksab printsiibist peab jäätmekäitluse rahastamine jätkuma ka edaspidi. Korraldatud olmejäätmeveo rakendumisel määratakse kindlaks jäätmeveo teenustasu 7
2. Ressursimaksud- maksustatakse mingi ressursi kasutamist. 3. Tootemaksud- kehtestatakse tootetele või teenustele mis tootmise, tarbimise või jäätmekäitluse käigus tekitavad saastatust nt. Bensiin 4. Administratiivsed maksud- tavaliselt kehtestatakse teatud majandusharu ettevõtetele, kellelt eeldatakse keskkonnakahjustamist. Raha läheb asutustele kes tegelevad KK kaitsega. Subsiidiumid- tähendavad avaliku võimu poolset abi, mille eesmärk on mõjutada saastajat oma tegevust muutma või toetada ettevõtteid kellel on raskusi keshtestatud standardite saavutamisel. Kaubeldavad load- see tähendab nii saastamislubade kui ka looduslike ressursside kasutamise lubade ostmist ja müümist. Tagatisraha skeem- seda rakendatakse potensiaalselt loodust reostavale tootele hinnalisa kehtestamise kaudu. Kui toode pärast tarbimist ümbertöötlemis või kogumispunkti viiakse, siis ostmisel lisatud hinnalisa tagastatakse nt. Pakendimaks.
Administratiivsed, majanduslikud, veenmine ja surve. Administratiivsete meetmete all mõistetakse institutsioonilisi abinõusid, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides. Ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi. Praktikas eristatakse veel kolmandat liiki meetmeid - veenmine ja/või surve avaldamine. See ei ole majandusabinõu, kuigi saastajat saab ähvardada majandussanktsioonidega. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon: maksustamine (saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu) subsideerimine (toetusrahad)
tasu, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu. Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks. V.a taastuvate loodusvarde – kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses Administratiivsed – institutsioonilised abinõud, millega mõjutatakse saastajat otseselt tootmisprotsesse reguleerides. Kuuletumine või karistus. Majanduslikud – võimalus valida soodsaim variant keskkonna saastamise vähendamiseks. Veenmine ja surve – sanktsioonidega mõjutamine. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: - Kõik toote olelustsükli (tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik kõrvaldamine) vältel keskkonnakaitseks tehtud kulutused, keskkonnale tekitatud kahju ja
tagajärjel. See ei kehti, kui ehitist või asja on nõuetekohaselt käitatud ja käitamine ei olnud häiritud. Eriseadustest tuleb mitmeid erireegleid hüvitatava kahju aluste ja ulatuse suhtes. Näiteks: * jäätmeseadus 128 - Jäätmetest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimine. · Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (lg 2). · Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideer- imise oma kulul. (lg 4) * veeseadus 39 · Vee kasutuskõlbmatuks muutmisel hüvitab rikkuja rikutud veehulga erikasutuse tasu viiekordses ulatuses. (lg 3) 24
Keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine: Riigieelarvesse laekuvat raha kasutatakse riigi keskkonnapoliitika elluviimiseks solidaarsusprintsiibil, v.a taastuvate loodusvarade kalavarude, kasvava metsa ja jahiulukite kasutusõiguse tasu, mis läheb nende ressursside taastootmiseks. Majandusinstrumendid keskkonnakaitses: administratiivsed- institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine, nt piirnormid; majanduslikud- meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest; veenmine ja surve). Ökoloogiline maksureform: maksusüsteemi ümberkorraldamine, et maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. Maksustamine- emissioonimaks (Eestis Saastetasu), teenusemaks, kaudsed maksud,
ressursikasutuse efektiivsust ning keskkonnateadlikkust majandusinstrumendid keskkonnakaitses: o administratiivsed (institutsioonilised abinõud, mille eesmärgiks on keskkonna saastajate otsene mõjutamine. Toimub tootmisprotsesside või – ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates) o majanduslikud (meetmed, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid alternatiivseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad) o veenmine ja surve keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon:
Aastal 2008 oli Euroopa Liidu riikide osakaal kasvuhoonegaaside õhku paiskamisel inimtekkelistest allikatest 11-12 % kogu globaalsest mahust. Maht inimese kohta oli EL-is umbes 10 tonni CO2 ekvivalenti aastas. EL riigid on suutnud kasvuhoonegaaside emissiooni lahti haakida majanduskasvust. Näiteks aastatel 1990-2007 vähenes kasvuhoonegaaside emissiooni ühe SKT ühiku kohta EL-is enam kui 1/3 võrra. Suurimat tähtsust omasid trendi kujundamisel EL-i 2 seni suurimat saastajat Saksamaa ja Suurbritannia. Samas on Hispaania, KREEKA ning Itaalia poolne saastamine kasvuhoonegaasidega hoopis suurenenud. Probleemseim sektor on transport, kus 1990-2008 kasvas kasvuhoonegaaside emissioon 24 % võrra (Euroopa Keskkond 2010) 25 Maailma metsavarud ja nende kasutamine. Maailma metsade pindalas toimunud muutused viimastel aastakümnetel
keskkonna saastajate otsene mõjutamine. See toimub tootmisprotsesside või -ressursside kasutamist reguleerides, teatud saasteainetele emissiooni piirnorme määrates, mingit tegevust ajas ja kohas piirates. - Kõigil administratiivabinõudel on üks ühine joon: saastaja valikuvõimalus piirdub kahe alternatiiviga - kuuletumine või karistus. (Lisaks võib ta sanktsioonide vastu protesti avaldada.) Majandusmeetodite all mõistetakse meetmeid, mis panevad saastajat hindama mitmesuguseid tegutsemisvariante oma saastamise vähendamiseks ning valima keskkonna jaoks soodsaima tegutsemisviisi lähtudes majanduslikest kaalutlustest. - Majandusmeetodid võimaldavad saastajatel vabalt valida sellise tegutsemisstrateegia, mida nad antud tingimustes enda jaoks kõige kasulikumaks peavad. Keskkonnakaitse majandusmeetmete klassifikatsioon • Keskkonnamaksud ja–tasud (Saastetasu, loodusvara kasutamisõiguse tasu) • Subsideerimine
annaabi.ee 
