Konsistooriumil on ka oma superintendent (tavaliselt Oleviste kiriku ülemõpetaja/pastor). Eestimaa konsistoorium oli aga seotud Toomkirikuga. Omaette iseseisev kirikupiirkond on Narva. Narva ei ole seotud ei Eesti- ega Liivimaaga. Konsistooriumide põhitegevuseks oli kirikuvalitsemine, tegeleb eelkõige halduslike küsimustega. Toona oli konsistooriumil ka kohtumõistmise kompetents (siiski äärmiselt piiratud, eelkõige puudutab vaimulike enda probleeme, komblusega seotud, abielud, abielude lahutamine-rikkumine, abielude lubamine kõik abielud ei olnud ju teretulnud). Peamiselt abieluküsimused on olnud kesksed. 18. sajandi algul oli kõige suuremaks probleemiks kadunud abikaasade surnukskuulutamine. Visitatsioonide korraldamine konsistooriumid koordineerivad visitatsioone. Liivimaal 1713. aastal ja Eestimaal 1715. aastal viiakse läbi esimesed visitatsioonid. Eesmärgiks kohaliku kirikuelu, koguduse liikmete jms tundmaõppimine
eraldi kelti kirik. Rooma riigis tugines kirikuinstitutsioon linnadele, aga Iirimaal neid polnud seal tugineti kloostritele. Piiskop oli lihtsalt üks kloostri vaimulikest, kes allus abtile. Kloostrid olid väga arenenud: paljundasid kirikuisade ja antiikautorite töid ning tegelesid lisaks sellele misjoniga ka mandril. Kui Inglismaa vallutati paganate poolt, oli kristlik substraat tugev ning see viis paganate ristiusustamiseni. Läbi abielude oli Inglismaa katoliiklastega seotud. Püha Bontifacius oli misjonär friiside seas, ta pani aluse Saksamaa piiskopkondadele. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure veriste poliitiliste sõdade käigus. Saksid ise alustasid slaavlaste ristiusustamisega teisel pool Elbet. 968. a rajati Magdeburgi piiskopkond, mis oli tähtsaks tugipunktiks slaavlaste ristiusutamisel. Poolasse ja Ungarisse jõudis ristiusk laias laastus aastal 1000. Skandinaavia ristimine
nime all 13 sajandi viimasel veerandil Saksa-Rooma kesiriks. Oma algupärastele valdustele Elsassis (Alsace’is) ja Shveitsis liitis ta Austria ja veel üht-teist. Rudolfi surma järel valiti keisritroonile erinevate dünastiate esindajaid, kõige sagedamini siiski Habsburge, kelle valdused järk-järgult kasvasid ja mõju suurenes. Habsburgide hiilgeaeg algas keiser Maximilian I Habsburgi (1493 – 1519) ajal, kes osavate abielude kaudu pärandas oma pojale hiigelvaldused. Tema poeg Karl V (Carlos I nime all Hispaania kuningas) on ilmselt Euroopa ajaloo üks vägevamaid valitsjaid. Sündis Gentis (Madalmaades), päris isalt Austria, Burgundia ja Madalmaad, vanaisa Fernando II-lt hiljem Hispaania (ühes selle meretaguste valdustega Ameerikas, mis Karli ajal kiiresti suurenesid) ja Napoli (Sitsiilia) kuningriigi, mis hõlmas Itaalia lõunosa. 1519 valiti keisriks
isikuga. 3) Abielud täisjuutide ja saksa verd isikute vahel. Igal üksikul juhtumil tuleb eraldi otsustada, kas juudi soost abielupool evakueeritakse või, silmas pidades sellise abinõu mõju selle segaabielu saksa sugulastele, paigutatakse vanurite getosse. 4) Abielud 1. astme juudi segavereliste ja saksa verd isikute vahel a) lastetud Kui abielust ei ole sündinud lapsi, evakueeritakse 1. astme juudi segavereline või paigutatakse juudi vanurite getosse (sama kohtlemine kui abielude puhul täisjuutide ja saksa verd isikute vahel, punkt 3) b) lastega Kui abielust on sündinud lapsed (2. astme juudi segaverelised), evakueeritakse nad juhul, kui nad on võrdsustatud juutidega, koos 1. astme juudi segaverelisega, või paigutatakse getosse. Kui need lapsed võrdsustatakse sakslastega (reeglina), ei kuulu nad evakueerimisele ja seega ka mitte 1. astme juudi segavereline. 5) Abielud 1. astme juudi segavereliste või 1.astme juudi segavereliste ja juutide vahel.
vastu värk. Ühes pügalas kasutatakse ordaali (Jões puhastama) Lipitishtari (Lipit-Istar) seadus - Isini linna valitseja Lipitishtari seadus (1930 e.m.a.) Seaduste poliitiline eesmärk ilmneb proloogis - õigluse, s.t. sotsiaalse õigluse tagamine; vana hea õiguse taastamine. Mitmesugused juriidilised ürikud (25 000 tk) - ostu-müügi-, laenu- ja kinkele pingud, ürikud abielude sõlmimise ja lahutamise kohta; ürikud pärimise, adop teerimise, orjade vabakslaskmise jms. toimingute kohta. Võrreldes urnammu seadustikuga on tegemist spetsiifilisema seadustikuga, rohkem keskendub rohkem varalistele ja omandisuhetele? 22 pügalas on ära mainitud lõbutüdruku amet. Kui naine muutus aastatega koledaks, võis mees võtta uue, terve naise:D Mees võis prostituudiga lapsi saada, aga ta ei tohttinud teda kosida, see oli moraali kaitseks loodud seaduspügal. 1.2
kõik tähtsamad otsused. Roomlased nõudsid muuhulgas ka Väike-Aasias Bitüünia riigis varjuva Hannibali väljaandmist, kes oma olukorra lootusetust tajudes mürki võttis (183. a.). Kuid Makedoonia valitsejad polnud lüüasaamisega leppinud. Juba Philippos V püüdis oma valitsusaja lõpul tugevdada riigi võitlusvõimet, säilitades seejuures väliselt lojaalsust Roomale. Tema poeg Perseus (179 168) sekkus taas jõulisemalt Kreeka asjadesse, tugevdas abielude teel sidemeid Seleukiidide ning Väike-Aasia valitsejatega ja põhjustas sellega rahutust oma rivaalis, Pergamoni kuningas Eumeneses. Kui Eumenes isiklikult Roomas Perseuse tegevuse ohtlikkust tõestamas käis, otsustasid roomlased, Rhodose vahenduskatsetest hoolimata, uuesti sekkuda ja vallandasid Kolmanda Makedoonia sõja (171 167). Otsustav lahing peeti 168. a. suvel Olympose mäe ja Egeuse mere vahelisel
kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistuse vabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Ülikooli professoritelt ei nõutud enam vannet kinnitamaks usku Maarja neitsilikku eostumisse. Protestandid said õiguse riiki elama asuda, lõpetati juutide kahekordne maksustamine ning kaotati keeld kristlaste ja juutide abielude sõlmimiseks. Kirik seoti senisest tugevamini riigivõimuga: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisri poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes teisteski katoliku maades ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva hulgas poolehoidu. Kohtureformiga kaotas keiser Austrias piinamised ning surmanuhtluse. Sarnaselt Preisimaale korraldati ka Austrias kogu kohtusüsteem ümber ning alustati uue seaduskogu koostamist.
Enne kollektiviseerimist olid igal perel suve- ja talvelaagrid, vastavalt sesoonsete jahialade ja karjamaade asupaikadele. Varemalt elasid sölkupid talvel muldonnides, mida asendavad nüüd vene stiilis palkmajad ja põhja pool ka põhjapõdranahksete katetega püstkojad. Suvel elasid põhjasölkupid kasetohuga kaetud püstkodades ja lõunapoolsed ajutistes varjualustes. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandil jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud. Need koosnesid omakorda klannidest, millel olid ühised elualad, jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, luik, haug jne). 20. sajandi alguseks kujunesid naabrusel põhinevad sotsiaalsed üksused. Lõunasölkuppidel muutus segaabielude tõttu traditsioonilise sugulusarvestuse muster juba 19. sajandil. USUND Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
