Saaremaa aasta ettevõted 2009 - 2016 (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Keskkonnaseisundi analüüs

possible solutions to problems. In this work you will find present time analysis of selected region, functional structure, infrastructure, communication and consumption habit, nature resources, Uses of land, environmental protection, industry, agriculture, forestry, transportation and many sub-and sub subjects. 3 1. PIIRKONNA HETKESEISUND 1.1. Funktsionaalne struktuur Vallas on 41 küla mille pindalaks on kokku 228,1 km² ja kus elab 2014. aasta seisuga 1349 inimest. Valla suuremateks keskusteks on jäänud majandite aegadest Sandla, Pihtla, Kõljala, Haeska ja Püha, millele mõeldes on ka välja arendatud valla taristu. Vallavalitsus asub Pihtla külas, kuigi kõige rahvarohkem piirkond on vallas Kõljala asula. Hetke elamuehitus toimub aktiivsemalt rannaäärsetes piirkondades, lisaks toimuvad ettevalmistused planeeringu näol ühepere elamute loomiseks Kõljalasse. Pihtla vallas on kokku 455 ühepereelamut ja 16

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

19

docx

MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE

Venemaa. Põhjamerega on Läänemeri ühenduses Taani väinade kaudu. Veevahetus Läänemerel on suuresti piiratud väinade tõttu, mille tulemusena jäävad kõik saasteained merre väga pikaks ajaks. Läänemeri on suhteliselt noor veekogu, selle kujunemist on mõjutanud kliimamuutused ja mandrijää. Mere suurimad lahed on Botnia laht ehk Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht. Suurimateks saarteks on Sjælland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland, Lolland, Hiiumaa ja Rügen. Läänemere pindalast võib keskmiselt jäätuda kuni 45%. Enamasti on talvel jääga kaetud. Botnia, Soome ja Liivi lahed ning Väinameri, samuti Stockholmi ja Ahvenamaa saarestikud. On ette tulnud ka terviklikku jäätumist, viimati aastal 1987. (Läänemeri, 2018) 1.2 Laevaliiklus Rahvusvahelise mereorganisatsiooni (IMO) sõnul saavutatakse 90% maailma kaubandusest läbi transpordi merele. Läänemerel on tohutult tihe laevaliiklus

Baaslogistika

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool  Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine............................................................

Põllumajandus

36

docx

Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis

Viimsi Keskkool Anette Leis VASAKUKÄELISE ÕPILASE TOIMETULEK KOOLIS VIIMSI KESKKOOLI NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Ruth Lobjakas Viimsi 2016 SISUKORD 1.2.1Vaba vaatluse meetod..................................................................................................7 1.2.2Vaatlemine mängimisel...............................................................................................7 3.1.1Vasakukäelisuse esinemine sugulaste seas................................................................17 3.1.2Ümberõppimine paremale käele..............................................................................

Pedagoogika

60

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

loetelust. 3 Gootika Oleviste kirik Tallinna Oleviste kirik asub Tallinna vanalinnas, aadressil Lai tn 50. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu Oleviste kogudus. Funktsioonilt on hoone olnud kogu oma eluaja jooksul kirik. Nime on kirik saanud Norra kuningas Olaf II Haraldsoni järgi. 2017. aasta augusti andmetel on Oleviste seisund Muinsuskaitseameti hinnangul „halb“.1 Esimest korda on Oleviste kirikut mainitud 1267. aastal. Täpsemaid andmeid on aastast 1330, kui lõpetati uue kiriku ehitamine. 1364 valmis toona kirikust eraldiseisev torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati muuhulgas ehitada uus pikihoone; vana pikihoone koos kabelitega lammutati, asemele kerkis uus pikem ja laiem

Arhitektuuri ajalugu

7

docx

Jagamismajandus turismisektoris

See valdkond areneb Eestis kiirelt ning kogu aeg tekib juurde uusi platvorme, mis võimaldavad jagamismajanduses osaleda. Eestis on jagamismajanduse platvorme mitmetes valdkondades: finants- ja äriteenuste, majutus- ja reisikorralduse ning transpordi- ja hariduse valdkondades. Uusi valdkondi tekib tulevikus suure tõenäosusega ka juurde. (Eljas-Taal, K. Rõa, K. Lauren, A. Vallistu, J. Müürisepp, K. 2016) Technopolis Group Eesti OÜ ja Ernst & Young Baltic AS viisid 2016. aastal läbi uuringu, mis käsitles kolme Eesti suurima jagamismajanduse sektori käivet. Uuringust selgus, et see majandusharu on Eestis paigastunud ning viimastel aastatel on platvormide arv isegi kahekordistunud ning käive kasvanud 7,5 korda. Jagamismajanduse sektor tõi käibena sisse 2016. aastal 40,3 miljonit eurot ning kõige suurema kasvuga oli majutus- ja finantssektor. Uuringus selgus samuti, et jagamismajandus meelitab ligi inimesi, kes varem ei olnud taoliste teenuste klientideks.

Majandus

20

docx

Metsatöll

A.H. nimeline Pala kool Rihard Lille 9. klass Metsatöll Referaat Pala 2016 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Praegused bändiliikmed......................................................................................... 6 Endised liikmed...............................................................................................

Muusika

46

docx

Uurimistöö AS Tamsalu Kalor

........... 40 SUMMARY..................................................................................................... 41 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 42 2 LISAD LISA 1 Tabel 1. Tamsalu katlamajas kasutatava nelja katla tehnilised näitajad LISA 2 Tabel 2. AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijad seisuga 2014. aasta aprill LISA 3 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastatel 1993-2013 LISA 4 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastal 2012 LISA 5 AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014 LISA 6 Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal LISA 7 Põlevkiviõli kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 1993-2014 LISA 8 Hakkepuidu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2001-2013

Soojusmajandus

Meedia

Kommentaarid (0)