Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind (Rumberg & Uljas 2002: 105). Mõtlemine mingis valdkonnas on peaaegu võimatu, kui me ei valda selle valdkonna põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida, kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui oleme kogu antud valdkonnaga piisavalt põhjalikult tutvunud. Kui me valdame temaatikat
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
mõjuta pärilike tunnuste avaldumist 7. Konvergents ja divergents. Homoloogilised ja analoogilised struktuurid. Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga elusolendid muutuvad aja jooksul omavahel sarnasteks. Seda seetõttu, et elavad sarnastes elutingimustes või täidavad mingit funktsiooni sarnaselt. Nö kaugelt kokku toomine. Nt kalmaarid. Nende silmade ehitus on sarnane selgroogsete silmade ehitusele, kuigi päritolu on erinev. Nt linnu tiib ja nahkhiire esijäse. Nt pingviin, delfiin ja hai näevad sarnased välja. Divergents – toimub ühisest eellasvormist lahknemine, mitmekesistumine. Toimub siis, kui keskkonnatingimused ja toit on mitmekesised – siis võib toimuda üsna kiiresti. Nt lindude muutused võivad tuleneda sellest, millest nad toituvad (nt suurnokk-vint, kes toitub kõva koorega seemnetest). Analoogilised struktuurid - eri päritolu organismide struktuurid, kus kehakuju või elundite sarnasus on tekkinud kohastumisel ühesuguses keskkonnas
rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. Sinivaal maailma suurim loom, kes kunagi Maal elanud. Teda võib kohata maailmameres Arktikast kinu Arktika jääväljadeni. Talve veedab soojemates vetes. Keiserpingviin suurim pingviin, kes on ligi meetri pikkune. Ta pesitseb Arktika talvel. Pojad kaetud udusulgedega. Grööni hüljes tumeda peaga laiguline hüljes. Valgevaal väikese ümara peaga vaal, kes kasvab kuni 6 meetri pikkuseks. Morsk suurim põhjapoolkera loivaline. Jääkaru suurim kiskjaline Maal KÜLMAKÕRB Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel
linnud kalad kanaarilind angerjas Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. Loome mõisteid ka seeläbi, et kasutame prototüüpe antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare". Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind. Mõisted kuuluvad koos otsuste ja järeldustega mõtlemise loogiliste vormide hulka. Peale selle on olemas kujundlik mõtlemine. Selle abil asendatakse tegelik objekt või nähtus pildiga meie peas. Kujundeid on võimalik erinevalt kombineerida ja saada täiesti uuelaadseid lahendusi. N: võib naelu ja kumme mitmeti kombineerides jõuda naelkummideni. Mõtlemisülesandeid lahendades võib otseselt esemetega manipuleerida. Selline esemeline
erandid. Vanemas eas õpib laps oma üllatuseks, et leegi puudutamine ei olegi alati valus: kui sõrm leegist hästi kiiresti läbi vuhistada (eriti veel siis, kui ta eelnevalt märjaks teha), ei saa üldsegi haiget. Igaüks teab, et lindudel on omadus lennata, aga mitte alati: pingviinid ja jaanalinnud reeglina ei lenda, samuti ei lenda surnud linnud. Erandina erandist lendab jäämerest kõrgele kaldale väljahüppav pingviin ikkagi paar sekundit. Ja nii edasi ja nii edasi: reeglitel on erandid, eranditel on erandid, ning viimastel omakorda erandid, kuni lõpmatuseni. Üldistuste tegemine ehk induktsioon on seega mõtlemisprotsess, mis ei anda mingeid kindlaid teadmisi. Üldistuste edukus on statistiline: mida sagedamini selliselt leitud reegel kehtib, seda parem, aga ei maksa loota, et ta alati kehtib. Sellele vaatamata on õppimine ja üldistamine inimese ja muu eluslooduse jaoks ilmselt kõige suurema tähtsusega
ÖKOLOOGIA - teadus organismide ja keskkonna vahelistest suhetest - Ernst Haevel 1866 Me mõjutame üksteist vastastikku. Nt: Parfüümi kandmine – püüd midagi mitte signaliseerida. Püüd keskkonnas paremini hakkama saada. Ökoloogia tsentraalne termine: ÖKOLOOGILINE FAKTOR. • Tegur. Igasugune aine, energia- või infovoog, mis elusorganisme otseselt või kaudselt mõjutab. Nt: parfüümi lõhn on infovoog – tajume seda Assimileerida = enda sarnaseks tegema. Lihtsamatest ainetest keerukamaid organismile omaseid aineid üles ehitama. Nt: Mullast saadud mineraalainetest ja süsihappegaasist assimileerib taim orgaanilisi ühendeid. Akumuleerima = koguma, salvestama. Nt: Taimed akumuleerivad footonite energiat ÖKOLOOGILISED FAKTORID: 1. Abiootilised faktorid – eluta faktorid Nt: päike 2. Biootilised f...
Baastaseme erilisust on tõestatud eksperimentaalselt - Nii täiskasvanud kui lapsed nimetavad sponataanselt just baastaseme mõisteid - Lapsed omandavad baastaseme mõsited kõgie varem - Baastaseme objekte tunnevad nii lapsed kui täiskasvanud kõige kiiremini ära - Baastaseme mõisteid tähistavad sõnad on lühemad Tõenäosusliku lähenemise plussid - Seletab tüüpilisuse efekte (võrreldes klassikalisega) ööbik – tüüpiline lind; pingviin – ebatüüpiline lind; prototüüp – üldistus lindudest - Rakendatav suuremale hulgale mõistetele - Seletab ähmaste kategooriate olemasolu Miinused - Tõenäosuslikus lähenemises pole arvesse võetud et erinevad jooned koos esinedes on suurema kaaluga kui eraldi võetuna - Samuti kasutavad inimesed kategoriseerimisel lisaks taju abil saadud infole a seda mis ulatub iseloomulikest tunnustest kaugemale
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
