Näiteks moodustavad kloororgaanilised pestitsiidid nagu DDT, eldriin ja dieldriin inimese organismis enterohepaatilise tsükli · Soolestiku kaudu fekaalide koosseisus (eelmine punkt+verest, süljest, pankrease mahlast) Soolestiku mikrofloora osa - N: tsüklamaat-tsükloheksüülamiin (sool>veri>uriin põievähk) · Hingamisteede kaudu- gaasid ja benseen, tolueen, metanool, anesteetikud, CCl4. Kaladel lõpused. · Suu kaudu (oksendamine) · Piimanäärmete kaudu, nii vees kui ka rasvades lahustuvad ained · Naha kaudu, amfiibidel rasvlahustuvad ained, putukatel kesta, kutiikuli äraviskamine, raskemetallid; · Muud: pisarad, higi 13. Põhivõtted toksilise aine kahjutustamiseks, antidoodid. Antidoote e. vastumürke kasutatakse ägedate akuutsete mürgituste puhul, mis enamikel juhtudel
Äge diarröa on iseparanev, patsiendid saavad ainult toetavat ravi. Antimikroobne ravi on näidustatud kroonilise diarröa või süsteemse infektsiooni korral. Aeromonase liigid on penitsilliin-, tsefalosporiin- ja erütromütsiinresistentsed. Tsiprofloksatsiin toimib Euroopas ja Ameerikas, Aasias esineb resistentsust. Toimivad ka gentamütsiin, amikatsiin, TMP- SMX. Plesiomonas shigelloides. G- pulk Esineb troopika mudas, vees, mereloomadel, kaladel, aga ka veistel, kitsedel, sigadel, koduloomadel, konnadel, ahvidel. Infitseerib ilmselt saastunud joogi- või tarbevesi. 0,5…3,2% populatsioonist võib esineda kandlust. Infektsioosne doos on ilmselt suhteliselt suur. Esineb suvekuudel. Nakatumistõenäosus on suurem imikutel, vanuritel, kroonilistel haigetel. On seostatud gastroenteriidi, koliidi, septitseemia, meningiidi tekkega, kuid tõestatud pole. Gastroenteriit on reeglina kerge, iseparanev vesise diarröaga kulgev haigus
Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine – viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga.
3. Kirjeldage härjasilma praadimist ja serveerimist. 4. Kirjeldage omletisegu, selle valmistamise võimalusi ja serveerimist. ÜLESANNE 1. Koostage ideekaart „Kanamunade kasutamise võimalused kulinaarias“. 7.8. Kalatoidud Kalaliha on suure toiteväärtusega ja organismi poolt kergesti omastatav. Kalaroad on võrreldes liharoogadega ka kiiresti valmistatavad. Enamus kalu on väherasvased, need on madala energiasisaldusega. Ka rasvastel kaladel on rasvad tervislikud, sest nad on õlitaolised. Kalavalgud on kergesti seeditavad. Missugune on värske kala? Värske kala tunnused: Kala on terve (st muljumata), tal on värske lõhn. Kala lõpused on helepunased. Kala nahk on läikiv ja limane. Kala silmad on selged ja veidi väljaulatuvad (punnis). Kala liha on elastne. Kui seda sõrmedega muljuda, ei jää sellest lihasse lohku.
3) suguline paljunemine on olnud raskendatud. Sugul.protsess on kujunenud nii, et sug.paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga.
paljunemine pole võimalik- apomiksis (esineb võilill, kortsleht?) Apomiksise erivormid: a.)Partenogenees-viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm.(lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad)). Emasorganismid arenevad viljastamata munarakust. partenogenees- neitsisigimine, isendi areng viljastamata munarakust. Levinud nii taime kui ka loomariigis. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Võib olla obligatoorne- esineb kogu aeg (mesilane), fakultatiivne- vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi). Võimalusi- meioos ei ole täiuslik, munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. b.)Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega.
ootamatult rikkalik ja mitmekesine. 70 Varasematel aegadel sõltus saamide toimetulek jahiloomade hulgast. Kütiti nii metsikuid põhjapõtru, kopraid, põtru, metsa- ja veelinde kui karusid, oravaid, jäneseid, saarmaid ja hülgeid. Metsikute põhjapõtrade kõrval oli kuni peaaegu täieliku hävitamiseni tähtsaimaks jahiloomaks kobras. Kindel koht saamide toidulaual oli kaladel, söödavatel taimedel ja marjadel ning suurematel lindudel ja linnumunadel. Eriti olulised olid lõhekalastus ja rabakanade püük, kuid ka murakate, mustikate, jõhvikate, pohlade ning sinikate korjamine. Metsamarju söödi ka põhjapõdrapiimaga segatuna, neid lisati suppidele ja putrudele. Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks.
Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks. Kontraarsed väited ei saa korraga olla tõesed, sest subjekt on üldväites arvesse võetud kogu mahus ja selle kõikidele elementidele omistatakse mingi omadus või omaduse puudumine
7) peitmiseks (varjevärvus, kuju) Käitumuslikud kohastumused: 1) peidavad end sarnase välimusega keskkonda 2) ämblikel ja osa putukail niidid ja eritised põgenemiseks ja laskumiseks ohukohast 3) maskeerumine ja imiteerimine (nt väike hüpikämbliklane imiteerib sipelgaid, tundlate asemel hoiab oma esimesi jalgu üleval ja liigub kuuel jalal) 4) elektrilöögid osal kaladel (elektriangerjas) 5) värvivahetus (kameeleon) 6) sarnasus (mimikri), nt kägu muneb munad, kuid munad haub välja teine lind, kes ekslikult peab neid oma munadeks Füsioloogilised kohastumised: 1) nt vaalade lihasvalk säilitab rohkem hapniku kui maismaaloomade lihasvalk 2) nt lumekirbul on antifriis- verevedelik muudetakse glütserooliks 3) taimedel isoprenoidid
Siin peab rõhutama, et vastupidised väited võivad esineda tõepoolest vastupidiste tõeväärtustega, ent see on garanteeritud ainult siis, kui on teada, et üks vastupidistest väidetest on tõene. Kui aga on teada, et üks kontraarsetest väidetest on väär, siis ei saa loogilise ruudu abil midagi öelda teise väite tõeväärtuse kohta. Võib öelda, et teise väite tõeväärtus jääb määramatuks. Nt kui on tõsi, et kõikidel kaladel on uimed, siis on väär, et ühelgi kalal pole uimi. Kui aga on väär, et kõik varesed on mustad (leidub ka valgeid vareseid), siis sellest ei järeldu veel, nagu oleks tõsi, et mitte ükski vares pole must. Mõlemad kontraarsed väited osutuvad sel puhul vääradeks. Kontraarsed väited ei saa korraga olla tõesed, sest subjekt on üldväites arvesse võetud kogu mahus ja selle kõikidele elementidele omistatakse mingi omadus või omaduse puudumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
