§ 72. Tahteavalduse tagasivõtmine Sätestatakse reegel selle kohta, kuidas on võimalik vältida tehtud tahteavalduse kehtivaks muutumist. Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Ehk, kui tahteavaldus on juba kätte saadud, siis enam seda tagasi võtta ei saa. Pooled võivad lepingus täpsustada, millal loetakse tahteavaldused ühel ajal saabunuks. § 74. Tahteavaldus piiratud teovõime isikule (1) Piiratud teovõimega isikule tehtud tahteavaldus muutub kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isiku seaduslik esindaja. (2) Kui tahteavaldus ei too piiratud teovõimega isikule otseseid tsiviilkohustusi või kui seaduslik esindaja on andnud nõusoleku selleks, et tahteavaldus tehakse piiratud teovõimega isikule, muutub tahteavaldus kehtivaks, kui selle saab kätte piiratud teovõimega isik. Lg 2
· Vaikimine kui see seadusest või tavast või lepingust tulenev aeg läbi saab. Kui aktsept on tehtud eemalviibijale, siis millal loetakse see kättesaaduks. Tsüs pg 69. Hilinenud aktsept. Kui aktsept hilineb, siisutleb välja selgitada, mis põhjusel ta hilineb. 2 võimalust: 1) Sel põhjusel, et ta on hilinenult väljasaadetud Sellist hilinenud aktsepti loetakse uueks oferdiks. Aga on ka võimalik, et oferent teatab viivitamatult, et ta loeb selle õigeaegselt saabunuks. Ja siis on see seesama ofert ja leping on sõlemitud. 2) Õigeaegselt välja saadetud, aga on muud asjaolud (nt postiolud) Kui see jõuab oferendini, kes seda ootab ja ta näeb, et see on õigeaegselt saadetud, siis loetakse leping sõlmituks, kui ofertant seda tahab. Kui ofertant enam lepingut sõlmida ei taha või tahab veel mõtlemisaega, siis peab ta viivitamatult teatama, et see jõudis viivituseks ja aktsept loetakse uueks oferdiks.
Kui aktsept on tehtud eemalviibijale, siis millal loetakse see kättesaaduks. Tsüs pg 69. Hilinenud aktsept. Kui aktsept hilineb, siisutleb välja selgitada, mis põhjusel ta hilineb. 2 võimalust: 1) Sel põhjusel, et ta on hilinenult väljasaadetud Sellist hilinenud aktsepti loetakse uueks oferdiks. Aga on ka võimalik, et oferent teatab viivitamatult, et ta loeb selle õigeaegselt saabunuks. Ja siis on see seesama ofert ja leping on sõlemitud. 2) Õigeaegselt välja saadetud, aga on muud asjaolud (nt postiolud) Kui see jõuab oferendini, kes seda ootab ja ta näeb, et see on õigeaegselt saadetud, siis loetakse leping sõlmituks, kui ofertant seda tahab. Kui ofertant enam lepingut sõlmida ei taha või tahab veel mõtlemisaega, siis peab ta viivitamatult teatama, et see jõudis viivituseks ja aktsept loetakse uueks oferdiks.
töötamise eest. · Riigipühal töötamine - makstakse 2-kordset töötasu. 26. Töötasu maksmise kord: aeg, koht ja viis. Tööandja vastutus töötasu maksmisega viivitamisel. Töötasu ja viivise nõuete aegumine Töötasu maksmise kord · Tööandja maksab töötajale töötasu 1 kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. · Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. · Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. · Keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Viivis töötasu maksmisega hilinemisel · Töötasu maksmisega hilinemisel on töötajal õigus nõuda viivist iga hilinenud päeva eest. · Viivise nõue tuleneb VÕS, mille kohaselt võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse
5. Käendaja poolt kohustuse täitmine. 5.1. Käendaja kohustub täitma laenulepingust tulenevad põhivõlgniku kohustused võlausaldaja ees, kui põhivõlgnik ei täida oma kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. 52. Käendaja võib keelduda kohustuse täitmisest enne selle sissenõutavaks muutumist, isegi 25 kui täitmise tähtpäev loetakse pankrotimenetluses saabunuks. 51. Kui käendatava kohustuse tagamiseks on seatud esemeline tagatis, sealhulgas nõudega mitteseotud tagatis või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes kinnipidamisõigust või seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni tagatise või kinnipidamisõiguse ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude tagatise arvel või kinnipidamisõigust teostades, juhindudes LS paragrahv 149 sättest.. 6
7. Äriühingus maksti töötasu iga kuu 23. kuupäeval. Juunikuus said töötajad oma tasu kätte alles 26. juunil. Millal oleks pidanud neile olema tasu välja makstud? Mitme päeva eest ja kui suures ulatuses on töötajatel õigus nõuda viivist? Oleksid pidanud saama tasu 23. juunil, 23. on reede, oleks saanud kanda palka. § 33 lg 2: Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. VÕS § 113 lg 1: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Praegu on viivis 8%. Kas päevasest töötasust või kogu tasust?? 8
Põhjendamatu oleks olukord, kus kohustus loetakse käendaja suhtes ennetähtaegselt sissenõutavaks ja ühtlasi arvestataks sellelt etteruttavalt intressi ja/või viivist. Kolleegiumi tõlgendust ei muuda see, et kehtetuks on tunnistatud enne 27. detsembrit 2003 kehtinud VÕS § 149 lg 4, mille järgi käendaja võis sõnaselgelt keelduda käendatava kohustuse täitmisest enne selle täitmise tähtpäeva, isegi kui täitmise tähtpäev loetakse pankrotimenetluses saabunuks. Selle sätte kehtetuks tunnistanud võlaõigusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (85 SE) seletuskirja järgi ei tunnistatud sätet kehtetuks mitte põhjusel, et väär olnuks sätte kohaldamine võlgniku pankroti korral, vaid ebaselge oli sätte muu rakendusala. 42. Kolleegiumile jääb arusaamatuks ringkonnakohtu käsitlus käenduslepingu vastavusest hea usu põhimõttele (ringkonnakohtu otsuse lk 16)
(4) Tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud panga- kontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 1. Paragrahv 33 sätestab töötasu maksmise aja, koha ja viisi. Töötasu tuleb maksta vä- hemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Samas võivad töötaja ja tööandja leppida kokku töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel (nt iganädalaselt). 2. Palgapäeva sattumisel riigipühale või puhkepäevale loetakse see saabunuks eelne- val tööpäeval. Pühade ja tähtpäevade seaduse järgi on riigipühad ja puhkepäevad 1. jaa- nuar (uusaasta), suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, 1. mai (kevadpüha), nelipühade 1. püha, 23. juuni (võidupüha), 24. juuni (jaanipäev), 20. august (taasiseseisvumispäev), 24. detsember (jõululaupäev), 25. detsember (esimene jõulupüha), 26. detsember (teine jõulupüha). Rahvuspüha ja puhkepäev on ka 24. veebruar (iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev). 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
