enam inimese põhimõttelises suutlikkuses sünteesida mis tahes orgaanilisi ühendeid. Carl Schorlemmer teatas aastal 1889 määratluse, väites, et orgaaniline keemia on süsivesinike ja nende derivaatide keemia. Kuid tänapäeva teadlased ütlevad selle kohta, et see pole päris ammendav. Orgaaniliseks keemiaks saab nimetada keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsoonide uurimisega. Lisaks võib väita, et teadlased muutsid oma arusaamu orgaanilise keemia olemusest. Näiteks arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada on võimatu. Keemia algusaastatel arvati orgaanilisest keemiast ainult väikest keemia haru, kuhu hulka kuuluvad mõned üksikud orgaanilised ained. Hiljem hakati mõistma, et see ei ole pelgalt nii väike ''teadusmaailm'', kui esialgu oli arvatud.
teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Pea kahesaja aasta jooksul on aga suund nii palju arenenud, et praeguseks on arusaamad veidi teisenenud, ning otsest keemiateaduse kaheksjaotamist peetakse üsna veidi mõttetuks, sest hetkel on võimalik paljusid orgaanilisi aineid saada ka anorgaanilistest. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derviaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Kasutatud materjalid: http://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=3498 http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/ORGAANILINE%20KEEMIA%20I.pdf http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE %20KEEMIA.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia Mariliis Kolk 10.C
keemiaharu kujunemisel. Ühiskondlikult tunnustatud vitalismiteooria pani teisiti mõtlevaid teadlasi end kehtestama ning oma teooriatesse uskuma, seega on tegu olnud kindlasti akadeemiliselt väga võimekate inimestega kui ka tugeva iseloomu isikutega, mis teevad selle aja teadlastest ühed tähelepanuväärseimad. Tänapäeval tähendab orgaaniline keemia süsinikühendite ja nende derivaatide keemiat, mis tegeleb nende ehituse, omaduste, saamisviiside, koostise ja reaktsioonide uurimisega. Ka nüüdisaja keemikud kombineerivad aineid ning püütakse välja töötada paremate omadustega aineid. Nii nagu 19.sajandil hakati naftat töötlema, tehakse seda ka praegu keemiatööstuses, mis on ka peamine valdkond. Kasutatud materjalid: http://www.teadmus.ee/andmed/1508141103165/keemia-ajalugu- vastused-kordamisk%C3%BCsimustele https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B6ns_Jacob_Berzelius https://et.wikipedia.org/wiki/Orgaaniline_keemia https://et
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud pigem kasu või kahju ? Inimesed on juba väga pikka aega kasutanud energiat ning puutuvad sellega igapäevaselt väga palju kokku. Mida aeg edasi, seda rohkem on hakatud mõtlema erinevate alternatiivsete energia saamisviiside peale, sest teadagi pole fossiilsete kütuste ressursid igavesed. Ent ei tea, kas tuumaenergia on see kõige õigem variant ning kas seda tuleks rakendada ka tänapäeva Eestis. Maailmas tuleb silmisti seista küsimusega, et mis saab meie tulevastest põlvedest ja kuidas rahuldada nende energaivajadusi. Üheks parimaks võimaluseks peetakse tuumaenergiat, kuna tuumajaam on suuteline üpris väikesest kütuse kogusest tootma palju energiat. Ning ilmselgelt
3. Eml tekitavad suure sagedusega võnkuvad laetud osakesed ehk suure sagedusega vahelduvvool. 4. Eml lainepikkus vähim kaugus eml kahe samas faasis oleva naaberpunkti vahel Sagedus täisvõngete arv 1 sekundis Levimiskiirus vaakumis 3*108 m/s 5. Skaala: madalsageduslikud võnkumised, raadiolained, infrapunane kiirgus, nähtav valgus, ultravalgus, röntgeni kiirgus, gamma kiirgus Omadused: 1.Kõik eml 2.Nad erinevad saamisviiside, lainepikkuse ja sageduse poolest. 6. Valgus on eml, mille lainepikkus on 380-760 nm. 7. E=E0 sin 2f (E-vektori hetkeväärtus, E0 -valguslaine tugevus, f-valguslaine sagedus) Suurust, mis on võrdeline E2-ga nim valguslaine tugevuseks ehk valguse intensiivsuseks. 8. Inimese silm on võimeline eristama erineva lainepikkusega lained erinevus 5 nm võrra. Erineva lainepikkusega lained tekitavad silmes erinevaid valgusaistinguid. Valge valgus 1
Orgaanilise keemia areng 19.sajandil Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende koostise, ehituse, omaduste, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (nt. rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nt. nafta, kivisüsi). Orgaanilise keemia, kui eraldi teadusharu tekke põhjuseid on mitmeid. Esiteks on süsinikuühendeid väga palju- tänapäeval tuntud ja valmistatud ainetest on umbes 95% süsinikuühendid. Teiseks põhjuseks on süsinikuühendite koostise ja ehituse eripära, millest
peatkk): niteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid seotud algul orgaanilise keemia arenguga, orgaanilise keemia thtsus jne. Kik org. elemendid sisaldavad alati ssinikku. Peale selle veel ka vesiniku, hapnikku, lmmastiku, fosforit, vvlit halogeene. Vanasti oldi tuttavad mningate ainete saamisviiside ja kasutusaladega: toiduvalmistamine, nahkade parkimine, marjadest veini tootmine, veinist dika kritamine, seemnetest eeterliklide tootmine, aimedest vrvainete saamine ja nendega riiete vrvimine Miks vajadus oli luua eraldi haru-- Organiilisti ainete arvu oli 19saj. alguseks kasvanud vga suureks, mistttu 1808 aastal tegi Rootsi keemik J.J.Bezzelius ettepaneku timetada taimsete ja loomsete ainete keemia mber org. keemiaks.Vitalismi teooria kohaselt ei ole vimalik inimesel ise valmistada org
farmaatsiale. Sai alguse vanas Egiptuses, kestis 18. sajandini ning ulatus isegi 19 sajandisse. Alkeemikute peamiseks püüdeks oli leida nn. tarkade kivi (ka "suur eliksiir", "punane lõvi"), mis pidi muutma väheväärtuslikud metallid väärismetallideks (kullaks), samuti parandama haigustest, noorendama, pikendama eluiga jne. Alkeemikutele kuulub paljude värvide, ravimite, värviliste klaaside, metallisulamite, aluste, hapete ja soolade saamisviiside avastamise au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Nad avastasid vaimseid võimeid stimuleerivaid narkootikume, tugevatoimelisi vastumürke, tõhusaid lõhkeaineid ja pürotehnilisi segusid ilutulestikuks. "Alkeemiku laboratoorium" kujutab vaadet alkeemiku tööruumile 17.-18. sajandil. Näha on alkeemikute poolt välja töötatud laboratooriumitarbed: retordid, samotist, rauast, tinast tiiglid ja hoiunõud, samuti kuumutus-, segamis- ja destileerimisseadmed.
Eml omadused Eml on ristlaine - E ja B vektor on omavahel risti, risti on nad ka kiiruse suunaga Levimiskiirus on 300 000 m/s Eml liigid: Madalsageduslikud võnkumised (elektrivoolud) Raadiolaine Infrapunane kiirgus Nähtav valgus !!!!!!!!!! Ultravalgus Röntgeni kiirgus Gamma kiirgus Nende ühine omadus on see, et nad on eml-d. Erinevus: need liigid erinevad laine pikkuse, sageduse ning saamisviiside poolest. 4. Raadiolained Raadioside see on informatsiooni edastamine raadiolainete abil sagedusega 3108 - 31013 Hz, kainepikkusega suurusjärgus 1000 m 1 dm Raadiolainete liigid Nimetus Lainepikkus Tähis Pikad lained 1 km 10 km (DB) Kesklained 100 m 1000 m (CB)
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3
lämmastikhappeta, ilma fosfori ja ammoniaagita, ilma piirituse, atsetooni ja eetrita? Mis oleks uusaja keemia ilma alkeemikute poolt kasutusele võetud laboratooriuminõude ja riistadeta, ilma kolbide, retortide, vee- ja liivavannideta?" Lisaks lõid nad teadusliku keemia jaoks sellised ainete puhastusmeetodid nagu filtreerimine, destilleerimine ja kristallisatsioon, sublimatsioon. Lisaks kuuluvad alkeemikutele ka paljude värvide, värviliste klaaside, metallisulamite, aluste ja hapete saamisviiside au, oskus ekstraheerida ravi-, värv- ja lõhnaaineid. Mitmed alkeemikute saladused ootavad aga veel lahendamist. Nende nn Hermese meetod võimaldas anumaid kinni korkida nii hermeetiliselt (nimest Hermes) et gaas ei pääsenud sealt välja isegi kõrgel temperatuuril. See viis pidi olema lihtne ja ilmselt tõhusam kui tänapäevased võtted. 15. sajandil osati säilitada keediseid ja keedetud kala aastakümneid. Itaalia keemiku Nostradamuse traktaadisest võib välja lugeda, et selleks
(designaate) kaks ja termineid samuti kaks. Kas need terminid on sünonüümid? Kui mõelda denotaatsamasust, siis jah. Kui mõelda designaatsamasust, siis ei. Kui proovida süno- nüümsust uurida empiiriliselt, näiteks küsitleda inimesi või vaadata vastendust sõnastikes ja erialatekstides, siis pigem mitte. Saari (ibid.) on seda nimetanud mõttelahksuse ainealaseks relevantsuseks: aine on küll sama, kuid keemikutel on ikkagi tarvis vahet teha koostiste mõistesüsteemil ja saamisviiside mõistesüsteemil, mistõttu enamasti sobib konkreetsesse kasutusolukorda vaid üks neist terminitest. Veel näiteid: kuup ja korrapärane kuustahukas või okulist, oftalmoloog ja silmaarst. Mida sellistega sõnastikus või tõlkes teha? Ilmselt sõltub see olukorrast (nt sõnastiku täpsusastmest), aga kindlasti tasuks asuda mingile läbimõeldud ja selgele seisukohale. Ei ole kuigi informatiivne panna sõnastikku kirja, et kaks sõna on sünonüümid ja samas ei ole ka.
annaabi.ee 
