mida kasutatakse viimaste prognoosimiseks seletamiseks. Indikaatorid jaotatakse 3 klassi: 1)juhtindikaatorid – nimetatakse muutujaid, mille väärus tõuseb või langeb enne tema poolt kirjeldatava nähtuse või protsessi muutumist; 2)ühtivad indikaatorid – kõiguvad , muutuvad üheaegselt uuritava nähtusega; 3)järelindikaatorid – annavad infot tagantjärele (pärast) uuritava nähtuse toimumise kohta. Majandustsüklite mõju majandusele püütakse pehmendada majanduspoliitiliste abinõude rakendamise abil. Üldine tendents on, et pikad ja sügavad kõikumised asenduvad lühikeste ja kiiresti vahelduvate ebastabiilsuse perioodidega. 3.Töötuse olemus Tööhõive muutused on makroökonoomika ja rahvamajanduse keskne uurimisobjekt, sest töötus on üks suuremaid disproportsioone ühiskonnas. Töötus väljendab olukorda, kus osa tööjõust, ses soovib töötada, ei suuda leida sobivat tööd. Töötuks loetakse inimest,
otsitakse just selliseid võimalusi, mis maksimeeriksid selle grupi heaolu. Ø Firmad Ostavad teguriturul kodumajapidamistelt tootmistegureid, mida kasutavad kaupade ja teenuste tootmiseks, mida nad pakuvad hüviste turul. Tegutsevad hüviste turu pakkumispoolel ja tegurituru nõudluspoolel. Ø Riik (valitsus, avalik sektor) Kontrollib ja reguleerib seadusandlike aktidega ja majanduspoliitiliste vahenditega majapidamiste ja firmade turukäitumist. Ø Välismaailm Kui nimetatud kolm majandusagenti suhtlevad ühe riigi piires ainult omavahel, on tegemist suletud majandusega. Tänapäeval suhtlevad enamikes riikides majandusagendis ka välismaailmaga, sellisel juhul on tegemist avatud majandusega. 1.5. Majandussüsteemid Kolme majanduse põhiküsimust lahendades kasutatavad erinevad ühiskonnad
ole vahetult kohaldatavad. Neid võib kohaldada vahetult juhul, kui (ja seni kui) ta ei ole siseriiklikku seadusandlusse lülitatud. Direktiivi kohustuslikkus hõlmab akti eesmärki, mitte aga selle saavutamise meetodeid ja vahendeid, nende valikul on liikmesriik vaba. Otsesed on EL-u üksikaktid, need on suunatud konkreetsele subjektile (riigile, organisatsioonile, ka üksikisikule) ja loovad adressaadile subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Kasutatakse eelkõige mitmesuguste konkreetsete majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja nad on siduvad ja kohustavad adressaadile. Soovitused ja arvamused väljendavad EL-u institutsioonide seisukohti käsitlevates küsimustes ja annavad adressaadile nende kohta omapoolseid poliitilisi juhiseid. Need on soovitusliku iseloomuga dokumendid ja nende juriidiline mõju on vaid kaudse iseloomuga, mistõttu vahel neid ei loeta õigusaktideks. 18 Õiguse alused 5
alternatiivide kasulikkuse kooskõlalised hinnangud majandustegevuse eri aspektide kaupa ja eri subjektide seisukohalt. Normatiivne otsustusteooria on sobilik juhi tegevuse kujundamiseks uute juhtimisülesannete lahendamiseks muutuvates majandustingimustes. Juhtide eelistuste kujunemise aluste analüüsi tulemusena tuuakse välja ka majanduspoliitika puudused majandustegevuse subjektiivse teguri suunamisel. - Majanduspoliitiliste stimuleerimis- ja motiveerimismehhanismide rakendamine ei tähenda veel iseenesest, et juht teeb objektiivselt kõige parema valiku. Kui preemiate või sanktsioonide mõju alternatiivide kasulikkusele ei ületa juhi seisukohalt tundlikkuse piiri, siis hinnatakse vaatlusalused alternatiivid ikkagi samaväärseks. 146. Milliseid abinõusid ja miks tuleb rakendada, et muuta alternatiivide kasulikkuse hindamise
probleemid. Ökoloogiaökonomistid on pigem skeptilised tehnoloogia võimes probleeme lahendada. Siiski on selles valdkonnas töötavatel ökonomistidel palju ühiseid arvamusi, tehakse kompromisse. Igaüks, kes on loodusvarade majandamist ja sellega seotud probleeme uurinud, arvab, et majanduse ja keskkonna suhteid ei saa jätta ainult turujõudude hoolde. Poliitika seisukohalt tähendab see küsimust, kui palju ja mida peab valitsus tegema ning milline on erinevate majanduspoliitiliste vahendite efektiivsus? KÜSIMUS ARUTELUKS: Kas loodusressurssidel ja keskkonnal on sisemisi nn iseväärtusi, mis on sõltumatud mistahes kasutamisest inimeste poolt praegu ja tulevikus? Kui vastus on jaatav, kuidas luua valem sellise iseväärtuse mõju või suuruse jaoks? Lisatekst (Barry Field) Põhiküsimus pikas perspektiivis on kindlasti ressursside piisavus. Kuna kaasaegsed majandused kasutavad
Lepingud liigitatakse: 1. ühenduse asutamilepinguteks (nt. Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping); 2. riikide liitumislepingud; 3. olulisemad asutamislepinguid muutvad kokkulepped (nt. 1992.a Maastrichti leping EL loomiseks); 4. eelnimetatud lepinguid muutvad või täiendavad kokkulepped. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. EL esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. ELi teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. ELi institutsioonid (Eur.Nõukogu ehk Ministrite Nõukogu, Eur. Parlament, Eur. Komisjon, Eur. Kohus)
EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL- i esmase õiguse vahel tuleb kohaldada EL-i õigust. 2) EL-i teisene õigus Koosneb EL-i institutsioonide õigusaktidest. See on liidu enda õigusloome tulemus. Selle moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on
õigust. 39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele? Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. 40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus? · Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikkee käitumisreegleid ehk õigusnorme. · Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed ( antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. 41
võrdsetel alustel ning tagama õiglasema transpordikulude katmise, mis siiani on jäänud kogu ühis- konna ja kõikide maksumaksjate, mitte transpordikasutajate õlgadele. Eesmärk on asendada transpordile kehtivad maksud tõhusamate majanduspoliitiliste instrumenidega, mis tagaks infrastruktuuri- ja keskkonnakulude arvestamise veotariiide koosta- misel. Nende instrumentidega on eelkõige infrastruktuuri kasutustasu kui eriti tõhus viis ummikute vältimiseks ja keskkonnamõju vähendamiseks ning kütuseaktsiis, mis on tõhusaim viis transpordi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
