Laava voolamine rahulik, ilma plahvatuseta ja tahke materjali pursketa.2) kiht- e. stratovulkaan vahelduvad hangunud laava ja tahke vulkaanilise materjali kihid. Järsunõlvaline. Plahvatuslikud pursked. 3) tuhavulkaan plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali. 6. Kliima kui Maa välisjõudude tegevuse võimendaja. Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima. Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine
vastavalt emakad) puudutavad parajasti sisseroniva putuka karvast selga. * Perek salvei kõige täiuslikumalt kohastunud putuktolmlemisele, kus üks funktsioneeriv tolmukapea on liigeseliselt ühendatud teise, tühja, klapitaolisega, mis jääb sissetungivale putukale ette ja mille puudutamisel esimene tolmukapea vajub vastu putuka selga. 26. SUGUKOND MAAVITSALISED. * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi mailaselaadsed. * Liike 2200, keskmistel laiustel peamiselt rohttaimena. Troopilistel aladel valdavalt väänduvad põõsad ja puud * Kasutatakse ravimite valmistamiseks. Mõned üheaastased taimed on kasutusel ilutaimena. Mõned söögiks, kasvatatakse aedades. * Sisaldavad alkaloide, mis tingivad rohtsete osade mürgisuse, kuid sisaldavad ka vajalikke ravimiaineid. * Perek maavits vili kahepesaline mari, kartulil roheline, tomatil punane, baklazaan (roheline). Pabrika. Perek tubakas kuivvili. 27
muutnud oma asukohta (sama piirkonna erivanuselised kivimid, samuti neis sisalduvad fossiilid olid tekkinud eri klimaatilistes tingimustes). See argument tõendas Wegenerile samuti mandrite triivi. Samale 20 järeldusele võib tulle ka Eesti aluspõhja kivimeid uurides - vanemad Paleozoikumi e. Vendi ja Kambriumi kivimid on normaalmerelised, tekkinud mõõdukatel geograafilistel laiustel. Alates Ordoviitsiumi teisest poolest, eriti selgelt aga Siluri kestel on Eesti alal valitsenud tüüpilised soojad ekvatoriaalmerelised tingimused. Sarnane resultaat saadi ka ühe piirkonna erivanuseliste kivimite magnetiliste pooluste asukoha (orientatsiooni) uurimisel, millest algselt järeldati, et magnetpoolused triivivad. Kuid erinevatel kontinentidel asuvad samavanuselised kivimid viitasid üllatuslikult magnetpooluste erinevatele
Kordiljeerides (moodustavad 1/3 USA territooriumist) asub Põhja-Ameerika kõrgeim tipp McKinley 6194 m. Läänes asuvad noored kurdmäestikud, mis on USA seismiliselt aktiivseim ala, Kaljumäestikus paiknev Yellowstone'i platoo on maailma suurimaid geisrite piirkondi. Valdavail osas USAst on aastaajad selgelt vahelduvad. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse ja talvel on temp. USA siseosades u.10o madalam, kui Euroopas samadel laiustel. Sademeid on enim Kordiljeeride läänenõlval (3000-4000 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk läänesuunas. Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe rannikumadalikul on registreeritud enim orkaane maailmas. Valdav osa territooriumist kuulub Atlandi vesikonda. Mississippi jõgikonna idapoolsed lisajõed on veerohked ja laevatatavad. Vaikse ookeani vesikonna jõed voolavad osalt kanjoneis ja on energiarikkad. USA põhjapiiril asub maailma suurimmageveeline järvistu: Suur Järvistu
Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I kohal kuni 25% alla normi"(Biggs,Joyner 1994,p 284). 1981-1991 oli osoonikihi hävimine põhjapoolkera keskmistel laiustel 2% kiirem kui 1970-1980 [31]. "Osoonikiht on paindlik kaitsekiht. 1975 aastal lõid USA teadlased häirekella freoonide mõjust osoonilile /---/ Tegelikult vähenes osoonikiht 25 km kõrgusel ja temperatuur langes ning uus osoonimaksimum tekkis 18 km kõrgusele. Kogu osoonikihi paksus vähenes vähe. (Avaste 1990, lk. 50) Teistsuguseid muutusi osooni verikaalses jaotuses võib täheldada tiheda inimasustusega piirkondade kohal. E
sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 60. Sgk. maavitsalised. Alkaloidid Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5-hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline,
Nad on alkaloidide sünteesi vaheproduktid. Iridoiide sisaldavad paljud ravimtaimed, taimele annavad nad eelkõige kaitse herbivooride ja mikroorganismide vastu. Neid leidub paljudel asteriididel nt. uibulehelised (Ericaceae), madaralised (Rubiaceae), palderianilised (Valerianaceae), sealõuarohulised (Scrophulariaceae), huulõielised (Lamiaceae) jt. (Terpenoidide kohta rohkem materjali ei leidnud) 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas
Lõhnavate eeterlike õlide sisalduse tõttu kasutatakse huulõielisi laialdaselt parfümeerias (rosmariin ja lavendel), toiduainetööstuses (muskaatsalvei) ja meditsiinis (piparmünt, salvei, basiilik, südamerohi, liivatee). Mõnda liiki kasutatakse dekoratiivtaimena (leeksalvei, iisop). Umbrohud on valge iminõges, perekondade nõianõges, kõrvik jt. liigid. Terpenoidid?????? 37. Sugukond maavitsalised- Solanaceae. Umbes 2200 liiki (85 perekonda). Keskmistel laiustel esindatud peamiselt rohttaimedega. Harva poolpõõsad ja isegi põõsad. Troopilistel aladel, eriti Lõuna-Ameerikas valdavalt väänduvad põõsad ja puud. Lehed vahelduvad, abilehtedeta, lihtsad, terve või jaguse lehelabaga. Varres esinevad bikollateraalsed juhtkimbud. Õied pööristes või üksikult, väliselt aktinomorfsed, kuid emaka kaldasetuse tõttu tihti kergelt sügmorfsed. Tupp 5- hambaline, säilib viljade küljes. Kroon liitleheline, ratasjas, liudjas, putkjas või laikellukjas
Teiseks miinuseks on regulaarne kohalemineku vajadus andmete mahalaadimiseks, kuna seade ei oma võrguühendust. Joonis 8. Seiresensor koos salvestusseadmega, dokkimisseade, puule kinnitatud sensor koos maskeerimisteibiga. 55 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine 2. Eco Counter pyroelectric sensor (joonis 9) optiline sensor kasutamiseks kuni 4 m laiustel radadel. Registreerib liikuva keha soojussignatuuri, nii jalakäijaid kui jalgrattureid. Sensorloenduri puhul kasutatakse samasuguseid salvestusseadmeid nagu survemattide puhul. Võrreldes TrafX infrapuna loenduritega on Eco Counter infrapuna loenduritel mitmeid eeliseid: • patarei eluiga on kümme aastat; • toiteallikal on garantii kümme aastat; • selgelt parem niiskuskindlus;
pinnavorme. Suurimaid kõrgusvahesid – mitmekümne meetri sügavusi karjääre ja enam kui 100 m kõrgusi aherainemägesid – on Eestimaa pinnamoe kujunemise kolmandal, veel praegugi jätkuval etapil loonud inimene. 131. Kliima. Kliima hilisjääajal ja Holotseenis. Nüüdiskliima Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on keskmised õhutemperatuurid Eesti alal kõrgemad kui samadel laiustel Aasias ja Ameerikas. Kliimaerinevused tulenevad peamiselt Läänemere mõjust, eristatakse läänepoolsemat läänemerelist kliimavaldkonda ja idapoolset Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur Vilsandil 16,3 °C, Tartus ja Võrus 17,1 °C), kõige külmem veebruar (Vilsandil –3,5, Narvas –7,6 °C). Sajab keskmiselt 600, kõrgustikel kohati üle 700, saarte rannikualadel paiguti alla 500 mm/a.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
