02.09.2020 Tööõigus – prof Merle Erikson KT 11.08 (24% eksamitulemusest, neid küsimusi enam eksamile ei tule). Materjale kasutada ei tohi. Näidiskontrolltöö tuleb moodle´isse. Eksam, nii teoreetilised küsimused, kus ei tohi materjale kasutada kui ka kaasus. (12 küsimust 1,5h, kaasus 45min) Seminarides kohalkäimine on kohutuslik. Puududa võib mõjuval põhjusel 2 seminaris, kuid see tuleb õppejõule järele vastata. Tudnegid koostavad kaasusi (I seminaris otsustad, mis teemal ja seminaris räägime selle läbi – eksami eeldus) Kaasuse lahenduse juhend ja eksamikaasuse näidis. (1)Tööõiguse olemus ja rakendusala (1.1)Tööõiguse olemus Töö on elatisvahendite hankimiseks teise isiku jaoks tegevuste tegemine. Tööd saab teha ka muu lepingu alusel nt käsunusleping ja töövõtuleping aga ka teenistussuhe (riigi või kovi teenistujad ehk ametnikud – neil on haldusõiguslik alluvussuhe (tasustamine ja puhkused on töölepingust). ÄÜ organi juhatus (käsunduslepi...
tõlgendatavana ja tingimata näidata tööaeg nädalas. Töölepingus on soovitav märkida tööpäeva kestus, selle algus ja lõpp ja nädalapäevad, millal töötaja tööülesandeid täidab. Kui tööaja arvestamisel kohaldatakse tööaja summeeritud arvestust, siis tuleks töölepingus märkida summeerimisperioodi pikkus ning algus, vajadusel ka lõpp. 58 Tööinspektsioon. Võrgulehel http://www.ti.ee/index.php?page=1446& (16.11.2011) 59 Sotsiaalministeerium. Võrgulehel http://www.sm.ee/tegevus/too-ja-toimetulek/toosuhted/tooleping/too-ja- puhkeaeg.html (16.11.2011). 60 Kiris ,A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2009). Õigusõpetus. Külim, lk 313 Osalise tööajaga töötamise korral on õigus iga-aastasele põhipuhkusele samas määras kui täistööajaga töötamise korral. Kui tööpäeva kestus ei ületa 6. tundi, siis tööpäevasisest vaheaega pikkusega 30 minutit tööandja ei ole kohustatud andma.
INSTITUTSIOONID Sport ja liikumisharrastus kuulub kultuuriministeeriumi valitsemisalasse. Sport ja liikumishar- Selle valdkonna koordineerimiseks on ministeeriumis loodud spordiosakond. rastus kuulub kul- Spordi ja liikumisharrastusega tegelevad ka teised ministeeriumid, eelkõige ha- tuuriministeeriumi ridus- ja teadusministeerium, sotsiaalministeerium ja kaitseministeerium, aga ka valitsemisalasse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning keskkonnaministeerium (teed, looduskaitsealad jms). Avalik sektor saab luua hallatavaid asutusi ja asutada riigi osalusega sihtasutusi (näiteks sihtasutus Tehvandi Spordikeskus). Tulenevalt Eesti spordikorralduse mudelist ei ole selliste asutuste/sihtasutuste arv suur. Kõik 15 maavalitsust on nende tegevust sätestavate õigusaktidega, sh ka spordi-
institutsioonid ja asutused tagaksid Erinevate hädaolukordade lahenda- riigi valmisoleku tegutseda hädaolu- mise eest vastutavad eri ametkonnad. Näiteks tõkestab loomataudide laia- kordades. Seepärast on esimene aste ulatuslikku levikut Põllumajandusmi- valmisolek. nisteerium, inimestele ohtlikke taude Madala riskiastmega kriis eeldab küll aga Sotsiaalministeerium. Sisejulge- otsustavat tegutsemist, kuid selle pu- olekut puudutavate hädaolukordade- hul ei ole vaja seadusega piirata ini- ga tegeleb Siseministeerium. Häda- meste põhiõigusi ega vabadusi. olukordi lahendades on väga tähtis 35 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS erinevate ametkondade tõhus koostöö haigestumine ning mille puhul on
sisulise struktuuri alusel. Põhiseadus kasutab selles tähenduses mõistet valitsemisala (PS § 94). Reaalsüsteemil on piiritletud näiteks ministeeriumide pädevus. Üksikute valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud justiitsministeerium, kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuri- ja haridusministeerium, majandusministeerium, põllumajandusministeerium, teede- ja sideministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja välisministeerium. Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil. §4. Pädevus Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Olulise praktilise tähtsusega on see, milliseid ülesandeid täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik.
sisulise struktuuri alusel. Põhiseadus kasutab selles tähenduses mõistet valitsemisala (PS § 94). Reaalsüsteemil on piiritletud näiteks ministeeriumide pädevus. Üksikute valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud justiitsministeerium, kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuri- ja haridusministeerium, majandusministeerium, põllumajandusministeerium, teede- ja sideministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium ja välisministeerium. Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil. §4. Pädevus Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Olulise praktilise tähtsusega on see, milliseid ülesandeid täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
Eesti GMO seadus. Probleemid GMOdega Geneetiliselt muundatud organism (GMO) on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. GM taimede loomise esialgne eesmärk oli täiustada taimekaitset. Eesti GMO alane seadusandlus: Eestis on GMO alase seadusandluse reguleerimine jaotatud kolme ministeeriumi vahel, milleks on Keskkonnaministeerium, Põllumajandusministeerium ja Sotsiaalministeerium. Keskkonnaministeerium: GMOde tahtliku keskkonda viimist reguleeriv direktiiv 2001/18/EÜ on Eesti seadusandlusesse üle võetud „Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seadusega“, mis reguleerib GMOde keskkonda viimist, GMOde või neid sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamist ja GM põllukultuuri kasvatamist ja käitlemist. Geenitehnoloogia ja GM organismi või toote keskkonnaohtlikkuse küsimustes nõustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
