Rakutsükkel Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi G 1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks ("gaps"), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism, rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G 2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks. Mitoos (M faas) e. raku jagunemine kestab ligikaudu tunni
1665 tegi kindlaks erütrotsüütide olemasolu veres. RENE DESCARTES (1569 1660) prantslane. Uuris reflektoorset olemust. TÜ omaaegsete füsioloogide panus F arenemisesse. *H.A.A. SCHMIDT (1831 1894) formuleeris teooria verehüübimise kohta. *F.H. BIDDER (1810 1894) - kirjutas koos eelnimetatuga 1852 "Seedemahlad ja ainevahetus". Tegi kindlaks, et inimese maomahl sisaldab soolhapet. II AINEVAHETUSE FüSIOLOOGIA · Ainevahetuse olemus ja üldine regulatsioon. Ainevahetus e. metabolism kui organismi elutegevuse tähtsaim alus. AV on biokeemiliste protsesside kompleks, mille kaudu organism on seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist ja paljunemist. Organismi AV-s kulgeb 2 täiesti vastupidist, kuid lahutamatut protsessi: anabolism ja katabolism. Anabolismil moodustuvad toitainete omastamise e. assimilatsiooni (orgaaniliste ainete süntees) tulemusena organismi koostisosad
Kui IQ > 125, siis õnn üsna õuel. Infotöötluse kiirus ajus? Korrelatsioon RT’ga ca -.10; valik RT juba -.30 jne kuni keerulisemate ülesannetega kuni -.50 Samuti intelligentsematel väiksem SD. Samas, asi EI ole lahendamiskiiruses. EEG’s on leitud korrelaate P300 kompleksis (väiksem latents, suurem ampituud) Pea suurus .20, Aju maht .50 Soolise erinevuse paradoks- Suurema g laadungiga ülesanded aktiveerivad rohkem prefrontaalkoort. Aju efektiivsem metabolism ( korrelatsioonid ca -.70) 34 General fitness faktor? – seosed kehalise sümmeetria ja IQ vahel. Toetavad ka seosed pikkuse ja füüsilise iluga (seosed pole funktsionaalsed!). Samas see konstrukt veel liiga üldine, et olla kasulik ISIKSUS
kinni natuurfilosoofias jms-s, Schleiden siiski konkreetselt näitab, et taim on elusate rakkude kogum (polypstock). 1839 kinnitas Theodor Schwann (1810-1882) rakulisuse ka loomsete organismide kohta (olles konsulteeirnud Schleideniga). Mehed olid siiski veel küllaltki isetekkimises kinni Schwann oma joonistel näitab, kuidas tuumad tekivad rakkude vahel. Schwann toob välja 6 kudet: veri, nahk, luu, kõõlused, lihased, närvid. Schwann võtab kasutusele sõna metabolism ning näitab, et ,,muna" (millest rääkis Baer) on tegelikult munarakk. (Schwanni enda jaoks oli kogu tema töö tulemus sokeeriv talle hakkas tunduma, et organismid on ,,masinad" ning ta pöördus pettunult kiriku rüppe.) Teoorias tähendas rakuteooria (mis ühendas looma- ja taiemriigi), et kukkus kokku nt varajaste füsioloogide idee loomsest ja taimsest hingest, samas sai hoogu juurde embrüoloogia ja evolutsiooniõpetus. Teadlaskond võtab rakuteooria tema
Dendriitrakkude roll adaptiivsetes immuunreaktsioonides. Antigeeni töötlus antigeeni esitavas rakus. Antigeenid immuunsüsteemi aktivaatoritena. Antigeeniks nimetatakse inimorganismile võõrast keemilist ühendit, mis organismi viiduna põhjustab immuunvastuse. Antigeenid võivad olla molekulid, aga ka terviklikud struktuurid -bakterid, seened algloomad, viirused. Ag immunogeensuse määravad ära mitmed omadused: päritolu, keemiline struktuur, molekulmass, metabolism organismis, kas aine on kehavõõras või organismile omane jne. Klassikaline Ag on enamasti jäiga struktuuriga ja piisavalt suure molekulmassiga looduslik või sünteetiline biopolümeer. Head immunogeenid on valgud, polüpeptiidid, lipopolüsahhariidid. Halvad Ag on lipiidid, nukleiinhapped, nende immunogeensust tõstab seostumine valkude või polüsahhariididega. Organismis kiiresti metaboliseeruvate ainete korral immuunvastust tavaliselt ei teki. Ei teki ka siis, kui
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
aladelt, mis asuvad väljaspool tema piire. Heterotroofseid ökosüsteeme leidub ka looduses, näit. korallriff. Nii linnale kui ka korallrifile on iseloomulikud järgmised tunnused: 1) sõltuvus ümbritsevatest ökosüsteemidest; 2) aineringe akumulatiivsus: linnas kultuurkihi tekkimine, prahtlad, rajatised; korallrifi kasvamine. Linn erineb korallrifist mitmete oluliste näitajate poolest: 1) tunduvalt intensiivsem metabolism (ainevahetus organismides) pinnaühiku kohta, mis nõuab suurt väljast tulevat kontsentreeritud energia voogu (kütused); 2) linnal on tunduvalt suuremad nõudmised väljast saabuvate ainete (materjalide) vastu korallriff vajab ainult toitaineid, linn aga kõike mõeldavat; 3) linnale on iseloomulik suurem ja mürgisem jäätmete hulk, kusjuures suurem osa jäätmetest (sünteetilised ained) on mürgisemad kui algne tooraine.
haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi alates kõige lihtsamatest 66 molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on
3.1.2 Ajusurmas esinevad nähtused 3.1.2.1 Inimese ,,füüsiline" surm Inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi alates kõige lihtsamatest molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid
21. sajandi alguseks suutis meditsiin mõista väga paljusid inimkeha funktsioone ja suutis ravida enamikku haigusi. Näiteks inimkeha osad on organiseeritud hierarhilisse süsteemi – alates kõige lihtsamatest molekulidest kuni keha kui tervikuni välja. Rakkudeks tehtavaid ehitusplokke moodustavad molekulid nagu näiteks süsivesikud, rasvad, nukleiinhapped ja valgud. Samuti osalevad need ka keemilistes reaktsioonides, mida nimetatakse ka metabolismiks. Inimkeha metabolism moodustab koostöös keha nö ehitusblokkidega tillukesed elavad üksused, mida nimetatakse rakkudeks. Iga rakk vajab pidevalt toitaineid ja hapnikku, et püsida elus ja anda kehale energiat. Kudesid moodustavad sarnase ehitusega ja funktsiooniga ühinenud üksikud rakud. Kudedel on kehas täita erinevaid rolle. Mitut eri liiki koed moodustavad struktuure, mida nimetatakse organiteks. Iga organ täidab üht kindlat ülesannet või ülesandeid. Näiteks kopsud, magu, maks, neerud ja silmad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
