Algas A. Rinne ja R. Valgre muusikaline tegevus TEATRIKUNST Alguses valitses teatrikuntsi suudades kaos- eksprimenteeriti palju kui 1930a pääses esile realism mis tõrjus välja tol aegsed ekspressionistlikud taotlused. (Rahvale meeldisid väga algsed katsetused) Peamiseks keskuseks oli Tallinn oma „Estonia“ (K. Jugholz ja H. Kompus), Draamateatri ja Töölisteatriga. Lavale toodi operette, oopereid ja ballette. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandi lavastamisele ja statsionaaride puudumisele kuni 1939a. Tuntus näitlejad olid L. Reiman, A.Teetsov, R. Tarmo, M. Mölder. Tallinna Töölisteater loodi 1926 ja repertuaar koosnes lihtsakoelistest rahvuslikest tükkidest, lavastusega tegeles P. Põldroos. Tartu „Vanemuine“ ei saanud jalgu alla ja kutselised teatrid Narvas, Pärnus ja Viljandis olid täbaras olukorras.
Vene kirjanduses sünnivad 1790. 1810. need kirjanikud, keda loetakse veel aastakümneid (Derzavin ja Karamzin). See on suur üleminekuaeg, mille piiriks on 1812. aasta sel aastal tungis Napoleon Vm-le. Esimese teatri rajasid Sumarokov, kellest sai esimene teatridirektor, ja F. Volkov, keda kutsuti esimeseks näitlejaks, mis tähendas lavastajat. Alguses oli teater Vm-l mitmezanriteater, kuid sellest sündis kaks erinevat teatrit muusikateater ja draamateater. Esimesed teatrid 6 kandsid naistenimesid Maria ja Aleksandra teater. 18. saj ja 19. saj esimesel poolel parteris toole ei olnud, inimesed seisid need olid kõige odavamad kohad (par ter - 'maa peal'). Denis Fonvizin 18. saj suurim Vene dramaturg. Lugeda ,,Äbarik"! Esimene vene ajaleht oli ,,Vedomosti", mis on kirjutatud vanas slaavi tähestikus. Esimene eraajakiri oli ,,Töökas mesilane". Vene teatri areng 18. sajandil
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
Nurija on orb, elanud Bakuus onu Äläsgjäri ja tädi Gjüllü juures, kellest olid talle kujunenud justkui kasuvanemad ja keda tal oli väga kahju maha jätta. Kohapeal asub ta kohe kultuurielu edendama. Ta organiseerib algul isetegevusringi, mis hakkab hiljem ka näidendeid etendama. Inimestele Nurijjä meeldib ning ta pälvib paljude lugupidamise. Tasuna ennastohverdava loomingulise töö eest saab ka Nurijjä oma suure võimaluse: ühel hetkel satub Gjünei kislakki gastrollile Bakuu Draamateater. Üks näitleja haigestub ning Nurijja peab teda asendama. Tema hingestatud mäng meeldib teatri asjameestele väga ning peatselt kutsutakse ta Bakuu Draamateatrisse. Nii saab ta võimaluse suureks kunstiks. Siiski ei ole mitte kõik külaelanikud tema poolt. Eriti on tema vastu tema kunagise kallima Murati 19 naine Hümmat. Nimelt tema kunagine kallim, Murat valmis Nurijjä pärast oma naise maha jätma.
uurida. Karjääriga seotud metafooride hulgas on mulle eriti suurt huvi pakkunud olevikule keskendunud, hea huumorimeel. ,,teater". Sotsioloogia- ja paljudes organisatsiooniteooria raamatutes keskendutakse inimesele kui näitlejale tööelu draamas (Arthur Inkson, & Pringle 1999; Pine & Gilmore 3. Draamateater: meeskonnatöö, koordineerimine, raske töö, rolli areng, 1999). On olemas vähemalt neli väga erinevat teatriliiki (Anrundson 2002). Need liigid empaatia, glamuur, energia. võib määratleda alljärgnevalt. 4. Film: meeskonnatöö, piiratud kontakt publikuga, vaatemäng, kordusvõtted, 1
Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum 523 969 523 969 0 0 0 0 523 969 Sihtasutus Eesti Draamateater 39 173 940 39 173 940 0 0 0 0 39 173 940 Sihtasutus Vanalinna Teatrimaja 3 840 031 3 840 031 0 0 0 0 3 840 031
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
1919. aastal loodi Tallinnasse konservatoorium ja Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndatel oli mitmekülgne muusika: Ooperid (Artur Lemba, Evald Aav), sümfooniad (Artur Kapp, Juhan Aavik, Heino Eller), oratooriumid (Cyrillus Kreek, Artur Kapp), orelimuusika (Peeter Süda), kammermuusika, operetid. Toimusid ka Üldrahvalikud üldlaulupeod: 1923, 1928, 1933, 1938. 1920ndatel jõudis eestisse dzäss- noor Raimond Valgre inspireeritud. Teater ja kino: Teatri keskuseks Tallinn "Estonia" draamateater ja Tallinna Töölisteater. Tartu keskuseks Vanemuine. Kuni 1920. aastateni oli impressionism, sümbolism ja ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Lemmiknäitlejateks kujunesid: Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Samuti kiiresti arenes kinokunst - vennad Parikad ja Märskad- Esimene Eesti filmistuudio Estonia-Film (1919-1932). Mitmed mängufilmid, kunstiline tase polnud hea. Kõige parimad olid Konstantin Märska "Vigased pruudid" ja "Rummu Jüri
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
