Sümbolism - Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, tardunud pilguga näod, saatuslikud surmameeleolud, luukered - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistelisel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma punaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu.
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja s...
Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Endla järv ja Juta" ,,Koit ja Hämarik" Tema kuulsaim müütiline kunstmuistend, mis esmakordselt ilmus trükis 1840. aastal On inspireerinud mitmeid kunstnikke ja luuletajaid Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on kingitud. Puhkeva kevadlooduse taustal maalib autor romantilise armastusloo. Amandus Adamsoni 1895.a loodud sama- nimeline skulptuur Lisaks Faehlmanni hauakivil tema lemmiklause,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed" TÄNAN Kasutatud materjal http:// kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=4&table=P http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=18 http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja, kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest
Kuritegevus noorte seas on tänapäeval laialt levinud probleem. Mina isiklikult olen selle väitega nõus, et põhjuseks võib olla positiivse idee puudumine. Inimesed ei sünni kunagi kurjategijateks, vaid nad muutuvad selleks elu käigus. Igalühel on võimalus kas halb või hea. Need mõlemad pooled on inimeses olemas. Tähtis on lihtsalt see, et headus jääks peale ja kurjus langeks välja. Selleks on vaja aga positiivset eeskuju. Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama. Ma saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata, et kuritegevus on vale, aga kui tal on lapsest saadik olnud selline halb eeskuju, siis mida talle enam õelda
Talle hakkas näima, et ta oli hoopis teinud oma elu halvima tehingu. Nüüd, kus Marit ega vana elu enam ei olnud, hakkas ta seda taga igatsema, seda vaest ning nigelat elu, mida eelistas rikkusele. Prillup muutus teose jooksul alguses hoolis ta ainult varast, hiljem mõistis, et ka inimesed on väärtus, mida tasuks hoida. Varanduse himustamine viis hoopis õnnetuseni ning ta oli ise muutumas Kremeri-taoliseks vanameheks, kelle ümbert on noorus ära kadunudning alles jäänud ainult rikkus. Tänapäeval on selline asi võimatu, et keegi saab rikkaks, vahetades oma naise rikkuse vastu. Prillupit võib võrrelda kasiinokülastajaga, kes mängib kõik oma võimalused maha. Raha kindlasti ei saa olla õnn ega õnnetus. Raha on vahend. Õnne ei ole võimalik müüa rahas ega kaalus. Raha võib küll mängida õnne juures pisikest rolli, kuid inimesed omaksid siiski suuremat ülekaalu
seisnudi poole, kuid lõviosa neist ei järgi tervisliku eluviisi põhitõdesid. Näiteks tarbivad juba noored põhikooliealised lapsed alkoholi ja suitsetavad sigarette. Nüüdisaegsetel noortel on vedanud, sest mõnikümmend aastat tagasi polnud selliseid sportimisvõimalusi nagu praegu. Juurde on tulnud mitmesuguseid treeninguid ja ringe, millest noored aktiivselt osa võtavad. 21. sajandi noored püüdlevad parema tervise poole. Öeldakse küll tihti, et tänapäeva noorus on hukas ja muid negatiivseid ütlusi, meie arvame teisiti, noored pole hukas. Nad on lihtsalt muutunud võrreldes eelnevate põlvkondadega aktiivsemaks. Kõik peaksid meeles pidama seda, meie elu ja ühiskonda viivad edasi noored inimesed.
Kõik hädavajaliku peavad pakkuma lastele nende vanemad. Täisealistel on ka sootuks teised rõõmud, nemad rõõmustavad rohkem näiteks edukuse üle tööl ja laste ja pere üle. Araabia laste rõõmud on aga sellised nagu vanemate inimeste rõõmud Eestis. Araabia tüdrukud ei saa nautida nooruse rõõme, kuna nad peavad käituma kui täiskasvanud, selle eest on aga poistel kõikide rõõmud lubatud. Praeguse aja noorte ja eelmiste põlvkondade noorus erineb nii mõneski küljest, näiteks sõja ajal pidi juba noored poisid sõjas osalema, ka olid ajad halvemad ja inimesed ei saanud endale lubada nii palju kui praegu. Põhimured ja rõõmud aga on olnud samad igal põlvkonnal. Kui Eesti noored on aja jooksul muutunud, siis Araabia noored on sajandeid olnud sellised ja sellised on ka edasipidi, kuna nende elu dikteerib usk, mis ei muutu. Mured ja rõõmud on erinevad erinevates vanustes ja ühiskondades, aga kerge pole kellelgi
„Loomine“, „Vanemuise kosjaskäik“, „Vanemuise lahkumine“, „Endla järv ja Juta“) tegi F. R. Faehlmann katse rekonstrueerida eesti mütoloogiat. Sellega pani ta aluse eesti rahvusmütoloogiale, mida arendati edasi rahvusliku liikumise perioodil ja mis püsib tänaseni Eesti teatrite, seltside ja tänavate nimedes jm. Faehlmanni üks kuulsamatest müütidest on „Koit ja Hämarik“, mis räägib Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele oli antud igavene noorus. Koit ja Hämarik said kokku igakord, kui öö ja päev vaheldusid. Päike läks Hämariku käest Koidu kätte, suruti vastastikku kätt ja ka mõlemate huuled puutusid kokku. Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa koos oma abiliste Vanemuise, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulasega lõid maailma. Loodi maastik, taevavõlv ja kõik, mis meil siiani teadaolevalt olemas on. Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käskis kaevata kuninga jaoks jõe, kus ta elada ja valitseda saaks
Nad armusid esimesest silmapilgust. Andekas neiu võlus noorhärrat oma imelise lavakunstiga. Tundes aga tõelist armastust, sai neiu aru, et ta ei pea seda enam teesklema teistele. Ta tahtis, et sellest saaks osa vaid Dorian. Preili tegi oma elu kõige halvema etteaste ning sel silmapilgul mõistis Gray, et ta ei olnudki mitte armastanud seda naist, vaid illusiooni temast. Nad läksid lahku ning neiu sooritas enesetapu. Dorian Gray jaoks oli elus kõige tähtsam ilu ja noorus. Ta müüs oma hinge, et jääda elu lõpuni nooreks ning seda soosis tema elufilosoofia, mis oli hukatuslik. Ta elas kaksikelu. Päris Dorian oli välimuselt kena, tema nägu oli sama noor kui 18 aastat tagasi, kuid ta patustas, rikkus ära kõikide inimeste elu, kes olid saavutanud tema poolehoiu. Kõike halba, mis ta korda oli saatnud, peegeldas Basil Hallwardi maalitud teos, mis muutus iga jubeda teoga aina kohutavamaks. See maal oli tema hing
mitte õiged, aga need vastused olid ausad ja siirad. Täpselt nii näebki üks laps "suurte inimeste" maailma. Laste maailme on ju lihtne. Peaaegu ainuke kohustus on käia koolis ja õppida. Väiksematel lastel pole sedagi. Ma arvan, et ka täiskasvanutel tuleks samuti õppida asju lõdvemalt võtma, sest lihtsuses peitub ilu.. Kasvades kaotame palju isikuomadusi, ent samas omandame uusi. Nende omadusi kombineerides saaksime ideaalse inimese, ent üks osapool arvab, et noorus on hukka läinud, teine osapool arvab, et vanurid on lubjastunud. Tõde peitub kuskil vahepeal, ja kui vanemad inimesed õpiksid lastelt siis saaksidki neist ju ideaalsed inimesed.
Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, hoolivam perekond, ei oleks ta mässinud end räpasesse ärisse. Paraku on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja tema vaateid ta ei jaganud, ei olnud ka ees ideaale.Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma.Vaesus oli kindlasti suur põhjus, mis viis karmile eluteele tänavatel. Kindlasti mängis rolli ka noorus. Öeldakse, et küll hilisemas vanuses targem ollakse. Kuid elus on piisavalt näiteid, kus ka väga vanad inimesed teevad suuri ja mitte eakohaseid prohmakaid. Kuigi Rass oli hea taibu ja mõtlemisvõimega, siis millegipärast ei tulnud ta selle peale, et varastamine ei ole sünnis ja ausa tööga võib närve kulutamata raha teenida. On ju noori küll, kes käivad koolis ja tööl ühaegselt. Kui üks töö saab otsa või kui vallandatakse, otsitakse uus töökoht
Lüürika olemus "Luuletus- see on sõnadega valtsi tantsimine" Johannes Aavik "Luule on viista jäänud laul" Hando Runnel "Luule on elamine keeles" Keeleteadlaste grupp Lüürika põhitunnus on rütm. Lüürika on kirjanudse vanim põhiliik. Luuletus on väga elitaarne. Luule on individuaalne ja annab edasi individuaalseid elamusi. Luuletuses mängivad tähtsat rolli kõik komponendid- sõna, kujundus, esitus, aeg. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Li...
„Kuradile kõik see patsifism! See on võltsõpetus, argade ja jõuetute nahapäästmise vale!“ Ta julges vaenlast tulistada ja muutis ka oma usku - temast sai tulihingeline punaarmee vihkaja. Ahas selle eest ei osanud alguses arvata, kelle poolt olla - kas punaste või valgete. Lõpuks sai ta aru, et need valitsemise vormid on sarnased, mõlemad tahavad oma rahvast kaitsta ja hoida. Ta otsustas, et peab võitlema Eesti ja eestlaste nimel. Kas noorus ja elukogenematus muudab inimesed julgemaks ja entusiastlikumaks sõja suhtes? Raamatu põhjal võin ma nii öelda küll. Poisid olid alguses väga entusiastlikud sõja suhtes, ootasid väga kuna nad saavad relva käes hoida ja ega nad ei saanud ka olla kehvemad Treffneri õpilastest, kes ka sõjas osalesid. „Nüüd on ta siis sõdur ning peab juba esimesel käsklusel haarama oma laetud püssi ja avama surmava tuleandmise elavate inimeste pihta, kathlemata, kas ta seda võib, ja
südametunnistus oli kujutatud portreel, jäi nooruk ise südametunnistuseta. Teisiti öeldes sai temast igavesti noor, kuid südametu inimene. See aga muutis noore Doriani elu täielikult. Esimese muutuse portreel avastas Dorian peale Sibyl Vane`i enesetappu. Tema portree nägu oli omandanud julma ilme. Nüüd pidi Dorian valima: kas püüda elada patuta elu või teha veelgi hirmsamaid patte. Kahjuks valis ta halvema tee, kuna ta oli kaotanud südametunnistuse hoiatava mõju:"Igavene noorus, ääretu kirg, peened salajased naudingud, metsikud rõõmud ja veelgi metsikumad patud see kõik peab tema omaks saama. Portree peab tema häbikoormat kandma: see on kõik." Südametu Doriani ohvriks langes ka Basil Hallward, kes nooruki portree oli maalinud. Hiljem, kui Dorian oma portreed hävitada püüdis, tappis ta iseenda. Kas eelnevast võiks järeldada, et kuigi tema südametunnistus oli kõigest portree, ei olnud Dorian võimeline selleta ellu jääma
Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) Kunstnik Eduard Viiralt, temast ma kahjuks kuulnud pole, kuid tema joonistatud pildid „Lamav tiiger“ ja „Absindijoojate“ on mulle kuidagi väga tuttavad. Eduard Viiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate Anton ja Sophie-Elisabeth Wiiralti pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Kunstniku ja tema vendade Oskari ja Augusti koolitee algas Koerus haridusseltsi koolis, mille juhatajaks oli kriitik ja kirjandusharrastaja Johannes Söster. Vanemate soovil, kes lootsid pojast kantseleiametnikku, läks Viiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viir...
Tuletusalus. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest moodustatakse tuletis. Selle tüvi on alustüvi. ürg ürg+ne, kala kal+ur Sufiks; prefiks. Prefiks eesliide. Eba-, (poolprefiks mitte). Sufiks järelliide. +lik, +tu, +sta(ma) jne. Derivatsioon. Derivatsioon ehk tuletus on sõnamoodustusviis, kus olemasolevale tüvele lisatakse tuletusliide. Nulltuletus. (Otsetuletus). Nulltuletus (ilma liiteta tuletus) ehk konversioon uus sõna saadakse sõnaliigi muutmise teel. Kamm kammima, kuiv kuivama. Nim, om., asesõna, abissõna. --> verb Liite 3 funktsiooni. Liite abil saame moodustada uut mõistet väljendava sõna. (Eesti eestlane, must - mustikas) Liite abil saame täpsustada tuletusaluses märgitud tähendust. (Laulja lauljanna) Liide võimaldab muuta tuletusaluse sõnaliiki vastavalt sellele,millise lauseliikmena sõna esineb. (arukas om, arukus nim, arukalt määrus) Tuletise tähendus. Tuletustüve ...
rahasumma eest. Kas või hambaarst on kuni 18. eluaastani tasuta. Noor keha võitleb ka igasuguste haigustega paremini. Noortel on väga palju võimalusi, kus oma aega sisustada. Trennid, huviringid, raamatukogud, teatrid kui ka kinod ja noortekeskused. Neid motiveerivad auhinnad, mis on neil võimalik saavutada ning üritused, kus osaleda. Samuti tuleb nende tegevustega tegelemine ka kasuks edasipidisele elule. Noorus on imeline aeg elu nautimiseks ja lõbutsemiseks. Tänapäeva noored tahavad ja julgevad teha kõike, mida vanemas eas enam teha ei saa. See on vabaduse ja avastamiseaeg. Noor olla on ülihea, sest see on parim aeg inimese elus.
kuulitabamus saada, gaasirünnaku alla jääda või suurtüki killuga pihta saada, vaid ka erinevate närvivapustuste üle elamises. Kaevikutes ebainimlikes tingimustes elamine ja pidev oht hoiab sõdurite närvid kogu aeg pingul. Pidev surmahirm ja piinades ligimese nägemine ei mõju sõduritele hästi. Isegi kui neil on õnne ja nad erinevalt piinarikalt surnud kaaslastest sõja lõpus koju tagasi saavad, on nad vaimselt hävitatud. ,,Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksatestkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusestm edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." Raamatus tuleb välja, et ainuke elu mida need noored poisid teavad ongi sõjarindel. Nad
lahendatakse ka kõige müstilisemaid kuritöid. Praegu aga naudin hoopis ajaloolise sisuga või mõnel ajaloolisel sündmusel põhinevaid raamatuid. Eriti huvitavad mind raamatud, mis on seotud Eesti ja eestlaste ajalooga nagu näiteks ,, Nimed marmortahvlil''. Tänu neile raamatutele olen saanud teada, kuidas elasid minu esivanemad, kuidas võideldi meie riigi eest ja olen õppinud hindama neid inimesi, kes meie vabaduse eest on andnud oma tervise ja elu ning tunnen, et tänu raamatutele on noorus olnud palju täisväärtuslikum ning mu kirjakeel ja kõnekeel on arenenumad, kui oleks ilma raamatuteta. Hoolimata sellest, et noored ei soovi eriti raamatuid lugeda, peaks nii nende vanemat kui ka õpetajad innustama ja soovitama neil lugeda, sest need, kes raamatuid ei loe, jäävad ilma paljustki. Raamatud arendavad inimeses mitmeid omadusi, sealjuures kirjaoskust ja fantaasiat, ning selle aja, mis me raamatutele kingime, saame kuhjaga tagasi raamatutest saadava hea
au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel? Lausa ligidal? Mu Eesti rind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! Kas on mu kallis kodumaa, kus elab usk ja armastus? Kus lootus lehvib lõpmata, kas sääl on ema ustavus? Kas on ta lääne luhtadel, või kõrgustiku kohtadel? Mu Eesti pind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! ILUS ISAMAALE ANDA Jakob Liiv Ilus isamaale anda oma noorus, laul ja leelu, ilusam veel ohvrit kanda, isamaa eest andes elu. Isamaad on ilus kaitsta, kui ta heitleb hädaohus; ilusam veel priiust maitsta, kui on täidetud kõik kohus. Noorusele iluks vahvus isamaa eest mõõka kandes; nõrkadele tüüriks rahvus tugevust ja sihti andes. Kool VÄIKE KODUMAA
saad. Nii ei jõuta küll tahte täieliku eitamiseni, kuid poolele teele ikka. Moritz Schlick Schlick jõuab järeldusele, et elu mõte on mängus, st tegevuses, mida tehakse selle enda pärast. Töö on mõttekas ainult juhul, kui selle saab muuta mänguks, nii et seda tehtaks rõõmuga ka siis, kui sellest mingit kasu pole. Ja see on võimalik. Schlick ei ütle siiski, et elu mõte on mäng, vaid et elu mõte on noorus, sest nooruses on mäng valdav. Sellest järeldub, et kui mind näiteks tapetakse, kui ma olen 10-aastane, siis ma olen tõenäoliselt elanud elu, mis on täis mõtet. Nooruse puhul ei ole Schlicki järgi siiski asi ajas. Kui vana inimene teeb oma tööd põhiliselt puhtast rõõmust, siis võib teda pidada nooreks. Täielikult mõttekaks eluks tuleb jääda alati nooreks. Mis on elu mõte? Elu mõtet iseendas otsides võib inimene
minna kusagile tööle. See on minu arvates väga raske teema, tohutult on vaeva nähtud sellega, et noortest üldse aru saada ning nendega rääkida, kuna, kui keegi on endale mingi idee pähe võtnud, siis ta selles suunas ka liigub. Mõni noor otsustab üldse halva tee kasuks, rääkides suitsetamisest ja narkootikumide tarvitamisest, siis tuleks teda suunata ja aidata tal leida oma ''minemise'' tee. Päris paljud inimesed on öelnud, et noorus on hukas ja, et tehke aga tehke, noorte tarkus käib ju vanadest üle. Aga ma ei mõista, miks peab siis niimoodi üldse rääkima? Kas me oleme mõelnud, et niimoodi öeldes ja arvustades, me hirmutame noori ning võib-olla just sellepärast nad põgenevadki. Tuleb olla väga ettevaatlik oma sõnadega. Ma siiralt usun, et küsimus: Quo vadis, noor ehk kuhu lähed noor, hakkab järjest enam positiivsemaid vastuseid saama, näiteks:
OSCAR WILDE DORIAN GRAY PORTREE ENESEANALÜÜS Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. 1.Oscar Fingal O`Flahertie Wills Wilde oli iiri kirjanik.(1854-1900). Oscar Wilde õppis Dublini Trinity kolledzis,ülikooli hariduse sai Oxfordi Magdaleni kolledzis. 1895 mõisteti Wilde kaheks aastaks Readingi vanglasse. Teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ning tema sõbrad pöörasid talle selja. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmonth`i nime all. Looming: Romaan Doryan Gray portree (1891) Jutustus Lord Arthur Savile'i roim (1891) Canterville'i lossi vaim (1891) Readingi vangla ballaad (1898) De porfundis (1905) Näidismiljonär (2003) Muinasjutud Õnnelik Prints (1888) Ööbik ja roos (1888) Granaatõuntest maja (1891) Ustav sõber Isekas Hiiglane Kalur ja tema Hi...
hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa. Noorus ja esimesed valitsusaastad Karl Suure lapsepõlvest pole peaaegu midagi teada, ka sünniajaks on pakutud erinevaid daatumeid. Selge on, et ta sündis enne Pippini ja ta naise abielu ehk ta oli abielueelne poeg. Seevastu tema vend Karlmann sündis ilmselt 751 ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel ning Karl haaras vanemana initsiatiivi. Ta surus 769 maha mässu Akvitaanias ning seejärel nähtavasti plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks.
Mees avastas, et tema portree, mis reeglina oleks igavesti pidanud jääma ilusaks, oli muutunud nüüd nii paheliseks, kuid temas endas polnud näha mingit muutust. Pärast Sibyli enese mürgitamist tunneb mees meeletut süütunnet ja kahetsust ning hakkab seetõttu väga liiderlikku elu elama. Tema kaksikelust jääb märk vaid portreele, mis muudab vastavalt Doriani käitumisele oma ilmet ja vananeb pidevalt. 2) Dorian Gray, keda lord Henry pani mõistma, et ilu ja noorus pole igavene, ei suutnud mõeldagi sellele,et ta peab kord surema. Ta ütles, et annaks kasvõi oma hinge selle nimel, et nooruslikkus ei kaoks kunagi ning tema meelest võiks vananeda hoopis portree. Doriani välimine puhtus pani inimesed arvama, et tegemist on ka sisemiselt sama ilusa inimesega. Kuid Sibyl Vane'i tekitas temas sügaval sisimas süütunde, mida ta ei tahtnud tunnistada ning surus selle alla. Just see tekitas temas hirmu ning ta
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole. VAGANTIDE LADINAKEELNE LUULE Vagandid (lad vagare ‘rändama,hulkuma’) rändurielu elavad...
"Maailma asemel" - Doris Kareva, 1992 Luulekogu analüüs Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kokku on naine avaldanud 16 luulekogu, millest "Maailma asemel" avaldati 1992. Teoses ülistab Kareva end ümbritsevat maailma, selle ilu ja koledusi, kuid peamiselt siiski inimesi. Luulekogu põhiidee on maailm ja selle avastamine. Eriti tuleb see esile luuletustes "Und nägin maailmast", kus otsitakse maailmas kohta ja miskit uut ning paludes "Oo, maailm ole suurem!" see avardubki. Siiski kui kõik on valla, vastused teada ja ise otsida ei saa, siis võib olla see
kultuurisekretärina, ajakirjas Elukiri peatoimetajana ning teleajakirjanikuna. (Maimu, 2018). 2.3. Elukohad Maimu Berg sündis Eestis ning on elanud siin suuremus osa enda elust, kuid mõnda aega elas ta ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Kirjanik on elanud ka Soomes ning hetkel tihti külastab enda lapselapsi Prantsusmaal (Kivi, 2017). 3 3. KIRJANDUSLIK TEGEVUS 3.1. Debüüt Maimu Berg avaldas enda esimesed lühijutud ajakirjas Noorus aastal 1969, olles ise alles 24- aastane. Avaldamisel kasutas ta nime Leen Kaiste. Esimesed raamatud aga ilmusid paar aastakümmend hiljem. Tema esimese romaanide kogumiku "Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal" debüüt oli aastal 1987 (Maimu, 2018). 3.2. Kirjandus Elu jooksul on talendikas kirjanik kirjutanud mitte ainult romaane vaid ka mitmeid näidendeid, novelle ning paar sketsi ja jutustust. Kuulsamad teosed on siiski "Kirjutajad. Seisab üksi mäe
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJUTUSTEENINDUS Maria Laur MT-09A GIACOMO ANTONIO DOMENICO MICHELE SECONDO MARIA PUCCINI Referaat muusikaajaloost Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 Lapsepõlv ja noorus.........................................................................................................4 Esimene edu.....................................................................................................................5 Kriis.................................................................................................................................6 Triptühhon ja lõpetamata Turandot.................................................................................6 Stiilist..
Tema isa oli Theodorus van Gogh (minister) ja ema Anna Cornelia van Gogh (artist). Samad nimed said ka Vincenti noorem vend ja õde. Tema vanaisa Vincent (1789–1874) oli lõpetanud 1811 Leideni ülikooli teoloogiateaduskonna. Ka üks kunstikaupmehest onudest oli Vincent ja van Gogh kutsus teda onu Centiks. Vanaisa onu (1729–1802) kandis samuti Vincenti nime ja ta töötas skulptorina. 4 2. NOORUS JA ENESE AVASTAMINE 1869. aasta juulis aitas onu Cent Vincentil saada koha kunstiga kauplevas ettevõttes Goupil & Cie, kus ta ka ise üks omanikest oli. Onu Centil ei olnud lapsi ja ta soovis, et üks vennapoegadest võtaks kunagi üle tema osaluse ettevõttes. Pärast väljaõpet saatis Goupil ta 1873 Londonisse. See oli van Goghi jaoks õnnelik aeg: ta oli töös edukas ja teenis 20- aastaselt rohkem kui isa.
........................................................... 3 Sissejuhatus...................................................................................................................................................... 4 .............................................................................................................................................4 http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg .................................................................4 Johan Laidoneri noorus ja haridus.................................................................................................................... 5 Laidoneri sõjastrateegia.................................................................................................................................... 8 Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss.............................................................................................. 9 Kaitseliit..............................................................
Kui tegelase ümber oleks olnud paremad sõbrad, hoolivam perekond, ei oleks ta mässinud end räpasesse ärisse. Paraku on nii, et mida rikkamad vanemad, seda helgem elu võsukesel. Kuna Rassil ema puudus ja isaga oli ta tülis ja tema vaateid ta ei jaganud, ei olnud ka ees ideaale.Töötades pidi ta endale ise leiba teenima ja korteri üüri maksma.Vaesus oli kindlasti suur põhjus, mis viis karmile eluteele tänavatel. Kindlasti mängis rolli ka noorus. Öeldakse, et küll hilisemas vanuses targem ollakse. Kuid elus on piisavalt näiteid, kus ka väga vanad inimesed teevad suuri ja mitte eakohaseid prohmakaid. Kuigi Rass oli hea taibu ja mõtlemisvõimega, siis millegipärast ei tulnud ta selle peale, et varastamine ei ole sünnis ja ausa tööga võib närve kulutamata raha teenida. On ju noori küll, kes käivad koolis ja tööl ühaegselt. Kui üks töö saab otsa või kui vallandatakse, otsitakse uus töökoht
kirgastes toonides võikaid maske, ja Hollandist, kus Jan Toorop (1858-1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi. Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch (1863-1944) - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed erinevad kunstisuunad omavahel segunenud. Näiteks võisid nii postimpressionistid kui sümbolistid käsutada juugendlikke väljendusvahendeid
ei meeldi miski või nagu ta ise teoses ütleb, ajab teda kõik oksele, näiteks kool ning kõik sellega seonduv ja üldse kogu maailm. Kuid ta on väga kiindunud oma nooremasse õesse Phoebesse, kes talle ainukesena siin maailmas meeldib, keda ta usaldab ning kellega rääkides tunneb end hästi. Phoebe püüab vennale aru pähe panna ning head nõu anda, kuid poiss ei taha õde kuulda võtta. Holdeni vanemad on rikkad ning valmis ostma poisile kõike, mida ta vaid tahab. Noormehe noorus on möödunud koole vahetades, sest teda visatakse välja halbade hinnete pärast, kuigi tegelikult on ta tark, kui vaid õppida viitsiks. Poisi välimuse üle kurta ei saa, kuigi ta ise endaga rahul ei ole. Holdeni ühikakaaslane on Ackley, kes pole Holdenile sümpaatne ega lähedane, kuid vahel on teineteisega siiski hea suhelda. Ackley oli välimuselt suhtelist inetu, ta oli väga pikk ning nägu oli täis vistrikke. Ka iseloomult oli ta ebasümpaatne. Holdeni toakaaslane oli
lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigutav on lugeda Benni perekonnast. Ema, kes armastab oma isa rohkem kui oma meest. Isa, kelle on võrgutanud tüüpiline noor tissitädi. Õde, kes on lesbi. Benni meenutab oma koera Charliet ja tema surma. Kõik need tegelaskujud on tema kujunemist mõjutanud vahest rohkemgi kui halvatus.
2006 Luulekogu ,,Mind oli kaks" 2006 Jutukogu ,,Liisu liivaaugus" 2006 Muinasjutt ,,Roosa printsess" 2007 Jutukogu ,,Liisu leiutab küünlapuhuja" 2007 Lasteluulekogu ,,Katus sõidab" 2007 Lasteluulekogu "Padjasõda" 2008 Jutukogu ,,Kurjajuurikas, Kitupunn ja Pugeja" 2008 Ulmeromaan lastele ,,Horlok ja Ürgvärava võti" 2008 - Lasteluulekogu "Kellakägu" 2008 - Jutukogu "Une-Mati udujutud" Luuletusi-jutte-aforisme on avaldatud ka: · perioodikas (Täheke, Hea Laps, Noorus, Vikerkaar, Pikker) · Leelo Tungla koostatud raamatutes ,,Isa, palun loe mulle", ,,Taadu, palun loe mulle" · luuleraamatus ,,Jõulutunne on see" · Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla, Kadri Ilvese ,,Aabitsas" · Ene Jundase, Riina Kippaku, Krista Kumbergi ja Silvi Põdra õpikus ,,Ilus emakeel. 2. klassi eesti keele õpik, 1. osa" · Kirjanduse õpikus 7. klassile ,,Labürint" · Luuleraamatus ,,Seitse paid" · Luuleraamatus ,,Kõik, kõik on uus septembrikuus" · "Tuulepesad" - 5
"Lendav maailm" (1935)"Tuli ja raud" (1938) "Rohtaed" (1942) Doris Kareva (1958 Tallinn) on eesti luuletaja. Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis ning lõpetas Tartu ülikooli inglise filoloogina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks.Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980)"Puudutus" (1981) Mati Unt (1944 2005,) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt lõpetasTartu 8. Keskkooli ning Tartu Ülikooli eesti filoloogia eriala. Mati Unt on töötanud Vanemuise teatris,Noorsooteatris ja Draamateatris. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja ligi 100 teatrilavastust. "Hüvasti, kollane kass" (1963), "See maailm või teine" (1966), "Võlg" (1966)
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi lau...
1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (2000) 3) "Puudutus" (1981) 10) "Mandragora" (2002) 4) "Salateadvus" (1983) 11) "Aja kuju" (2005) 5) "Vari ja viiv" (1986) 12) ,,Lõige" (2007) 6) "Maailma asemel" (1991) 13) ,,Deka" (2008) 7) "Hingring" (1997) 14) ,,Sa pole üksi" (2011) Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud paljusid luule-kogusid: 1) "Aastaajad eesti luules"(1999) 2) "Sina ja mina" (2001)' 3) "Kabir" (2003)
1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejärel ilmus valik tema luuletusi kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi" Luulet iseloomustab Õrnus Hellus Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus Hingelisus Teosed "Päevapildid" (1978) "Fraktalia" (2000)
Kernu Põhikool Juhan Smuul Referaat Koostaja: Jaanika Priimägi 9.klass Juhendaja: õp Leili Orumäe Kernu 2012 Sisukord.................................... 2 Sissejuhatus................................3 Kirjaniku elukäik..........................4 Smuuli looming...........................5 Tema teosed................................6 Mälestades Juhan Smuuli.................7 Kokkuvõte..................................8 Kasutatud allikad..........................9 -2- Sissejuhatus Eesti kirjanik. Tuli kirjandusse kaalukaid ühiskonnaprobleeme lihtsalt ja jõuliselt käsitleva luuletajana. Alates 1950. aastate keskpaigast avaldas ta peamiselt lüürilist proosat. Reisis palju, eriti merel. -3- Kirjaniku elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lüh...
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
magustoidust või puddingust. 60% briti kodudest kasutavad mikrolaine ahju küpsetamiseks eelnevalt pakitud ja küpsetatud toit on eriti laialt levinud briti inimeste seas. Sageli itaalia, indi a ja hiinax Brilliant suurepärane särav väljapaistev Eccentric-veider Fan lehvik Earnest- tõsine Quick- terane, elav Broken murtut kokkuvarisenud Value väärtus hind Decadence allakäik, moraalne laostumus Novel- romaan Portrait portree Artist kunstnik Youth noorus Enemy- vaenlane Intensely- pingsalt Grow old- vananema Charming- võluv veetlev, sarmikas Mysterious- salapärane Harm kahjustama Go off ära minema Cruel julm Fealise taipama mõistma sõna jõulud on tuletatud sõnadest christs mass tähistamine sündi Jeesus Kristus, kuid kuigi jõulud on kahtlemata kristlik tähistamine on ka tõsi, et see on unusuual kombinatsioon paganliku ja kristliku festives
Third level setu talutüdrukutel tol ajal: eluks Fourth level vajalikud teadmised ja tööoskused Fifth level omandati kodus. Tütarlastele loeti haridust tarbetuks luksuseks. Kirjaoskamatuks jäi Anne kuni oma elu lõpuni. Anne noorus Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad Click to edit Master text styles ja Anne oma nooruses nägus Second level neiu, kuigi kerge iludusveaga: Third level hobuse kabjalöök oli purustanud Fourth level lapsepõlves ta ninaluu. Fifth level
lihtsalt teo teostamisele ning see kõik tundub meie jaoks uudne ning põnev. Inimene on oma loomuselt juba selline, et kui tekib mõte, järgneb sellele ka kohe teostus, kuid viimase tagajärg jääb millegipärast läbimõtlemata. Aeg on näidanud, et tagajärjele mõeldakse alles siis, kui see kipub olema negatiivne. Siis hakkavad meie peas uuesti tiirlema mõtted, et mida oleks saanud teha teisiti ning miks see teatud asi üldse nii välja kukkus. Võtame näiteks noored. Noorus on väga ilus ja põnev aeg, mil me kasvame ja areneme läbi meie endi tegude ja teiste elude põhjal, neid tundes ning neid pealt vaadates. Kui me näeme, et keegi on midagi valesti teinud, siis me hakkame kohe mõtlema ning talitlema vastupidiselt, et me ise samasse ämbrisse ei astuks. Kahju on vaadata inimesi, kes on valesti mõelnud, valesti teostanud ning kogu selle protsessi käigus oma saatuse valesti kujundanud. Alati ei
Isikud, kellel kaaslast pole, tunnevad end olukorras, kus kõigil on keegi, üksildasena. Otsitakse ja pettutakse korduvalt, oma puudusest kaaslase vastu ei räägita, sest kardetakse näida nõrk ja sõltuv. Noorte eneseotsingud ja katsetamine mitmetes valdkondades pakub jätkuvalt mõtteainet igale vanusele. Ka teismelised ei peaks seda ,,tööd" jätma vaid vanematele, vaid ka ise järele mõtlema, miks nad ei tee näiteks olulist vahet armumisel ja armastusel. Noorus ongi see kõige õigem aeg saada aru oma rõõmude ja murede keerdkäikudest.
Beethoven kurt geenius Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes sündis 1770. Aastal Bonnis. Ta on üks viini klassikutest. Tema noorus oli üsnagi karm, kuna tema pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks oli tema isa, kes püüdis temast alguses peale imelast teha. Beethovensit tahteti teha Mozardit, et ta saaks isale viina raha teenida. Oma esimese kontserdi andis Ludwig klaveril 7 aastasena. Beethoveni esimene korralik õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefle, tänu kellele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha
oma aega ja oleks talle eeskujuks, tekibki noorel tunne, et temast ei hoolita, ning vajadus otsida seda tuge mujalt. Näiteks armub noor tütarlaps Birgit endast kümneid aastaid vanemasse mehesse - õpetajasse, kelles ta näeb kedagi sooja ja usaldusväärset ning kelle vastu tekib usaldus, mis ei ole kodus kerge tekkima. Teismelistega on ja on alati olnud keeruline hakkama saada, kuid see etapp tuleb igaühel oma elus läbida ning noorus ongi selleks, et seda nautida ja saada kogemuste põhjal vundament eelolevaks iseseisvaks eluks. Igaüks elab seda aega läbi erinevalt, kuid lõpuks kasvatakse ikkagi sellest välja ja hakatakse käima oma rada.
ühe kultuuri, selle ainsa, mis tänapäeva maailmas on täiusele jõudmas – lääneeuroopa-ameerika kultuuri – saatust tema eelolevates staadiumides." Varajasele Spenglerile oli omane analoogiatel põhinev filosoofiline käsitlus, mis otsis mitte mõisteid ja seadusi, vaid ajaloo toimumise põhivorme. Käsitles kaheksat tsivilisatsiooni, mida nimetas suurteks kultuurideks. Võrdles neid looduse ja organismidega, mille elukäigule on omane kasv, õitseng, närbumine ja surm. (Lapseiga, noorus, keskiga ja vanadus.) Huvipakkuvaks on ka ta teooria kultuuri algsümbolist kui arusaamast ruumist, mille järgi muu kultuuris olevat vaid selle väljendus. Suurtele kultuuridele olevat omaseks nende eluead. Kogu eluterviku keskmiseks pikkuseks leidis olevat poolteist tuhat aastat. Kevad Naiivse elutunnetuse aeg. Luule ja tõelisuse segu, inimliku ja jumaliku segu. Suurmeesteks romantilised sangarid, mitte arvestavad teoinimesed. Loomis- ja kangelaslood
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
