objekti kohta koos selle objektiga. Eriti hea on tehnoloogiat kasutada kohtades, kus puudub tsentraalne andmebaas või sidepidamise võimalus objekti kohta info saamiseks. Infokandja kinnitatakse üldjuhul objekti külge, mistõttu on võimalik objekti ennast alati tuvastada ja saada selle kohta ka vajalikku informatsiooni. Logistikas võib olla selleks rakenduseks pikk tarneahel. Lisaks toote või saadetise enda tuvastamisele on võimalik lisada saadetisele erinevad transpordi- ja käitlemisjuhised, mida vajatakse tarneahela erinevates lülides. Objektile, milleks võib olla toode või saadetis lisatakse raadiomärk ehk tag, mille olemasolu, asukohta ja liikumist suudavad tuvastada spetsiaalsed seadmed, milledeks on arvutitega ühendatud RFID antennid ja lugejad. Kõik see võib toimuda ilma inimesepoolse vahelesekkumiseta. Info edastamine toimub reaalajas ilma füüsilise ja optilise kontaktita.
· tööstuskaubad · elektroonilised seadmed · majapidamiskemikaalid (ADR) · autoosad · ja paljud teised 6.2. Eesti sisesed kaubaveod CARGOBUS EXPRESS kiireim ja paindlikem linnadevaheline pakiveoteenus. Pakk saadetakse sihtkohta esimese väljuva bussiga. Liinibussidega saatmisel saate valida paljude erinevate kellaaegade vahel.Paki saatmiseks palutakse pöörduda oma lähimasse Cargobus esindusse või tellida kuller. Lisada saadetisele Saatja ja Saaja kontaktandmed. Lisaks pakub ka kaubavedu Lätti, Leetu, Venemaale, Soome. KASUTATUD ALLIKAD www.rmp.ee Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal www.cargobus.eu CargoBus www.rabengroup.com Raben Ukraine www.scribd.com Logistika loengud
Järgnevalt klassifitseeritakse ained ka pakendigruppidesse, mis on määratud nende ohtlikkuse järgi. • I pakendigrupp: väga ohtlikud ained; • II pakendigrupp: keskmise ohtlikkusega ained; • III pakendigrupp: madala ohtlikkusega ained. 4 4.SAATJA JA VEDAJA KOHUSTUSED Kauba transportimisel ADR-i alusel peab lisaks saadetisele alati kindlustama ka vastava saate- dokumendi olemasolu. See sätestab detailse informatsiooni veose ja pakendi osas. Ohtlike veoste saatja peab autoveoks üle andma nõuetele vastava veose. Ohutuse tagamiseks peab saatja: • kindlustama, et ohtlikud veosed on klassifitseeritud ja lubatud veoks ADR nõuete kohaselt; • varustama vedaja veokirja ja autojuhi kirjaliku ohutusjuhendiga, vajadusel nõutud veo- ja lisadokumentidega (load, kinnitused jne)
1. Keskmine ladustamiskestvus (reservmäär) päevades= (A-rühm % rakendamisest * A-rühma ladustamiskestvus päevades) + (B-rühm % rakendamisest * B-rühma ladustamiskestvus päevades) + (C-rühm % rakendamisest * C-rühma ladustamiskestvus päevades) 2. Ladustamiskulud = varude norm (päevad) * aastased ladustamiskulud (%) / 100 * ühepäeva käive (eurot päevas) KAHJUKINDLUSTUSE ARVUTAMINE SAADETISELE Arvuta kauba maksumuse hüvitamise suurus kauba saatjale. 1. Toote kaal * 8,33 * 1 SDR VEDAJA VASTU ESITATUD NÕUDED EI SAA ÜLETADA 8,33 SDR VÄÄRTUST. KESKMINE TEENINDUSTASE Ls= Lp * Lq * Lt * Ld * Lu * Li * Ln * 100% Lp= tõenäosus, et toimetatakse kohale õiged tooted. Lq= tõenäosus, et toote toimetatakse kohale õiges koguses. Lt= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale õigel ajal. Ld= tõenäosus, et tooted toimetatakse kohale vigastamatult.
Aedvilja saaduste kasvatamisega tegelev ettevõte soovib turustada oma kaupa Saksamaale. Ettevõtte on otsustanud kasutada kauba veoks autotransporti. Antud juhul on alternatiiv kas kasutada ekspedeerija teenust või sõlmida leping otse vedajaga. Tooted komplekteeritakse ja pakendatakse tootja poolt üheks pakendiks, ühe pakendi ruumala on 0,4 m3. Nõudlust ja pakkumist arvestades on vaja igas kuus eksportida kuni 1200 pakendit. Ülesanne 3. Kahjukindlustuse arvutamine saadetisele Saadad autoveoga Eestisse 20 sülearvutit. Ühe arvuti väärtus on 550 EUR, kokku 11 000 EUR. Arvutid kaaluvad kokku 51,4 kg. Arvutid saavad viga transpordi käigus ning on muutunud kasutuskõlbmatuks. Saaja esitab pretensiooni vedajale. Ülesanne 4. Veotegevuse analüüs, kilomeetri omahinna arvutamine erinevate reiside sooritamisel. Ülesanne 5
7. Kuidas pakitakse kergesti purunevat peenkaupa? 8. Mida tähendab kompromissi leidmine pakkimisviisi ja pakkematerjalide kulu vahel? 9. Millega tuleks arvestada pakkematerjalide ja pakkimisviisi valikul? 10. Millist funktsiooni täidab pakkeüksuse transpordietikett? 11. Milline informatsioon peaks sisalduma transpordietiketil? 12. Miks tuleks lisada saadetisele pakkeleht? 13. Millist informatsiooni edastatakse kauba saajale pakkelehega? 14. Kuidas on võimalik kaitsta veoprotsessis väärtuslikku kaupa? 11.21. Saadetise väljastamine Kauba üleandmine kliendile või veofirma esindajale on vastutusrikas toiming, sest vastutus kauba eest läheb loovutamisel üle selle vastuvõtjale. Üleandmisel ei kontrollita üldjuhul saadetise koosseisu tooteartiklite järgi
Juhul kui kogustes on saatedokumentides märgituga vahe, võib vastuvõtja keelduda saadetise vastuvõtmisest või otsustab selle veoks vastu võtta, kuid lisab saatedokumentidele vastava märkuse ja võtab sellele laotöötaja allkirjaga kinnituse. See annab saajale õiguse esitada hiljem pretensioon või kahjuhüvitusnõue. Samuti märgitakse vastuvõtudokumentidele ja kinnitatakse väljastaja allkirjaga toodete/pakendite vigastused. Vajadusel lisatakse saadetisele suuliselt või kirjalikult selle veoprotsessis käsitsemise erinõuded. Kui saadetise toimetab saajale veoettevõte, peab saadetis olema varustatud igal juhul nõuetekohase transpordietiketiga. Küsimused 1. Millistel põhjustel on kauba üleandmine ühelt osapoolelt teisele eriti vastutusrikas toiming? 2. Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt, et kaup on antud üle teisele osapoolele? 3
vastuvõtmisest või otsustab selle veoks vastu võtta, kuid lisab saatedokumentidele vastava märkuse ja võtab sellele laotöötaja allkirjaga kinnituse. See annab saajale õiguse esitada hiljem pretensioon või kahjuhüvitusnõue. Samuti märgitakse vastuvõtudokumentidele ja kinnitatakse väljastaja allkirjaga toodete/pakendite vigastused. 22 Vajadusel lisatakse saadetisele suuliselt või kirjalikult selle veoprotsessis käsitsemise erinõuded. Kui saadetise toimetab saajale veoettevõte, peab saadetis olema varustatud igal juhul nõuetekohase transpordietiketiga. Küsimused 1. Millistel põhjustel on kauba üleandmine ühelt osapoolelt teisele eriti vastutusrikas toiming? 2. Kuidas on võimalik tõestada dokumentaalselt, et kaup on antud üle teisele osapoolele? 3
nõuetekohaselt pakendatud ja kas tootel või pakendil pole vigastusi 83. Millisel juhul on saajal õigus keelduda kauba vastuvõtmisest? Kauba vastuvõtmisest on saajal õigus keelduda kui koguses ja saatedokumentidel on vahe või kui tegemist ei ole õige tootega, kui toode ei vasta kvaliteedile ja kui toode on saanud kahjustada. 84. Kes teostab üldjuhul kauba pealelaadimise jaotusautole ja mahaladimise sellelt ning millistel põhjustel. Kui saadetisele tuleb järgi veoettevõtte autojuht jaotusautoga, teostab ta laadimise üldjuhul ise. Sest vastuvõtja kohus on kontrollida, kas pakkeüksuste arv ja ühikud on kooskõlas kauba saatedokumentidel märgituga, kas saadetis on veoks nõuetekohaselt pakendatud ja kas toodetel ja pakenditel pole vigastusi. Kui kui kaup viiakse ära treileris või konteineris teostavad laadimistöö üldjuhul laotöötajad. 85. millisel eesmärgil viiakse läbi inventuure?(154)
Variant III: Hagimaterjalid anti kätte büroohoone valvurile, kus osaühingust kostjal on kontor, kuid valvur ei andnud talle kutset edasi. §323 lg 1 ei ole kättesaanud- ei ole valvuri tööülesanded. Variant IV: B on vene rahvusest ega mõistnud eesti keelt, mistõttu allkirjastas ta kättetoimetamisteatise, mõistmata, milliseid kohustusi see talle kaasa toob ega jõudnud õigeaegselt reageerida. Oma mure. kätteantud Variant V: B ei oska lugeda ning kirjutas toodud saadetisele vaid postiljoni juhise järgi alla, mõistmata selle sisu. On piisav kui jurist on ilma suure vaevata aru saama- oma probleem kui ise aru ei saa. Variant VI: Saadetise võttis vastu täisealise B-ga koos elav ema, kes kirja ei avanud, vaid andis selle välismaal turismireisil olnud B-le üle pärast hagile vastamise tähtaja möödumist. kättesaanud Variant VII: Kostja saatis kohtule hagivastuse mitte küll kohtu nõutud ajaks, kuid vastus oli
• Veo maht. Kas on tegemist ühekordse pakkumisega või on pakkumise koostamisel arvesse võetud prognoositud veomahtusid ning seetõttu pakutud ka soodsam hind. • Veoraha arvestamise ja veohinna kujunemise alused. Kas on tegemist kokkuleppehinnaga kindlale saadetisele või pakutakse välja kogu tariiitabel ning leitakse vastavalt saadetise kaa- lule ja/või mõõtmetele veo hind. Millised on mahukaalu arvestamise tingimused? • Maksetingimused. Kui pikka makseaega pakutakse ning millistel tingimustel? Kas nõutakse ettemaksu?