eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa,
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
MAJANDUSANALÜÜS Õppematerjal 2 SISUKORD ÕPPEMATERJAL 1 SISSEJUHATUS 5 I KULUARVESTUS 6 1.Kuluarvestuse eesmärgid ....................................................................................................6 2.Kuluarvestuse süsteem, kululiigid.......................................................................................8 3.Kulukohtade arvestus ........................................................................................................11 4.Kuluarvestuse põhimõtted .................................................................................................11...
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui üks aasta, vastasel juhul kuuluvad aktsiad tühistamisele. 8. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja järelaktsiateks. Aktsiad on omandiõigust tõendavad väärtpaberid, mis liigitatakse eelis- ja lihtaktsiateks. 9. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle vara soetusmaksumuse hinnaga. Müügitüüpi rent – vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. 10. Osaühing võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks
eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa,
eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa,
eraldi omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide, samuti teiste majandusüksuste huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa,
optimaalne reservvarude suurus Varude väärtuse määramine: Võimalused: Vastavalt kauba eest makstud summale (tegelik ostuhind) Summa, mis tuleks maksta varude asendamiseks täna (hetke ostuhind) Varu realiseeritavuse järgi (müügiväärtus täna või tulevikus) · FIFO first in-first out, varu realiseeritakse sisseostu järjekorras, varud kajastuvad bilansis viimasena saabunud partiide soetusmaksumuses · LIFO last in-first out, kõige värskem varu läheb kõigepealt müüki, varu hinnatakse soetuskulude järgi vanimate hangete hinnas · Matemaatiline lähenemine arvutame keskmist soetusmaksumust varude hoidmise motivatsioon: transpordikulude kokkuhoid kaitse hinnakõikumiste vastu kaitse nõudluse ja täitmisaja ebakindluse vastu argumendid varude hoidmise vastu Varud seovad kapitali, mida kasutada
tegevuse tulemusena tekkiva väärtuse maksimeerimiseks. Ettevõtte finantsjuhtimise ,,tööriistad": bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses 4 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Põhivara kulum Omakapital ktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus
Kasum võib tekkida biol vara esmasel arvelevõtmisel, kui uus vara on tekkinud paljunemise tulemusena -sündinud vasikas. Kahjum biol vara esmasest arvelevõtmisest tekkida kui hinnangulised müügikuld on vara õiglasest väärtusest>. Kui vara esmasel arvelevõtmise ei ole õiglast väärtust võimalik usaldusväärselt hinnata, tuleb sellist vara bilansis hinnata soetusmaksumuses, maha lahutatud akumul kulum ning kahjum vara väärtuse langusest. Alates hetkest, mil soetusmaksu kajastatud vara õiglase väärtuse hindamine osutub võimalikuks, tuleb vara hinnata ta õiglases väärtuses, millest on maha arvatud müügikulutused. Soetusmaksumuses kajastatud biol varadega seotud kulutuste kapitaliseerimine nende eluea jooksul on lubatud ainult siis, kui nende kulutustega
tatakse) nende soetamise järjekorras. Esmalt kantakse kuluks algjääk, seejärel esimesena saabunud partii, siis järgmise partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud partiide soetusmaksumuses. FEFO (First Expired First Out) puhul eeldatakse, et tooteid müüakse (või kasutatakse) nende aegumise järjekorras. Esmalt kantakse kuluks tootepartiid, mille aegumistähtaeg saabub esi- mesena. FEFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis kõige „värskemate”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
