Päts, Strandman, Teemant). Eestimaale antaks sellega tulevikus laialdane autonoomia (oma seadusandlik asutus Eesti Maapäev dem valitud, selle kõrval töidesaatvana Eesti Maavalitsus, seotuse Ve-ga kindlustab aga Ve valitsuse õigus määratata Eestimaa kuberner ning Eesti saadab Ve valtsusse rahvussekretäri, kes osaleks valitsuse koosolekul. Lisaks kõneldi ka eraldiseisvatest kohtuasutustest kõrgeimaks pidi saama senat. Kõneldi ka eesti keelest kultuurautonoomia tagamine). Selline eelnõu ei saanud mingit käiku ja selle juurde pöördus 1915-16 tagasi Jüri Vilms. 1915 avaldas vabameelsesajakirjas Vaba Sõna artikli, mis käsitles võiamlikku autonoomiporbleemi eestis. 1916 esines ühel ametlikul üritusel kõnega, mille kuuluts autonoomia eestlaste tähtsaimaks rahvuspoliitiliseks ülesandeks. 1916. koostas teistkordselt sama projekti. Erines esimesest ainult detailides. Suuremat tähelepanu oli
ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata? Absoluutseid õigusi piirata ei saa, nende hulka kuuluvad: õigus elule, kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada, kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.
KULTUUR EESTIS 1920-1940 Omariikluse tingimustes avaldasid täisväärtusliku kultuurielu tekkimisele ja arengule enim mõju: · Eesti kultuurkeele ja emakeelse teadusliku terminoloogia teke · Keskhariduse levik · Järsult suurenenud trükiste (raamatud, ajakirjandus) arv · Vabad kontaktid teiste maadega, kultuurivahetus · Tihe kultuuriasutuste (raamatukogud, rahvamajad) võrk · Seltsitegevus ehk kultuuri iseorganiseerumine · Vähemusrahvuste kultuurautonoomia (juudid, venelased jt) · Uued kultuurikanalid (kino, raadio, foto) · Kultuuritarbijaskonna kasv · Professionaalse kultuuri väljakujunemine ja kutseühingute (kirjanike, kunstnike, heliloojate jt liidud) teke · Riiklik toetus eesti kultuurile Kuna eestlaste kirjaoskuse tase oli kõrge, hakati hariduselus arendama ühtluskooli ideed, st kohustuslikuks muudeti kõigile 6-klassiline algharidus (see oli tasuta). Siis järgnes 5-klassiline
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
eestseisja (Amtsvorsteher), kelles oli keegi kohaliku kihelkonna mõisnikest. Määrati ametisse Saksa sõjaväelaste käskkirjadega. 2) Eestlastele jäi kõige madalam aste – kohalik ringkond (Ortsbezirk)- mis vastab valdadele. Okupatsioonivõimud ja Eesti iseseisvus: poliitilised piirangud, Kohaliku ringkonna eesotsas seisis kohaliku ringkonna eestseisja, vallavanem (Ortsvorsteher). Ei olnud aga kohalik omavalitsus. Valla nõukogud saadeti laiali. Valimisi ei toimunud. Eestlastele lubati kultuurautonoomia. Sakslased tegid näo, et eestlased pole vabariiki välja kuulutanud, suhtuti neisse kui endisesse vene provinti, ehk siis mittetunnustamise poliitika. teiseks osaks oli poliitiline tasalülitamine, keelati ära igasugune poliitiline tegevus nagu nt rahvakogunemis- meeleavaldused, rongköigud, koosolekud, karistused olid ranged. Jätkus Eesti Maarahva Liidu tegevus, esitades end põllumeeste kutseesindajate koguna, mitte poliitilise grupina
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga ...
31. Kull, R. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri. "Õiguskeel" nr 4, 1995 32. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia" nr 3, 1993 33. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia ajaloolis-õiguslikud traditsioonid Eestis. "Eesti Jurist" nr 2, 1994 38. Machiavelli, N. Valitseja (Il principe). "Akadeemia" nr 5 - 7, 1993 39. Maruste, R. Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve. "Juridica" nr 10,1994 40. Maruste, R., Schneider, H. Võimude lahususe teoreetilised lähtekohad ja mõned praktilised probleemid Eestis."Juridica" nr 3, 1994 41. Maruste, R., Truuväli, E.-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42
konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse § 139, mis sätestab õiguskantsleri pädevust, räägib ka seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovatest aktidest. Õigustloovate seaduste all tuleks mõista selliseid seadusi, mis sisaldavad õigusnorme. Seega mõistete "materiaalsed seadused" ja "õigustloovad seadused" sisu langeb kokku. Tegemist on ühe
konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse § 139, mis sätestab õiguskantsleri pädevust, räägib ka seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovatest aktidest. Õigustloovate seaduste all tuleks mõista selliseid seadusi, mis sisaldavad õigusnorme. Seega mõistete "materiaalsed seadused" ja "õigustloovad seadused" sisu langeb kokku. Tegemist on ühe
Vabariigi Presidendi valimise seadus; kohaliku omavalitsuse valimise seadus; rahvahääletuse seadus; Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; Riigikontrolli seadus; 200 kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; seadused, milles käsitletakse välis- ja siselaene ja riigi varalisi kohustusi; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
