2)Aeglasem on nn. Försteri resonantsmehhanism, kus ühe molekuli ergastus võib kustudes üle minna teise molekuli ergastuseks molekulide tugeva omavahelise mõju tõttu. See töötab ilmselt ergastuse ülehüpetel erinevate monomeeride ja erinevate Chl-valk-komplekside vahel. 3)Kui klorofüllis neeldub sinine kvant, siis ergastus relakseerub ülikiiresti esimesele ergastusnivoole. Defineerige fluorestsents. Miks on klorofülli fluorestsents punane? Fluorestsents on neeldunud valgusenergia uuesti väljakiirgamine fluorestsentsvalgusena. Klorofüll neelab sinise ja punase värvusega kvante ja klorofülli neeldumisspekter sisaldab seetõttu kahte laia neeldumisriba maksimumidega 450 nm (sinine) ja 680 nm (punane) juures. Klorofülli molekulis neeldunud lühema lainepikkusega] sinise valguskvandi suurem energiakogus hajub soojusena [ja nii sinise kui ka punase valguskvandi energiast jääb alles ühesugune punase valguse energiasisaldusele vastav kogus
Footon on valgusosake e valguskvant. Omadused: *omab energiat. *ei ole seisumassi on alati liikumises valgusega kiirusega 300 000 km/s. *omab impulssi 8. Kuidas selgitada valguse rõhu olemust? Valguse rõhk tekib footonite langemisel aine pinnale. Footonid mõjutavad pinda oma impulsiga. 9. Milles seisneb Comptoni efekt? Röntgenikiirguse hajumisel ainetel, mis sisaldavad vabu elektrone muutub kiirguse lainepikkus. 10. Mis on fotoelement, fotoelektronkordisti? Fotoelement- muudab valgusenergia elektrienergiaks. Fotoelektronkordisti- kasutatakse nõrkade valgusvoogude mõõtmiseks. 11. Mis on päikesepatarei, milleks kasutatakse? Päikesepatarei koosneb tervest hulgast üksikuist fotoelementidest. valguse toimel tekib elektrivool. 12. Mis on sise-ja välisfotoefekt? Sisefotoefekt-elektronid vabanevad sidemetest(jäävad ainesse) pooljuhtides. Välisfotoefekt-elektronid lüüakse ainest välja (metallides) 13
Bioloogia AUTOTROOFID - isesööjad HETEROTROOFID - muusööjad sünteesivad orgaanilised ained ise saavad energia toidust orgaanilise aine anorgaanilistest ainetest oksüdatsioonist 1) fotosünteesijad - valgusenergia (taimed, 1) - keemilised reaktsioonid (loomad, seened) vetikad) 2) - energia valgusest (bakterid) 2) kemosünteesijad - keemilineenergia (bakterid) Liik: Harilik kuusk, roos Liik: Hobune, lõvi Kõik elu tunnused olemas Kõik elu tunnused olemas Vaja energiat elutegevuseks Vaja energiat elutegevuseks ASSIMILATSIOON DISSIMILATSIOON
Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites (näiteks tsüanobakterites). 6. Mida on fotosünteesi toimumiseks vaja? – Valgus, temperatuur, hapnik, süsihappegaas, toitained, vesi. 7. Mis tekib fotosünteesi käigus? – Suhkrud, orgaanilised ühendid, hapnik. 8. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis? – Valgus on vajalik, mille tulemusena valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH-d. Toimub tülakoidide membraanis. 9. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi pimedusstaadiumis? – Valgus pole vajalik ja selle käigus süsinikdioksiidist toodetakse glükoosi. Toimub kloroplastide stroomas. 10. Fotosünteesi roll looduses (3) – 1) Selle käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks, lisaks saab neilt puitu ja puuvilla. 2) võimaldab muundada valgusenergia
Fotosüntees FOTOSÜNTEES Valguse - abil - valmistamine I vajalikud tingimused: 1. Valgusenergia 1. Klorofüll II lähteained: 1. CO2 1. H20 III saadused: 1. Glükoos 1. O2 Millisest FS lähteainest tekib 02? · H20 tekib O2 Fotosünteesi tähtsus: 1. Toodab hapniku 2. Toodab toitu 3. Vajalik ka osooni tekkeks
16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27
16. Molekulaarset hapnikku on vaja hingamisahela reaktsioonides. 17. ATP molekuli ehitusse kuulub kolm fosfaatrühma. 18. Glükoosi lagundamisel võime eristada glükolüüsi, tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioone. 19. Püroviinamarihape moodustub aeroobse glükolüüsi tulemusena. 20. Anaeroobse glükolüüsi produktideks võivad olla piimhape ja etanool. 21. Kloroplastides sisalduvate klorofüllide molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel. 22. Hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad vesi ja ATP molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27
sama kiiresti ATP-ks kui lihased ATP äkilise pingutuse ajal vajavad) - Glükogeeni-piimhappe süsteem (varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata lisahapnikku. Lagundatakse anaeroobselt glükogeen ning tekib piimhape. 1,5min näiteks 400m jooks) - Aeroobne hingamine (üle 2minuti, võimaldab mitu tundi pingutada, kuid lihaste pingutus ei ole sama intensiivne) Fotosüntees - protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergia abil orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks. Kloroplast - organell, kus toimub fotosüntees (taimed ja vetikad) *membraanides toimub fotosüntees tsütoplasmas (bakterid) - peamine pigment klorofüll (kasutab punases ja violetses lainepikkustel olevat valgust ja peegeldab rohelise pigmendi tagasi mida meie näeme oma silmaga) - sobib vaid nähtav valgus - karotenoidid (punased kollased, oranzid, pruunid pigmendid)
1. Autotroof Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised Arvuta, kui palju energiat saaksid ühest 150 grammisest kohupiimakreemist, ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest kui 100 grammis on: valke 4,7 g rasvu 1,8 g süsivesikuid 15,2 g Valgusenergia – fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemiline energia – kemosünteesijad (nt väävlibakterid elavad Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ merepõhjas sümbioosis ainuraksete loomadega 2. Heterotroof ATP ehk adenosiintrifosfaat Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude
taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid, eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevd NADPH2 moodustumisel. NADP + 2e +2H on NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri, reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks. Pimedusstaadium e Calvini tsükkel- pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas, süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2 ,, vesinukuallikaks on NADPH2 , energiaallikaks on vaja 18 ADP +18P
Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Calvini tsükkel tsükliline reaktsioonide jada (pimedusstaadiumis), mille käigus seotakse CO2 ja kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud molekule. Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminohapete süntees. Nime sai Melvin Calvini järgi. Fotosüntees on ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus muundatakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Valdav enamik autotroofsetest (organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ühenditest) organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Heterotroofsed (organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsoonil) organismid ei saa elada taimede poolt esmaselt moodustatud orgaanilise aineta.
Süsinik on seega orgaaniliste ainete tekkimisel lähteaineks. Süsinikuühendite hapendumisel vabaneb energia, mis kasutatakse teistes protsessides või eraldub soojusena. Fotosünteesi protsessi olemus seisneb selles, et päikeseenergia neeldumise toimel klorofüllis lagundatakse vesi ja vabaneb hapnik, mis eraldub gaasina. Vabanevad vesniku aatomid aga taandavad süsihappegaasi molekule, mille tulemusel tekivadki orgaanilised ained. Klorofülli poolt neelatud valgusenergia sälilitatakse keemiliste elementide vahelistes sidemetes. Fotosüntees on üheks peamiseks jõuks, mis põhjustab energia, süsiniku, vesiniku ja hapniku ringkäigu looduses ja tõmbab sellesse ringkäiku kaasa ka niisuguseid eluks vajalikke aineid, nagu lämmastik, fosfor, väävel jt. , samuti päikeselt kiirguva energia. (Saar 1967) 1. 1 Fotosünteesi iseärasus 4
Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga
Värviliste pindade värvilisena tajumine Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga
või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS nt, toiduga valgud lagund.aminohapeteks(D) ja A pr.käigus aminohapped uuesti valguks. 2. energia kaudu: D en. vabaneb, talletatakse en. rikastesse üh
Aine ja energia vahetus Mõisted Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest(valgusenergia-fotosünteesijad, redokreaktsioonides vabaneva keemiaenergia abil-kemosünteesijad) Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised...
Liitvalguse pinnale suunamisel, peegeldab pind tagasi seda värvi valgust, mis värvi pind ise on, kõik ülejäänud värvi valgused aga neelduvad pinnas. Seega näiteks sinine pind peegeldab tagasi sinise valguse, ent punane, roheline jt valgused neelduvad temas. Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia
V: a) piimhappekäärimine – läbiviijad on piimhappebakterid ja lihasrakud hapniku puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine – läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM TOIMUMINE Toimub ainult Toimub nii pimeduses kui valgusenergia mõjul valguse käes kloroplastide kloroplastide stroomas sisemembraanidel PÕHIPROTSESS Vee fotolüüs, mille käigus Paljud järjestikused tekivad hapnik ja vesinik reaktsioonid, mille käigus NADPH2-st ja süsihappegaasist tekib
elektrivälja energiaks. Akut iseloomustatakse laengu suurusega, mis võib läbida akuga ühendatud juhi ristlõiget laetud aku täielikul tühjenemisel, nim. aku mahutavuseks ja mõõdetakse ampertundides (1A*h, suuruselt võrdne elektrilaenguga, mis tunni jooksul läbib juhi ristlõiget). Soojusallika siseenergia muundub elektrivälja energiaks termoelemendis. Mehhaaniline energia muundatakse elektrienergiaks elektrivoolugeneraatoris. Valgusenergia muundatakse elektrivälja energiaks fotoelemendis, mitu omavahel ühendatud fotoelementi moodustavad päikesepatarei. Elektrivälja võimet teha tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektriväljas kirjeldab elektrivälja pinge. Mida suurem on juhis ümberpaigutatavate laetud osakeste kogulaeng, seda suurem on töö, mida elektriväli nende ümberpaigutamisel teeb. See oli kõik aku laadimise kohta.
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi
mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemiline energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükoosil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP d ja 2 NADH molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid , vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud glükoos on kasutatav energi allikana nii auto kui heterotroofsetes organismides. Lisaproduktina eralduv O2 on vajalik kõigis rakkudes toimuvaks hingamisprotsessik
Fotosüntees Johana Koppel 11.c Üldiselt Fotosüntees on hapniku ja glükoosi saamine süsihappegaasi, vee ja valgusenergia toimel. Viiakse läbi taimedes Alustuseks Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli elektronide energia arvel. · Valguskiirgu · Klorofülli s molekulid ergastab Jagunemine Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusstaadium · Klorofülli · H0 ergastunud · O elektronid Lagundatak se eraldub Reaktsioonid valgusstaadiumis
5 2PIMEDUSSTAADIUM 3 NADPH2 6 4 NADP 5 ATP 1 2 6 ADP 3 7 H2O 8 CO2 4 9 O2 10 TÄRKLIS 11 GLÜKOOS 9 1112 VALGUSENERGIA 3.Kirjelda fotosünteesi etappe. VALGUSSTAADIUM Taimele langeb valgus- ergastuvad pigmentide molekulid ning igast pigmendi molekulist eraldub üks elektron Veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine ATP süntees elektronide energia arvel Vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga- moodustub NADPH2 PIMEDUSSTAADIUM Kui valgust on vähe, on fotosüntees aeglane.
laeng ei kao. Stoletov´i katse mõõdeti fotovoolu tugevust pingest. F seaduspärasused: 1)küllastusvoolu tugevus oleneb katoodile langeva valguse intensiivsusest 2) fotoelektronide kiirus oleneb valguse sagedusest; mida suurem valguse sagedus, seda suurem elektronide kineetiline energia. 3)iga metalli jaoks esineb valguse sageduse pii, punapiir, millest väiksema sagedusega valgus ei põhjusta enam fotoefekti; sel juhul läheb valgusenergia vaid metalli soojenemisele. Küllastusvool pingest sõltumatu voolutugevus, mille korral kõik katoodil väljalöödud elektronid jõuavad anoodile. Oleneb valguse tugevusest. Energiakvant: Max Planck. Footon valgusosake. E=h*f E=Av+K Omadused: levimisekiirus 300 000 km/s, seisumassi pole, elektrilaeng 0, impulss h*f/c. Valgus avaldab rõhku pinnale. Valguse dualism valgus käitub osa nähtustes kui elekromagnetiline lainetus, osa nähtustes käitub kui osakeste voog E=mc2
Kõik organismid paljunevad. Imetajad, õistaimed ja okaspuud paljunevad sugulisel teel. Nad moodustavad emas ja isassugurakke, mis ühinemisel annavad alguse uuele järglasele. 4. Aine ja energiavahetus e metabolism on omane kõigile elusorganismidele. Ainevahetuse näideteks on toitumine, eritamine, hingamine, fotosüntees jpm. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb näiteks loomsetel organismidel eluks vajalik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks. Seda energiat kasutavadki taimed ise elutegevuseks. 5. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Hulkraksed loomorganismid reageerivad närvisüsteemi ja meeleelundite vahendusel. Näiteks jäseme eemaletõmbamine torkamisel, hingeldamine hapnikuvaeguses. Taimedele omased liikumised on tropism ärritaja suunast sõltuv (kasvamine valguse poole) ja nastia ärritaja suunast sõltumatu (liikumine ööpäevarütmis).
elutegevuse käigus. Sel juhul saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub 2 ATP molekuli sünteesiga. Etanoolkäärimist põhjustavad pärmseened või bakterid. Käärimisel ei eraldu H aatomeid ja moodustub vaid 2 etanooli ja 2 ATP molekuli. Fotosüntees klorofülli sisaldavates taimerakkudes (mõnedes bakterites, protistides) toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O. Fotosünteesiks läheb vaja vett ja süsihappegaasi. Mida rohkem CO2 , seda kiirem fotosüntees. Optimaalne fotosünteesiks 0,1 0,4 % (CO2 ), fotosünteesi takistab kui on 1 %. Tinglikult võib fotosünteesi jagada kaheks: 1. Valgusstaadium Vesinik ja ATP-molekulid lähevad kasutusse pimedusstaadiumis. Paralleelselt toimub valgusstaadium kahe fotosüsteemina: 2
Füsa Töö 1 Vooluallikates muundub erinevat liiki energia elektrienergiaks ja neid on 4 liiki, Fotoelement valgusenergia,muundub elektrienergiaks (nt päikesepatarei) Termoelement soojusenergia muundub elektrienegriaks (nt kuumutades kokkukeevitatud juhi otsi) Keemiline vooluallikas keemiline energia muundub elektrienergiaks (nt aku patarei) Mehhaaniline vooluallikas mehhaniline energia muundub elektrienegiaks (nt spidomeeter) Vooluringi moodustuvad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas,elektritarviti ja lüliti. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud juhtides elektrivälja
2. Keemiline reaktsioon: Keemilise nähtuse aluseks on keemiline reaktsioon, nt raua roostetamine kui keemilise nähtuse olemuseks on raua reaktsioon õhuhapnikuga; kõdunemise baasika on aga orgaanilise aine lagunemisraktsioon jne. Peamised tunnused: · Värvuse muutus · Sademe teke või kadumine · Lõhna muutus · Gaasi eraldumine · Soojusefekt · Valgusefekt Teatud keemiliste reaktsioonide toimumiseks on vaja anda lisaenergiat valgusenergia, valguse, kuumutamise süütamise vms kujul. 3. Lahused: Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: Lahustist Ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS=LAHUSTUNUD AINE +LAHUSTI Lahustumist on võimalik kiirendada: · Tõsta lahusti temperatuuri · Segada · Peenestada lahustavat ainet 4. Lahustuvus: Lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses (100g vees) Küllastumata lahus on lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada
2) Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad püroviinamarihappest CO2 ja 2 H-aatomit. Tsitraaditsüklis moodustub 10-NADH2 molekuli, CO2 difundeerub mitokondrist välja. 3) Hingamisahela reaktsioonides eraldub NADH2 molekulist H ning seondub hapnikuga, moodustub H2O. NAD-molekuli saab uuesti kasutada glükolüüsil ja tsitraaditsüklis. Kokku tekib 12 NAD-molekuli ja 38 ATP-molekuli. FOTOSÜNTEES Klorofüllid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosüntees: 1) valgusstaadium 2) pimedusstaadium 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium Fotosüsteem I ja II Fotosüsteem II – moodustub O2 ja ATP-molekulid, eralduvad elektronid ja H-ioonid. Fotosüsteem I – moodustuvad NADP-molekulid, seovad ümbritsevast keskkonnast H-ioone. On vesiniku sidujad pimedusstaadiumis. Pimedusstaadium Reaktsioonid toimuvad stroomas. CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse
Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Et glükolüüsil saadakse glüokoosimolekuli lõhustamisel 2ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ATP molekuli, siis kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe g molekuli lõplikul lag moodustada kunio 38 ATP molekuli. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Kloroplastide sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvel. Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadium. Valgusstaadiumi reaktsioonide toim. on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide arvel lag vee mol ja eraldub gaasiline hapnik. Reaktsioonide käigus moodustunud vaheühendeid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse fotosünteesi pimedusstaadiumis
· Fotosüntees assimilatsiooni protsess, mis toimub kloroplastides. · Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Fotosünteesi lisaproduktina eraldub molekulaarne hapnik. · Fotosünteesi toimimiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosünteesi kiirus sõltub süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, temperatuurist, taime liigist, taime füsioloogilisest seisundist, valgusest jne. · Fotosünteesi võib jagada kaheks: · Valgusstaadium - reaktsioonid toimuvad ainult valgusenergia mõjul. Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste ühenditega fotosüsteeme, mis koosnevad klorofüllidest, valkudest ja pigmentidest.
kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga.
Eluslooduse tunnused 1. Rakuline ehitus. Rakk on ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused. 2. Aine-ja energiavahetus. Ainevahetuse näideteks on toitumine,eritamine,hingamine,fotosüntees. Toiduga saadud ainete lagundamisel vabaneb loomsetel organismidel eluks tarvilik energia. Taimedel on võime muuta valgusenergia keemilise sideme energiaks, see tähendab,et fotosünteesil tekkiv glükoosi molekul sisaldab päikeselt pärit energiat. Ainevahetuse järgi eristatakse autotroofseid ja heterotroofseid organisme. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks tarvilikud orgaanilised väliskeskkonna anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid on organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidust, valmis orgaaniliste ainete lagundamisel. 3. Paljunemisvõime
eralduvad järk-järgult CO2 molekulid. (ülekuumen ei teki) Osad
H aatomid saad H2Ost,ühimev NAD-iga.. Eraldub CO2,difudeerub
rakust,l2heb vereplasmasse,sealt kopsu. Hingamisahela reaktsioonid:
toimuvad mitokondri harjakestes. O2 sidumine,H ülekandja ( NAD)
annab 2ra H. Tekib H2O ja vabaneva ener arvel sünt ATP molekulid.
C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP)
Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub
taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni
(fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hioonid,elektronid.
O2 eraldub õhku. Fotosüsteem 1: pig osalevad NADPH2 moodustumisel.
NADP+2e+2H<
umbes 2000 aasta jooksul. Süsiniku ja orgaanilise aine ringe •Süsinik on orgaanilise aine tunnuslik element ja on osalenud aineringes Maa tekkest alates. Mulla süsiniku ringe on pidev liikumine atmosfäärsest õhu süsinikust mulla orgaaniliseks süsinikuks ja sellest tagasi atmosfääri. C ringe kõige liikuvamaks ühendiks on CO2, mille sidumine atmosfäärist toimub peamiselt tänu fotosünteesile Fotosünteesi lihtsustatud valem: CO2 + H2O + valgusenergia → süsivesikud (orgaaniline aine) + O2 Fotosüntees on ainus protsess, mille käigus moodustub ja satub atmosfääri molekulaarne hapnik – O2 Välisfaktorite mõju fotosünteesile: •Valgus. •CO2 kontsentratsioon. •Temperatuur. s t ! a la m u u h k t ä Ai
ka tsirtraaditsükli reaktsioone ja vastupidi) - eraldub CO2 - tsitraaditsükli käigus saadud H-aatomid liidetakse NAD'ga ja NADH suundub hingamisahelasse Hingamisahel - reaktsioonid toimuvad mitokondrite sisemembraanides - tulemina vabaneb NADH küljest H-aatom, mis liitub O2 `ga tekib H2O - protsessi käigus vabaneb energia, mida kasutatakse ATP sünteesiks - kogu rakuhingamise `mõte' on ATP sünteesiks vajaliku energia tekitamine Fotosüntees -on orgaanilise aine süntees H2O ja CO2-st valgusenergia kaasabil, kusjuures reaktsiooni käigus eraldub O2. -fotosüntees toimub kloroplastides, kuna sealsed klorofüllimolekulid suudavad neelata valgusenergiat -fotosünteesil on kaks erinevate reaktsioonidega etappi: valgusstaadium: * nõuab valguse olemasolu *sisendiks H2O, * vaja on makroergilisi ühendeid NADP, ATP ja fosfaatrühmi * väljundiks on makroergilised ühendid NADPH ja ATP (e puhas energia) * kõrvalproduktiks on O2 pimedusstaadium: * on valgusest sõltumatu protsess
kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13. 1 steradiaan on selline ruuminurk, mis lõikab kera pinnast välja pinnatüki, mille pindala võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nim. valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I. Ühik [1cd]
Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustab veel 36 ATP molekuli ja vesi. Kokku saadakse ühe glükoosimolekuli aeroobsel lagundamisel kuni 38 molekuli ATP-d. Anaeroobsel glükolüüsil ehk käärimisel tekib piimhape või etanool. Selle käigus moodustub ühe glükoosi molekuli kohta üksnes 2 ATP molekuli. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus-ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest. Valgusstaadiumis moodustavad NADPH2 ja ATP molekulid. Lisaks sellele toimub vee fotooksüdatsioon, mille tulemusena eraldus O2, mis väljub atmosfääri. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Protsessi käigus seotakse CO2 molekulid, vesinikuallikana kasutatakse NADPH2 ja tarbitakse ATP energiat. Fotosünteesi tulemusena saadud
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen
Bioloogia- Aine-ja energiavahetus. 1. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud rgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavateks anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat(kemosünteesija). Heterotroof-organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism-Organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine-ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. 2. Organism saab energiat toitainetest. 3. I Sahhariidid (Varu on taimedel tärklis, loomadel glükogeen, seentel glükogeen. II Lipiidid (rasvad) (Varu taimedel õlina, loomadel rasvana) III Valgud 4. ATP(adenisiidtrifosfaat) molekul on ribonukleotiid, mis kooseb lämmstikalusest adeniin, rib...
Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+S=SPi+ADP Fostosüntees: on protsess, kus valgusenergia muudetakse keemilise sideme energiaks (lähteained: H2O,CO2; saadused: glükoos, O2 ) Valgusstaadium: (valgus vajalik, lamellides) 1) fotofüüsikaline faas valguskvandi neelamine klorofülli poolt (e haaratakse elektronkandjate poolt seotakse NADPga) 2) fotokeemiline staadium vee molekuli lõhkumine valguse toimel; tulemus:NADPH2,O2, ATP. Pimedusstaadium: (valgus pole oluline, stroomas) Calvini tsükkel (biokeemiline faas) õhust CO2 seotakse H2ga >> trioos>>> 2 trioosi>>glükoos
Bioloogia 24.01.2012 Metabolism ehk aine- ja energiavahetus Metabolism Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga Kõorganismid vajavad elutegevuseks energiad, mida saadakse orgaanilistest ainetest (sahhariidid, lipiidid jt.) Vastavalt toitumistüüpidele jagatakse organismid: Autotroofid Heterotroofid Autotroofid Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemilin energia kemosünteesijad (näiteks väävlibakterid) Heterotroofid Saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Samuti lähteained organismiomaste ainete sünteesiks Enamus loomi on heterotroofid: Taim-, sega- või loomtoidulised Samuti toituvad seened surnud ja elusast orgaanilisest ainest Mksotroofid Tarbib nii valmis orgaanil...
lamellimembraanides. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks (vee fotooksüdatsiooniks e fotolüüsiks) ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik (O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2 H2O > O2 + 4 H+ + 4e. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis, põhiülesanne NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+ioone: NADP + 2e + 2 H+ < > NADPH2 . Moodustunud NADPH2 on H allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH 2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi. Vee fotooksüdatsioon veemolekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis,
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
Autotroofid väliskeskkonnast saadavaid anorgaanilisi ühendeid heterotroofid orgaanilise aine oksüdatsioonil metabolism dissimilatsioon(lagundamisprotsessid) ja assimilatsioon(sünteesiprotsessid). Tagavad organisimi ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga N: [D]tärklis glcmolekulideks, glc oksüdatsioon. Energia vabaneb, talletatakse makroergilistesse ühenditesse(ATP) [A]saadakse sahhariide, lipiide, valke. Vaja lähteaineid, energiat(enamasti saadakse ATP mol.dest(fotosüntees, DNA, RNA, valgu süntees) ATP adeiin, riboos, 3 fosfaatrühma. Kui on 2 p-rühma, siis ADP. ATP moodustub peamiselt käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-alli...
GEOMEETRLINE OPTIKA Valguskiir on mõtteline joon, mida mööda levib valgusenergia. Valguse põhiomadus homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Seetõttu saab valguskiirt kujutada sirgjoonega, millel on suund. Valguskiir on geomeetrilise optika põhielemendiks. Vari on piirkond, kuhu ei lange valgust. Poolvari on piirkond, kuhu langeb osaliselt valgust. Tekib kui valgusallikaid on mitu või kui valgusallikal on suured mõõtmed. Kuuvarjutus seljuhub Maa jääb Päikese ja Kuu vahele. Kuuvarjutust toimub
hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid. Kokkuvõte Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks.
TAIM TOODAB JA EDA KIIREMINI TA KASVAB. *KLOROPLASTID ON TAIMERAKU ORGANELL, MILLES TOIMUB FOTOSÜNTEES.TAIMEDE KLOROPLASTID SEOVAD VALGUSENERGIAT. ÜHES RAKUS ON NEID 30-40 TÜKKI.NEID ON LEHE ÜLAPINNAL ASSIMILATSIOONIKOES.SEE ON OVAALSE KAHEKORDSE MEMBRAANIGA ÜMBRITSETUD RAKUORGANELLID, MILLE SEES ON MEMBRAANIDEST MOODUSTUNUD TÜLAKOIDID. SISEMUSE MOODUSTAVAD VEES LAHUSTUNUD VALGUD. *VALGUSSTAADIUMIS LAGUNEB VESI VESINIKIOONIDEKS JA HAPNIKUKS NING PÄIKESE VALGUSENERGIA SALVESTUB ATP MOLEKULIS. PIMEDUSSTAADIUMI REAKTSIOONI NIMETATAKSE KA CALVINI TSÜKLIKS. ENERGIA SAADAKSE ATP MOLEKULIDE SUURE ENERGIAGA SIDEMETE KATKEMISEL.SÜSIHAPPEGAASIST JA VESINIKIOONIDEST SAAB MITMETE JÄRJESTIKUSTE REAKTSIOONIDE LÕPPTULEMUSENA GLÜKOOS. *FOTOSÜNTEESI INTENSIIVSUST MÕJUTAVAD TEMPERATUUR, VALGUS, SÜSIHAPPEGAASI SISALDUS, VESI, TOITEAINETE HULGAST JA PÄIKESE KIIRGUSEST.
või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel. o heterotroofid kasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid · Stabiilne sisekeskkond homöostaas - püsiv keemiline koostis, püsiv pH (happesus), püsisoojastel püsiv temperatuur. Tagatakse ainevahetuse regulatsiooni kaudu. Alamatel organismidel pole sisekeskkond nii stabiilne. · Paljunemisvõime suguliselt või mittesuguliselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
