reklaamimisvõimalus, sest juba iidsetest propagandaaegadest on teada, et liikuval pildil on eriline võim. Kuna aga Eesti inimene veedab keskmiselt päevas 3,5 tundi teleka ees, siis on ülimalt tähtsad telekanalite näidatavad saated. Muidu on võimalus, et järgmine generatsioon huvitub sellest, kas ,,Lihtsa Elu" Triinul on rinnaimplataadid, mitte oma riigis toimuvast. Minule seostub ETV kultuuriga, Kanal 2 ja TV3 aga lõpmatute reklaamidega ja vaimuvaesete saadetega. Erinevalt ETV-st, ei rahasta Kanal 2-te ja TV3-e riik, seetõttu on reklaam vältimatu- kuidas muidu saaks telekanal end ülal pidada. Kuid need on ületanud igasuguse moraalipiirangud ja isegi seadused. Telekanalil on tulusam ületada tunnis lubatud reklaamimisaeg ja maksta trahvi, kui järgida reklaamiseadust. Samuti ei pilgutata silma, kui reklaamitakse päise päeva ajal kasiinot. Aga mis mind kõige rohkem ärritab on see, kui ilmateate ajal ilmub ekraanile suur ,,Raha24
arveametnikuna. Paul Viidingu elulugu 1940-1941 Töötas Paul raadiokomitee kirjalike saadete juhina. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid. Paul oli ERK õpikute toimetaja. 1951-1953 Raamatukaupluse ,,Areng" harukaupluse juht. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios. Ilmunud teosed "Traataed" (1935; luulekogu) "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;) "Elu aseaine" (1939; romaan; 2. trükk 1969, järelsõna Mart Mäger) "Töörahva riik" (1941; värsiraamat lastele) "Sild" (1946; novellikogu) "Edasiminek" (1947; luulekogu) "Mõtteid rahutul hommikul" (1958; novellikogu) "Elu ja luule" (1963, kriitikavalimik) "Valge krae" (1987, novellivalimik Eesti novellivara sarjas,
Toimub märtsiküüditamine. Hävitatakse raamatuid raamatukogudest ja suletakse kinod. Eesti kultuur okupatsiooni perioodil. Koolis pidi kandma koolivormi. Ei tohtinud tähistada teatud tähtpäevi nagu NT emadepäev ja jõulud. Oli Stalini ajajärk. Kirjanduses loodi vähe. Raamatukogud likvideeriti. Stalini surma järgselt tuleb võimule Nikita. Teine ajajärk oligi nikita ajajärk. Olukord muutub paremaks. Hakatakse õigusi taastama. Hakatakse palju tõlkima. ETV alustab oma saadetega. Avatakse regulaarne laevaühendus Helsingiga. Eesti aladele ulatus soome televisioon. Tänu sellele omandasime ka soome keele. Astutakse vabatahtlikult kommunistlikusse parteisse. Elukvaliteet kasvad. Ehitatakse mustamäe. Populaarseks saab tehnika ja kosmos. Ehitatakse tallinnas uus laululava. Laste multfilmid oli populaarsed nt Kass artur. Inimestel tekkis ridade vahelt lugemise oskus.
Vastanutest ükski ei valinud teisi valikuvariante – raadiot ega ajalehti. Noortele pakuvad enim huvi laiad võimalused internetis ja klassikalised meediakanalid nagu raadio või ajalehed hakkavad noorte huvi alt kaduma. Interneti suur pluss on ka muidugi see, et see hõlmab kõiki meediakanaleid – võimalik on seal kuulata raadiot, lugeda ajalehtede internetiväljaandeid ning tutvuda telekanalite saadetega. 2. Millist ajalehte Te kõige enam loete? Tulemus: 7% 13% 7% 20% Eesti Päevaleht Sakala Õhtuleht Postimees Ei loe üldse ajalehti 53% Küsitlusest selgus, et kõige enam loetakse kohalikku ajalehte Sakala. Teisel kohal on Õhtuleht, samuti oli mitmete vastanute valikus ka Eesti Päevaleht
1955. aastal võitis Eesti Televisiooni diktorite konkursi. 1. jaanuarist 1956 alustas ta tööd ETV-s diktorina, hiljem jätkas muusikasaadete toimetajana. Ta töötas Eesti Televisioonis algul diktorina, hiljem muusikasaadete toimetajana. Väga populaarne oli tema juhitud laste laulusaade "Entel-tentel", tänu millele tema üldtuntud hüüdnimeks sai "onu Kalmer". 19621968 keskendus Tennosaar oma lauljakarjäärile, tehes teletöös pausi. 1968. aastal saabus suur populaarsus saadetega "Entel-tentel" ja "Trika-trei" ETV ekraanil. Vallo Järvi oli üks eesti esimesi kitariste, kes hakkas kasutama võimendatud instrumente. Uno Naissoo Arne Oit .
1930ndate lõpus hakati Raadio kaasväljaandena trükkima ,,Väikest muusikaleksikoni". 1. 4. 2. Infosaated Ajakirjandusel on neli ülesannet: teavitav, lõimiv, hariv ja meelt lahutav. Raadio üheks eeliseks teavitava ülesande täitmisel on kiire ja piiritu levik. Uudised on RH kavas olnud algusest peale, kuid alguses vaid kord päevas ja ette loetuna ajalehtedest. Kuigi uudised olid olulised, olid nad algusaastatel võrdses mahus vaimulike saadetega. Enne riigistamist sõltusid uudised teabeagentuurist ETA ja ajalehtedest, riigipühadel uudiseid ei loetud. Infosaadete nõrkuse põhjustas kogemuste puudus, loominguliste töötajate vähesus. Seetõttu oli uudiste operatiivuse nõue täitmata. Peale päevauudiste olid kavas ka välismaa ringvaated. Riigistamisel võeti kavva ,,Aktuaalne veerandtund", kus tehti kokkuvõte tähtsamatest sündmustest. 1937. hakati edastama uudiseid hommikuti
Valdadesse loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati ja 21-26/03/1950 EK(b)P Keskkomitee VIII pleenum külanõukogudest said ainsad kohalikeks võimuorganiteks. 1950 Maakondade asemele luuakse rajoonid sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigu maakonnad kaotati ja 1951 asutatakse Eesti Põllumajanduse Akadeemia nende asemele loodi 39 maarajooni. 1952-53 oli ENSV jagatud ,,Ameerika Hääl" alustab eestikeelsete saadetega kolmeks oblastiks. 1952 asutatakse Tallinna Pedagoogiline Instituut 1934-53 pidasid otsest relvavõitlust metsavennad, metsas oli u 1952-1953 Eesti NSV jaguneb kolmeks oblastiks 30 000 inimest, kuid puudusid metsavendade organisatsioonid. 1954 moodustatakse pagulusvalitsus Peale nõukogude vastase tegevuse terroriseerisid nad oma 1955 eetrisse jõuab Eesti Televisiooni esimene saade
-------------------------------------------------------------------------------- 1969 Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle Nõukogude-Hiina relvakonfliktid 20. juuli Apollo 11 meeskonna komandör Neil Armstrong astus Kuu pinnale -------------------------------------------------------------------------------- 1970 Idalepingud NL, Poola ja SLV vahel (piir Oder-Neisse jõe joonel) SDV SLV valitsusjuhtide läbirääkimised "Vabadusraadio" alustab eestikeelste saadetega Münchenist Eestis algab üleminek kohustuslikule keskharidusele -------------------------------------------------------------------------------- 1971 Lääne-Berliini kokkulepe (USA, NL, Suurbritannia ja Prantsusmaa) -------------------------------------------------------------------------------- 1972 SDV ja SLV suhete leping SRP-1 Moskvas sõlmitakse NL ja USA suhete aluste kokkulepped Vietnamiseerimine USA-s
Ajalehtede kogutiraaz oli nõukogude võimu algusaastatel 400 000 eksemplari ringis ja 1975. aastal 990000. Sellest suuremaks see enam ci tõusnud. Raadio- ja televisiooniala juhtis Eesti NSV Ministrite Nõukogu raadio- ja televisiooni- komitee. Stalini aja range tsensuur, mis muuhulgas nõudis intervjuude küsimuste ja vastuste eelnevat valmiskirjutamist, pehmenes sula ajal ja lubas käivitada uut tüüpi saateid. Vaatamata kontrollile oli raadio oma eestikeelsete saadetega järgnevatel aastakümnetel rahvusliku teadvuse tähtis alalhoidja. Esimene televisioonisaade Nõukogude Eestis läks eetrisse 1955. aasta juulis ja esialgu toimusid saated kaks korda nädalas ning olid kahe tunni pikkused. Samal aastal oli vabariigis 1300 televiisorit ja nendest vaatas saateid 4000-5000 inimest. 1985. aastal oli telereid 564000, neist kolmandik värvitelerid. Raadiosaadete ööpäevane kestvus kasvas 17,6 tunnilt 34,0 tunnini
üleloomulikku, hilisem generatsioon oli mures kommunistide tuleku päras t, 80ndate laste suur hirm oli tuumasõjaoht. See muutus tuleneb ilmselt osaliselt televisiooni, laiemalt massimeedia mõjust, mis toob sõja, vägivalla ja poliitika elutuppa. Mõned TVsaated ja filmid on lastele hirmutavad ja võivad põhjustada üksiolekuhirmu ja õudusunenägusid. Seoses saadetega parapsühholoogilistest nähtustest ja tulnukatest mõned aastad tagasi pöördusid mitmed lapsevanemad minu poole oma laste hirmude tõttu. Lapsed kartsid, et öösel tulevad tulnukad, viivad nad kaasa, lahutavad neid vanematest ja nad ei saa kunagi koju tagasi. On näidatud, et filmid iseenesest ei tarvitse lapsi kartlikeks muuta, kuid nad varustavad neid kujutluspiltidega, s.t
annaabi.ee 
