· Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis · 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde Kareva luulekogu "Aja kuju" · Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja · Luuletaja Maria Lee on Kareva tütar Looming · Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 · Üks tema kuulsamaid esikkogusid on "Päevapildid", mis ilmus aastal 1978 · Viimane luulekogu "Deka" ilmus 2008. aastal · Kareva tõlgib ja koostab erinevaid luulekogusid näiteks "Surmapõletaja" 2006. aastal Doris Kareva Ma ootasin sind sellel külmal päeval. Ma tean, et sa ei teadnud. Nüüd siis tea: Ma ootasin sind. Sellel külmal päeval. Ei, vabandama tõesti sa ei pea. Kõik otsustati väljaspool meid endid. Ma ootasin, sest ma tahtsin nii. Kõik otsustati
Nt. Sügis Ei valust me enam ei räägi Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Ei valust me enam räägi, ei räägi ma, ei sa. Ah, teda on küllalt, küllalt, mis tast veel rääkida! · Luuletustes kastab epiteete(olulist esiletõstev) ..siin leidus mu nukker süda: mu noorus ja armastus. · Metafoor Naerateleb päikserind. · Isikustamine ..lahti iga lille silm..
Abielust Reet Linnaga on tal tütar Hanna-Stina ja poeg. Reet Linnaga oli ta abielus 1973 1995. 1999. aasta juunis abiellus ta raamatupidaja Imbi Aderiga Tunnustused · 1979. aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest · 1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Arne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn-80" · valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel · samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt · 2000. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk
novembril 1958 Tallinnas. Ta õppis Tallinna 7. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat aastatel 19771983. Töötas ajalehes Sirp ja Vasar korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud:
Jaan Kaplinski Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................1 1.ELULUGU...............................................................................................................................2 1.1 Lapsepõlv ja noorus..............................................................................................................2 1.2 Elu teine pool........................................................................................................................3 1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3 2. LOOMING.........................................................................................................
BEETHOVEN.Beethoveni(1770-1827 oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest.) noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Ajaloolise tähtsusega isik, kuna rajasheroilis-dramaatilise muusikastiili looja .Loomingult kirjutas sümfooniat,sonaate,klaversonaate,sarnanes Mozarti ja Haydney loominguga.Kaasas koore,soliste oratooriumisse,parodoksaalne muusika. Haydn Looming äärmiselt "liikuv", Mozart Looming pakatab Beethoven Loomingus kajastub elujõuline, vaimukas, lihtne, armastuse, headuse ja valguse võitlusmeeleol...
süüdlane sealt. Mõningatel juhtudel, aga ongi inimene saanud halba mõju ja seetõttu muutunud ebaviisakaks, mitte tolerantseks, teisi ära kasutavaks ning halvemal juhul teisi inimesi vihkavaks isiksuseks. Doriani elulugu oli õnnetu. Ta oli noor ja ullike, kui tema eluteele juhtus sattuma Lord Henry Watton, kes hakkas vaikselt tema elu rikkuma enda soovituste ja õpetusetega. Harry andis talle saladusliku raamatu, mis oli Dorianile nagu püharaamat ja rääkis talle, et noorus on elus kõige tähtsam. Halvast mõjust täidetuna soovis ta oma maali ees, enda hinge nimel, jääda igavesti nooreks ja ilusaks, mis müstilisel toimel juhtuski. Oma maali kurjusepoolt nähes soovis Dorian hakata kõike paremaks tegema, aga see ei tahtnud mitte kuidagi õnnestuda, sest ükskõik, kuidas ta ka ei püüdnud, rikkus ta jälle mõne teise inimese elu. Lõpuks, kui maal oli juba väga koledaks muutunud, tuli tal mõte see hävitada. Ta võttis noa ja lõi selle läbi maali,
Kevadetüdruk. Kirjutas luuletusi. · Naine: Aino Suits. 1911 abiellus, õnnelik abielu oli. · Suits kritiseeris Tammsaaret. · Kahur Pinna partner Estonia teatris. · ,,Kus Suitsu seal tuld". · ,,Elu tuli" noortest räägitakse · ,,Noorte laul" üleskutse noortele, unistused, õppimine, käitu õigesti · ,,Ühte laulu tahaks laulda" üleskutse igasugusele võitlusele, ühtne tegutsemine · ,,Oma saar" unistuste otsimine · ,,Nooruse aeg" noorus kõige ilusam aeg · ,,Ühele lapsele" lapsed peavad olema rõõmsad, kuni tekivad probleemid · ,,Laul Eestist" Ei tunnustata Eestit · ,,Kerkokell" ema surmast räägib, kahetsust täis luuletus. · ,,Käkimäe kägu" juhan liivist räägitakse
Benjamin Franklin Matti Aivar Lind Liina Salonen 11H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·USA, Boston (1706 a. jaanuar) ·Algkoolist isa ärisse, ·Ärimehest isa Josiah Franklin sealt venna trükkikotta ja ·Kodukanast ema Abiah ujuma Folger ·Silence Dogood - ajakiri NOORUS JA KESKIGA ·Poliitik ja (aja)kirjanik ·Postkontori ülemjuhataja ·Leiutaja ja teadustega tegeleja ·Tegeles ajuti ka muusikaga Füüsikale andis suure panuse oma avastuste ja teooriatega elektri vallas. TEADUSHUVI ·Dr Spenceri loeng elektrist (kana, biifsteek, tuli, piiritus, elektrikett) ·Kiindus elektrisse ja pühendas kogu oma aja ·Londonist elektrostaatiline toru siidiga hõõrumiseks ja sai
Johann Köler 1826-1899 Noorus ja haridustee ·Sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral ·1839-1846 omandas Cesises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse ·1848-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia ·1857 täiendas end Saksamaal, Hollandis, Belgias ja Prantsusmaal Edasine elukäik I · 1862 pöördus tagasi Peterburgi, töötas õpetajana · Hiljem sai temast Aleksander II tütre joonistusõpetaja · 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mit...
Christian Doppler Matti Aivar Lind Andre Viljamaa 10H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·Austria, Salzburg (1803 a.) ·Viini Polütehniline ·Kiviraidurist isa Instituut (1822 1825 a.) ·Doppleril kehv tervis - isa ·Filosoofia, psühholoogia, alternatiiv - raamatupidaja matemaatika NOORUS ·Õpetamine (matem. ja füüs.) ·Professor Burg (4a.) ·Mehaanika, astronoomia ja ·Paralleelide teooria kõrgem matemaatika (1825-29) ·Ebaõnn tööle saamisega ·K. matemaatika abi-õppejõud ·Praha Tehnikum (1835) (V.Ü) KARJÄÄR ÕPPEJÕUNA ·Ebaõnnestunud kandideerimine Viini ja Praha Polütehnikumi (1936 1838 :: 2a - 4h nädalas) ·Geomeetria ja matemaatika asendusõppejõud (1838-41)
Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub. Pealkiri puudub Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata.
Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992–2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär.2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipendiumi "Ela ja sära". Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“. Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Doris Kareva luuletusi iseloomustavad märksõnad: õrnus, hellus, kirglikus, isamaalisus, jõulisus, naiselikus, julgus, romantilisus ja hingelisus. Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust „Lõige“. Luuletusel pealkiri puudub. Pealkiri puudub Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata.
Ning peamiselt seinamaalide autor Pierre Puvis de Chavannes (1824- 1898). Euroopa Belgia kunstnik James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske Hollandi kunstnik Jan Toorop (1858-1928) lõi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Edvard Munch Norra kunstnik, eluaastad 1863-1944 Väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused Tuntumad maalid: "Elutants", "Karje" Gustav Klimti Austria kunstnik, eluaastad 1862-1918 Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed Tuntumad: "Suudlus", Adele Bloch-Baueri portree Eesti Meeldivama kuju omandas sümbolism Põhjamaades ja Venemaal, arenedes nn. rahvusromantiliseks suunaks. Ka Eestis arenes välja tugev rahvusromantiline suund Eestlastest tuntumad
Charles Dickens Elulugu Sünd : Charles Dicknes sündis 7.veebruaril 1812.aastal Hampshire'i krahvkonnas Ports mouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. Surm : Charles Dickens suri 9. juunil 1870. aastal Gad's Hillis ajurabandusse ja maeti Westm inster Abbeysse kirjanike matmispaika Poet's Corner. Lapsepõlv ja noorus 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathmisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevab rikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vang 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat.
intellektuaal Lou Andreas-Salomé, kes omakorda oli olnud Nietzsche õpilane. Rilke abiellus 1901. aastal kujur Clara Westhoffiga (18781954). Kooselu kestis napilt aasta; sündis tütar Ruth. Peale Clarast lahkuminekut kolis Rilke Pariisi, kus ta töötas oma raamatu kallal Auguste Rodinist. Pariisi-aastad (19031906) olid Rilke loomingu seisukohast ühed olulisemad, just sel ajal kujunes lõplikult välja Rilke lüürilise luule stiil. Rilke suhteline noorus ning kuulsus tegid tast eeskuju paljudele ajastu teistele noortele luuletajatele. Aastatel 1903 kuni 1908 oli Rilke kirjavahetuses noore ja algaja Saksa luuletaja Franz Xaver Kappus'ega, kes hiljem peale Rilke surma (1929) avaldas selle kirjavahetuse pealkirja all "Kirjad noorele luuletajale" (Briefe an einen jungen Dichter). Ta oli kodanlikus mõttes kindlustamata, hiljem kodumaatagi, elades kord siin, kord seal. Oma elu lõpuni keskendus ta luulele.
1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks
Bhopali avarii Iga päev on nagu väike elu: iga ärkamine ja tõusmine väike sünd, iga värske hommik väike noorus, iga magamaminek ja uinumine väike surm. Tüüp Avarii kemikaalide tööstusel Põhjus Ametlikult ei ole fikseeritud Asukoht Bhopal, Madhya Pradesh Riik India Kuupäev 3. Detsember 1984 Aeg 00.30 Langenu 18 tuhat inimest d Kannata 600 tuhat inimest nudd Kronoloogia • 1970 a. UCC (Union Carbide Corporation) sai luba pestitsiidide tööstuse ehitamiseks Indias. • 1980 aastatel langes selle produktsiooni nõudmine • 1984 tööstust valmistati müümiseks
WORD SEARCH P S U N N Y I F X F F T T P E W O B T Y E D U Y T S J N O G W C S S O U E E H V O N E P A Q X F S Z B N N Z Y A W G U M H I L R I Y Y H G A X U I L A H Q O L U B U O E S U W L A D G V T F O Y L Q E B S Q L R G T V M G X O L E F W G H E B D F N P E H C C R E L F K T Y Y Y W E C H O N E S T L Y N L L E O Y I N Y F I R R E T I E D T S U T T Q N U A N W T C I H P R R T H A F J K M T N P K X M O M U H S P L X W A P ...
kaotusest ja põgenemisest. Prantsuse rahvaeepos: ,,Rolandi laul''. Kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus. Armastusteema puudub. Saksa eepos: ,,Nibelungide laul''. Esiplaanile tõusevad probleemid nagu armastus ja abielu, solvumine ja kättemaks, rüütellikkuse ilmingud, tegelaste isiklikud probleemid. Ei ole ajaloosündmustest. 6.Rüütliluule. trubaduur. Teemad. Millal lauldi? Rüütliluule väljendas elurõõmu, selle teemadeks olid noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding. Oli värsivormis ja võeti kasutusele riim. Trubaduurid olid Euroopa esimesed kunstlüürikud Lõuna-Prantsusmaal. Auasjaks oli daame võluda ja teisi ületada. 7. Rüütliromaan. Milline oli tüüpiline sisu? Rüütliromaanide põhilised teemad olid armastus ja sõda (sündmused üleloomulikud ja muinasjutulised).
sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, mets laulust kõliseb -- ja igalt, igalt, igalt raalt mu noorus heliseb! Siin kodu õhk mind tervitab kui siidikäega, tuul teele tervist vastu toob, nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka: mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. Sügislill Tuulehoogudel, tormipilvedel sõuab sügise. Üle väljade, üle väljade, üle aedade lehed, rohud, puud. Vihmast tilguvad, pilv see põgenes tormituule eest; Läbi pilvede paistab päikene. Vihmapisarad rohus läigivad kalliskivina imeilusad.
.....................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................3 ............................................................................................................................................. 3 Leonardo elulugu...............................................................................................................4 Lapsepõlv ja noorus..................................................................................................... 4 Aastad Verrocchio õpilasena....................................................................................... 4 Tagasi Firenzes............................................................................................................ 4 Teine Milano periood...................................................................................................5
millal, ükskõik kellega. Selles poeemis kohtub romantism sümbolismiga; õiglus ja ideaal kujundlikuga, läbi tavalise elusituatsiooni. 3 Võime eristada kaks liini: reaalne, igapäevane stseen mis võib juhtuda igaühega; ja sümboolne/metafooriline. See poeem töötab vastanditel. 1) Vaaeideke ja laps on kui noorus ja vanadus. Noorus on ja ilu võim. Noorust ja ilu on seoststaud juba Vana-Kreekas ,,headusega". Muidugi ei tähenda see seda, et vanadus oleks häbiasi või kuidagi halvem noorusest, kuid noorus tähendab veel ka (elu)jõudu ja võimalusi: kõik on veel ees. 2) Vanaeideke ja laps kui uus ja vana. Nad võivad sümboliseerida nii uusi ja vanu tuuli kirjanduses, uusi ja vanu poliitilisi kordi jne, ühesõnaga kõike, mis maailmas toimub. Alati on mingid uued ideed peale tulemas ja vanad lükatakse kõrvale
tegutsemisvabadus ja avatus nii igapäevavases elus kui ka kultuuris. Alates 1950. aastate lõpust tekksid esimesed väikesed võimalused suhelda välismaaga, eriti tähenduslikuks said kultuuri muutumise seisukohast kontaktid soomlaste ning eesti pagulastega. Vaimseid väärtusi pakkus tõlkekirjandus raamatusarjaga Loomingu Raamatukogu. Asutati ajakiri Keel ja Kirjandus, ning sisukamaks muutus Looming. Väärt kirjanduslikku lugemist pakkus ka ajakiri Noorus. Kuuekümnendaid seostatakse enamasti alternatiivsusega. Kümnendi märksõnaks on ka optimism: jõukuse-, meediahüppe-, kosmose-, postkoloniaalse süsteemi tekke ja poliitiliselt pingelõdvenduse kümnend. Omaette märkideks kujunevad alternatiivsus, revolutsioonilisus, noored (hipid, beat, folk jne). Kuna elu oli palju paremaks läinud, kajastus see ka luuletajate töödes, kust kiirgas optimismi. Enam ei kirjutatud ängistavat luulet, vaid oldi väga rõõmsad,
Mart Poom Sissejuhatus Mart Poom (sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas) on endine Eesti jalgpallikoondise väravavaht ja kapten. Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti jalgpallur. Sõlmis pärast taasiseseisvumist esimese eestlasena töölepingu Euroopa tippliiga klubiga. Praegu töötab ta Eesti jalgpallikoondise väravavahtide treenerina. Noorus- ja kooliaeg Poom on sündinud 3. veebruaril 1972 Tallinnas. Lapsepõlv möödus Mustamäel. Lõpetanud Tallinna 49. Keskkooli kuldmedaliga. Astus 1990. aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandust õppima. Klubikarjäär Poom alustas juuniorina Tallinna Lõvide noortemeeskonnas. 1989 pääses 17-aastaselt Nõukogude Liidu II liiga klubi Tallinna Sport põhiväravavahiks. 1991 tuli veel enne Eesti taasiseseisvumist kutse minna mängima Soome. Sõlmis 1992 Soome klubiga Kuopio Palloseura oma esimese välislepingu. Veikkausliigas pidas üheksa kohtumist. Klubikarjäär Poom naasis Soomest kodumaale ja mängis vastloodud Meistril...
kasumijahiga. Hipide kultuuri üks tähtsamaid aspekte oli seksuaalne vabadus. Hipid rõhutasid uue, sõbralikuma maailma järele kasutades lille motiivi. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide(LSD, marihuaana, psilotsübiin) toimes nähti lahendust maailma probleemidele, mis näisid ülepääsmatud. Selles keskkonnas sündiski psühhodeelne rock. Miks see oluline oli? Uued ideed Head mõtted Noorus Loovus Kõnevabadus Reeglite ja takistuste ületamine Woodstock Ajalukku läinud Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 500,000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid.
Lev Tolstoi 1828 Jasnaja Poljana 1910 Astapovo Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Kasvatus oli väga range. Lapsi kasvatati seisusekohaselt: pöörati tähelepanu headele käitumismaneeridele ja laitmatule võõrkeeleoskusele Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. Tema ema suri kui ta oli 2-aastane ja isa kui ta oli 9-aastane. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. Tahab parandada talupoegade elujärge. Kirjutas neile ise aabitsa ja rajas kooli Jasnaja Poljanas talupo...
novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ’’armuaeg’’ siis see võib arvatavasti rääkida
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu l...
Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad .
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirja...
Ernest Hemingway ..Ja päike tõuseb'' Ameerika kirjaniku Ernest Hemingway romaani ,,Ja päike tõuseb'' nimetatakse kadunud sugupõlve romaaniks, mis räägib elust kui enesest ja kõigest mis sinna juurde käib - armastus, tühjus, igatsus, noorus ning lõpmatud peod. Kõik see saab saatuslikuks ning peategelase Jake Barnes'i elus esineb palju ootamatuid keerdkäike. Armastus, kus kunagi kokku ei saada, kuid oleks võinud olla. Ka raamatu tegelaste sotsiaalelu möödub maailma erinevates kõrtsides alkoholi seltsis suhteid klaarides, muresid uputades, härjavõitlusi külastades ning nautides seda, mida elul pakkuda on. Jake töötab Pariisis kirjanikuna. Ta naudib Pariisi kohvikuid ning jälgib ja kuulab oma sõprade armulugusid
Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on,kui liblikas mida tagaajades kunagi kätte ei saa,kuid kui istud vaikselt,tuleb ta ise sinu juurde. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus,tervis ja mõnikord ka armastus. Õnnelik on inimene,kes võib oma elu lõpu seostada algusega. Ühesõnaga inimesed,kes te mind kuulate,tuleb olla õnnelik selle üle,mis meil on,sest meil on palju,mille üle õnnelik olla ! Ja mina jään arvamuse juurde,et SUURIM ÕNN ON TUNDA,ET OLED ÜLDSE OLEMAS ! Aitäh ! Eget Lina
Iseloomustab elukujutuse avarus, ülev tundetoon, üleloomulikus ja suurejoonelisus. Prantsus- ,,Rolandi laul" , Hispaania- ,,Laul minu Cidist" , Saksamaa ,,Nibelungide laul" . Rüütliromaanide tekke eeldused: 1) Ajastusele omane seiklusvaim 2)Kangelasrüütlikus vastas renessanssi ideaalile täiuslikust inimesest.Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused.
Saaremaale minek jääb ära,kuna polnud aega kuskilt võtta,kuid siis teatati meile,et me ikkagi läheme,me olime ikka pärispäris õnnelikud selle üle. Niiet ka iga väiksem asi,võib meid õnnelikuks teha . Otsisin oma kõnesse ka mõned ilusad laused,mis mulle meeldisid: Õnn ei ole eesmärk,õnn on eluviis. Õnnes peitub armastus. Õnn on,kui liblikas mida tagaajades kunagi kätte ei saa,kuid kui istud vaikselt,tuleb ta ise sinu juurde. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus,tervis ja mõnikord ka armastus. Õnnelik on inimene,kes võib oma elu lõpu seostada algusega. Ühesõnaga inimesed,kes te mind kuulate,tuleb olla õnnelik selle üle,mis meil on,sest meil on palju,mille üle õnnelik olla ! Ja mina jään arvamuse juurde,et SUURIM ÕNN ON TUNDA,ET OLED ÜLDSE OLEMAS ! Aitäh ! Eget Lina
Ta on töödanud Haapsalus kuntsnikuna ja Õpetajana. Õpetajana on ta töödanud alates 1996. aastast. 2004. aastal lahkus ta õpetaja ametist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta on abielus Ott Vallikuga kes on kuntsnik. Ott on Aidi teine mees. Esimesest abielust on tal tütar Mari. Oma esimese raamatu, mis oli luulekogum, andis ta välja 1990. aastal. Looming Luule Aidi Valliku esimesed luuletused ilmusid 1980. aastate lõpus. Ta avladas oma loomingu ajakirjades Vikerkaar ja Noorus. Praeguseks on ilmunud 4 luulekogu.Luulespaistab välja see, et kõik värsid algavad väikese tähega, kirjavahemärgid puuduvad ning teksti läbivad täpsed omadussõnad. Tema enda arvates on luuletamine tore ja lihtne töö. Proosa Aidi valliku esimene noorsooraamat on ,,Kuidas elad, Ann?". Ta tahtis selelga täita tühimikku eesti noorsookirjanduses. Raamatu valmimisele aitasid kaasa ka õpilased. Õpetaja küsis noortelt endalt, et mida neile lugeda meeldiks
mängima, mis on kohutavalt vägivaldsed. Neist arvuti mängudest saab tihti alguse laste vaheline vägivaldsus ja lapsepõlve nautimise tunne. Kui teismeeas on pingeline aeg, siis muretsetaksegi endale relv ja tehakse nii nagu mängus kõmm! See ei juhtu igaühega, kuid kergesti mõjutavaid on küll ja küll ja seega kasvabki osa lapsi depresiivseid ja vägivaldseid. Lisaks mõjuainetele ja tehnoloogiale areneb noorus ise liiga kiirest. On palju naisi ja neide, kes on sünnitanud alaealiselt. Kas ei peaks mitte olema nii, et lapsed ei tohiks saada lapsi? Kohati saab selles süüdistada vanemaid, kes lubavad oma tütrele liiga palju õigust ja vabadust. Samas saab süüdistada ka meediat, kes reklaamib kaupa läbi seksi seks müüb, see on juba vanatõde. Seni ei mõtle keegi, kui see on sinu tütar, kes sünnitab.
peaaegu kõrvaltänavas elas. Ann ja ema leppisid ära ja sõitsid koju tagasi. Ann oleks soovinud, et ema talle kohe järele oleks tulnud. 3) Tegevus toimus alguses Tallinnas (Anni kodulinnas) ja ülejäänud ajal Võsul (Reena vanaisa endises kodus, kuhu Ann põgenes ema noorpõlve tegude eest). 4) Ma arvan et autor kirjutas selle raamatu minuvanustele teismelistele või veidi vanematelenoortele, keda huvitab 80-ndate noorus, millest see raamat ka kirjutas. 5) Raamatut lugedes tekkis koguaeg üks ja sama mõte, et mis nüüd edasi saab. 6) Raamat oli põnev, kindlasti loen ka järgnevad osad läbi. Raamat on tegelikult palju põnevam kui minu lühikokkuvõttes tundub, aga ma lugesin selle raamatu tükk aega tagasi läbi, ning päris täpselt kõiki juhtumeid ei mäleta, kuid põnevust jagub ka järgmistesse raamatutesse. Kolmas raamat on mulle senini kõige rohkem meeldinud .
novembril 1958. aastal. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis filoloogiateaduskonda. Kareva on teinud tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina ja ajakirja Meie Pere peatoimetajana. Ta on kirjanike liidu ja kirjandusrühmituse Wellesto liige. Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi ja teistes keeltes. Kuna luulekogu pealkiri on ''armuaeg'' siis see võib arvatavasti rääkida
FRANCISCO GOYA (1746-1828) Francisco Jose de Goya ybLucientes sündis 30.märtsil 1746.a. Zaragoza provintsis Hispaanias. Ta isa oli käsitööline. Goya noorus oli rahutu, ta sattus pidevalt pahandustesse: kord jahtisid teda inkvisiitorid, siis sattus konflikti kakluse pärast. Goya põgenes Madridi, kust ta ühel päeval leiti nuga seljas. Hiljem rändas koos rändtoreadooridega mööda Hispaaniat. Goya kunstnikukalduvused avaldusid varakult.Õppis Zaragozas kohaliku meistri juures, kuid ta enese sõnul olid ta peamisteks õpetajateks Velazquez, Rembrandt ja loodus. Paaril korral üritas Goya saada ka Kunstiakadeemiasse Madridis, kuid edutult
August Weizenberg Sündis võrumaal, Erastvere vallas, kingsepa pojana. Õppis kanepi kihelkonna koolis. Uuemõisas õppis tisleriks. Esines põllu ja käsitööseltsi näitusel tööga ,,Mosaiikne nõelatoos". Erastvere mõisas hakkas tööle tislerina. 1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni Kunstide Akadeemiasse, sellest perioodist on säilinud 3 elusuurust figu...
Maarja-Liis Ilus, Jassi Zahharov, Vaiko Eplik, Aivar Tommingas, Anna Põldvee, Rasmus Kull, Lauri Liiv, Indrek Ventmann, Robert Sasorin, Henrik Tamm Lavastuses on kaastegevad teatri ooperikoor, sümfooniaorkester, bänd ning balletitantsijad. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Muusikali sisuks on lugu Argentiina presidendi Juan Peróni naise Eva Peróni tormilisest elust, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase-popikooni Ché Guevara suu läbi. Teoses kajastub Evita noorus, tõus võimu juurde, heategevus ja lõpuks ka surm. Nii Evita kui Ché sümboliseerivad popkultuuris teatud naiivseid uskumusi: usku paremasse maailma. Muusikal ,,Evita" on väga ilus ooper, tempokas ja tegevusterohke, samas seda on hea jälgida ning mõista. Tegevus on väga lihtsalt lavastatud arusaadavalt ja ilma ebaselgete keerukate elementideta, ilma, et teos igavaks muutuks või liiga lihtsakoeliseks. Tegelased on täis elu ja kirge, nad on elegantsed ning erinevate
· Miski ei ole iial täiesti õige · Tõeliselt veetlevaid inimesi on ainult kahte tõugu: need, kes teavad absoluutselt kõike, j a need, kes ei tea absoluutselt midagi. · Elame ajajärgul, mil Ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame. · Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitt preester. · Igaühel meist on Taevas ja Põrgu südames · Aga noorus naerab ka põhjuseta. See on üks ta peamisi veetlusi. · Iga kurjategija teeb alati mingi rumala vea, · Tänapäeval elavad kik abielumehed nagu poissmehed ja kõik poissmehed nagu abielumehed. · Parajus on saatuslik viga. Parajus on vilets nagu argipäeva toit.Rohkem kui küllalt aga on piduroog · Öeldakse, et kired sulevad meie mõttes surnud ringi · Inetus on ainus reaalsus · Selleks, et populaarne olla, peab olema keskpärane
Elvis Presley Sissejuhatus Elvis Aron Presley oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll, The King). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. Lapsepõlv Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935 Mississippi osariigis. Elvis oli noorena vaikne ja häbelik poiss, kel oli vähe sõpru ja kes oli oma emast väga sõltuv Kui Elvis kümneaastaseks sai, ostis ta ema talle sünnipäevaks kitarri 18 aastasena lindistas oma esimesed laulud Noorus 1954 Salvestas esimese singli ,,That's all Right" Sealt sai alguse järgnev singlitejada ja esinemised siin-seal. 1958 läks sõjaväkke aega teenima (saksamaale) Hollywoodi aastad 1960. aastal naasis Elvis sõjaväest 1967. aasta 1. mail abiellus Siis hakkas näitlema halbades Hollywoodi Filmides raha eesmärgil Pidutses kõvasti 1968 1. veebruar Sündis tütar Lisa Marie Pärast comeback'i Comeback'ile järgnesid sõud Las Vegases ...
aastast läheb kaotsi 15 päeva mitte millegi peale. Ma usun, et te kõik olete märganud, kuidas aeg lendab midagi meeldivat tehes, ja venib, kui midagi vastumeelset teed. Samas ma usun, et te pole mõelnud selle kasulikele külgedele. Te käite igal argipäeval koolis, vabatahtlikult ei teeks seda vist peaaegu pooledki, ja iga tunni lõpus ootate pikisilmi, millal kell heliseb. Seega saab öelda, et kool venitab teie aja pikemaks. Kui selle asemel saaks midagi meeldivamat teha, saaks noorus palju kiiremini läbi. Kas teie jaoks on tähtis üks sekund või üks minut? Suurem osa ajast vist mitte. Väga paljud meist teavad seda tunnet, kui jääme bussist maha. Tihtipeale ongi määravaks just mõned üksikud minutid ja sekundid. On inimesi, kes teevad väga kõvasti tööd, et võita vajalikul hetkel mõned minutit, sekundid või isegi sajandiksekundid. On suur vahe, kas sportlane võidab olümpia, saab teise-, kolmanada koha või ei saagi medalit
graafik, arhitekt, 1452-1519 teadlane-leidur, kirjanik, luuletaja, improvisaator jms. Oli rahutu, tujuka temperamendiga isik, keda huvitas peamiselt katsetamine ja uute võimaluste otsimine. Kirjutas paremalt vasakule. Tema maale on säilinud vähe ja neistki on mitmed kannatanud värvide halva kvaliteedi tõttu. Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: Leonardo Da Vinci tema lapsepõlv ja noorus Firenzes , Itaalias ; 1452-1519 tema esimene Milanoperiood aastatel 14821499 ; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 145766 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja
teisiti toimima. Lapsepõlve ei ole alati nähtud ühtmoodi. Praegu teame hästi, et lapselt ei saa oodata või nõuda sedasama mis täiskasvanult. Tänapäeval tunnustatakse ka lapsepõlve kui väärtust omaette: lapsepõlve ei käsitata vai täiskasvanueluks ettevalmistava etapina. Huvi lapsepõlve ajaloo vastu on viimasel ajal muutunud nii elavaks, et selle ala teaduslikust kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last
Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul; 18. veebruar 1922 Koguva küla, Muhumaa 13. aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik ja luuletaja. Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP ...
Tööinimene kukub maha ja gümnasist jookseb vabandamata edasi täpselt nagu ta teele poleks kedagi ette jäänud. Õhtul otsustab gümnasist koju minna ,sest tal tuleb meelde, et homme on koolpäev. Tõtates koju ja tehes oma viimast suitsu enne tuppa jõudmist on parasjagu turumutt oma koeraga õhtust jalutuskäiku läinud tegema , kui gümnasist temast mööda tõttab ja tervita. Turumutil on kohe mõttes see, kui hukka on läinud ikka noorus , et isegi tere ei kõlvata öelda edasi. Ning tõttab ruttu koju ,et oma sõbrannadele juhtunust uudist rääkida. Kui gümnasist tuppa jõuab siis läheb ekooli oma õppimist vaatama, kuna päevikut ta see aasta enam ei oma. Avastades ,et Internetil on katkestust siis otsustab ,et jätab kõik homseks ,et küll on keegi , kellelt saab maha kirjutada ja veedab natukene aega televiisori ees ja siis lõpuks enne kella ühte öösel otsustab ta magama minna.
Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse tõinetõist armastav. Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus. Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. Arm aab, veri veab. Esimene armastus ei kesta kauem kui paar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
