Kogu maa-ala jagunes maakondadeks ja valdadeks. Maakonna valitsejaks komissar koos Ajutise Maanõukoguga e. maapäevaga, mis oli õigustatud valima ka Maavalitsust. Igas maakonnas Maanõukogu ja Maakonnavalitsus, valdades vallanõukogud ja vallavalitsused. Omavalitsuste võrgu eesotsas Ajutine Maapäev. 24.02.1918 kuulutati Eesti Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1) keiser- ülemvalitseja Eesti suhtes, kohalikuks esindajaks kndralkubernerid (Eestis 1, Liivimaal 2). Tema abiks ja kohusetäitjaks oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?. Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus, 80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator, rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a
Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultraviole...
ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abistanud kunagi valelikke. Tema lind kotkas, tema puu tamm. Hera (Juno) Hera oli Zeusi naine ja õde. Ta oli abielu kaitsja. Hera oli tegevuses nende naiste karistamisega, kellesse Zeus armus. Herale on pühendatud lehm ja paabulind, tema lemmiklinn on Argos. Poseidon (Neptunus) Oli merede valitseja ja Zeusi vend. P'l oli hiilgav palee keset merd. P kinkis
Teenis mereväe kindralstaabis, Balti laevastiku staabis, I ms ajal oli kõigi Läänemerel tegutsenud Vene miinilaevade kõrgem juht, 1916 a-st sai temast Vm Musta mere laevastiku juhatada. Pärast veebr revol oli ajutiselt Vm toimuvast eemale jäänud, AV korraldusel saadeti USA-sse tutvuma sealse sõjalaevastiku arenguga, sealt tagasi pöördus alles pärast okt pööret, jõudis 1918 suvel Vladivostoki ja liikus Vm siserajoonidesse, Ufaas nov 1918 tehti temast Vm ülemvalitseja. Kui palju ise vandenõulastega seotud oli, pole teada, on arvatud, et määramine tuli talle üsna ootamatult. Võttis ettepaneku vastu. Samal ajal toonitas algusest peale, et tema eesmärgiks pole mingil juhul sõjaväelise diktatuuri sisse seadmine või Vm isevalitsejaks saamine, kogu oma diktatuuri teostab vaid käimasoleva sõjaolukorra ajal sõjalistest vajadustest tingituma, eesmärgiks viia AK valimisteni ja anda nende kätte otsustamisõigus Vm tuleviku üle
3 at jooksul linnriikide vahelise konflikti osatähtsuse tõusuga, hakkas tõusma kuningate kui sõjapealikute osatähtsus, see oli hilisem, allutasid templeid oma tahtele.Allikad lubavad siukest rekonstruktsiooni aga kindlad olla ei saa. Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses. Mida kõige edukam sumeri kunigas endale võttis. Umma ja uruki kuningas Lugalzaggesi 24 saj keskpaiku alistas kõik sumeri linnriigid oma ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani aluse Akkadi linnriigile. Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata,
Tumedal ajajärgul oli Ateena ümbrus üks arenenumaid piirkondi Kreekas ja 8. sajandi haualeiud annavad tunnistust elanikkonna suurest juurdekasvust sel ajal. Kui uskuda hilisemaid allikaid, oli 7. sajandil välja kujunenud aristokraatlik riigikord. Igal aastal valiti rikaste ja suursuguste seast (vahel nimetatakse neid eupatriidideks: eupatrides heast isast põlvnev) 9 valitsejat arhooni. Nende seas tõusid esile kolm tähtsamat, kellest üks oli riigi nimeline ülemvalitseja kõnealusel aastal (tema järgi tähistati ka aastat), teine oli sõjapealik (polemarchos) ja kolmas kandis kuninga (basileus) tiitlit ning vastutas ülempreestrina tähtsamate kultuspaikade ja riituste eest. Klassikalisel perioodil koostatud arhooninimekiri ulatus tagasi 683. aastasse, mis võib osutada riigikorra väljakujunemise 16 ligikaudsele ajale
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
hing ja viimne täht eesti lootuste taevas. Aga ka ordurüütlite vägi oli, kuigi saksa ajaraamatud seda salgavad, lahingus nii kokku sulanud, et landmeister mässu kõhe täiesti lämmatada ei suutnud. Tallinna alt läks ta Läänemaale ja sundis eestlasi küll Haapsalu lossi eest taganema, aga nad kogunesid metsadesse ja tikkusid igal parajal silmapilgul uuesti sakslastele kallale. Saarlased olid end täiesti vabaks teinud ja endale «kuninga» valinud. Sügisel saatis Saksa ordu ülemvalitseja, hoch-meister Ludolf König tugeva sõjaväe Liivi land-meistrile appi. Selle väe ülem, komtuur Hinrik Dusmer, oli kõva käsu saanud kõik Harju-, Lääne-ja Saaremaa eestlased kui ristiusu vaenlased korraga maa pealt kaotada. Viljandi maakonnast läbi minnes katsus Dusmer sealseid talupoegi igapidi hirmutada, et nad tema selja taga mässu ei tõstaks. Kõige tugevamad mehed võeti kaasa, et need oma vendi mää pealt ara
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
