tõstetud õla kõrgusele. Pall visatakse üles kuni 1 m kõrgusele. Ülesviskega samaaegselt kandub keharaskus paremale jalale, parem käsi liigub taha, parem õlg pöördub taha. Palli lüüakse ulatuskõrgusel, pingestatud labakäe või rusikaga parema õla ees. Algajad tabavad palli enamasti taha-alla (pall lendab kaarega). Kui jõudu rohkem, tabatakse rohkem tsentrisse (palli lend läheb kiiremaks ja vastasele ebamugavamaks). Ründelöök Ründelöögi puhul on oluline jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha. Samuti on tähtis, et ründelöök sooritatakse võimalikult kõrgelt. Kõrget rünnakut on vastastel raskem blokiga takistada ning ründaja võimalike löögisuundade raadius laieneb. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Seda kõike arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud
lüüa eesliinist. Minu ülesandeks on lüüa palli hüppelt ühe käega üle võrgu nii täpselt ja kõvasti , et see satuks vastase väljakule ja et keegi seda vastu võtta ei suudaks. Ma pean alati rakendama maksimaalset jõudu õhus ja oskama tunnetada palli tuleku momenti, sest minu löök on peamine võistkonna eesmärk, millele on allutatud kogu eelnev võistkonna tegevus. Ma tunnen ennast väga tähtsa liikmena võistkonnas, sest minu ründelöök võib mängus paljutki otsustada. Räägitakse, et ründelöök on võrkpallimängu kõige keerulisem tehniline element, aga unustatakse öelda, et ilma eelneva täpse ja raske mänguta ei oleks ründaja suuteline enda lööki sooritada. Selleks, et ma suudaksin sooritada täpset lööki veel nii, et seda oleks nauditav vaadata nii võistkonnaliikmetel, pealtvaatajatel ja sooritada minul, on vaja teha väga palju erinevaid ülesandeid täpsuse, kiiruse ja koordinatsiooni arendamiseks.
Mängija liigub juurdevõtusammuga ühe hüpitsaotsa juurest teise juurde. Hüpitsa parema otsa juures mängib altsööduga parem jalg eespool, vasaku juures vasak jalg eespool. Paariline viskab palli alt kahe käega ja talle tuleb pall tagasi mängida. · Altsöödud vastu seina või pea kohale. Sama vaheldumisi ülaltsööduga. · Järk-järgult tuleb altsööduga vastu võtta kiiremaid palle, serve ja rünnakuid. Ründelöök Kui ülalt- ja altsöödu peamiseks kvaliteedinäitajaks on täpsus, siis rünnaku puhul lisandub sellele jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Eelnevat arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud võimalikult täpsed
järjest, teha kahekordset puudet ja hoida palli. Võrkpallimängu iseärasused Võrkpallimängul on mitmeid ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asub suhteliselt väikesel maa-alal, 6 kummalgil väljakupoolel · Mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonid on erinevad tehnilised ja taktikalised nõudmised · Võrkpall on ainuke spordiala, kus mängijal tuleb oma maksimaalset jõudu kasutada toetuspinnata, õhus (ründelöök, hüppelt palling) · Mängu iseloomustab energiakulutamise perioodi vaheldumine puhkhetkega · Konrakt lendava palliga on hetkeline ja väga oluline täpne liikumine enne kokkupuudet palliga. Tähtis on palli ja mängija koostöö arvestamine nii oma poolel kui ka teisel pool võrku · Kogu võrkpallimängu omapära seisneb lendava palli õigeaegses tabamises, oskuses pallile jõudu rakendada ja seda suunata, oskuses arvestada palli lennu ja põrke iseärasusi
konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb tehnilise elemendi sooritamine, minnakse üle järgmisele tegevusele. Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas, keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemale jalale, küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel, ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Stardiasend- võtab enne liikuma hakkamist, liigitatakse kõrguse järgi
hüppelt söödu üle võrgu vastamängijale. Mängida võimalikult pikka katkematu korduste arvu peale. 27. Keskrünnak 28. Serv, kaks vastuvõtjat võtavad vastu, tõstja tõstab ühele keskründajale, teine keskründaja läheb teisele poole võrku ootab või sulustab, peale rünnakut keskründajate vahetus. 29. Sihi rätikut. Rätik mingi positsiooni peale ja ründelöök rätiku pihta. Nt tsoonid 5, 1, 2, 4. Kombineeritud situatsiooni harjutused 30. Harjutus tähistega. Üks mängija vastu võtma ja liikuma, üks mängija tõstma, kaks mängijat palli lööma üle võrgu. Mängija kes lööb palli üle võrgu teeb harjutuse alustuseks plaksu vastu palli, vastuvõtja alustab platsi kõrvalt liikumist külg ees
Võrkpalli pall kaalub 260-280 grammi ja ümbermõõt on 65-67 cm. Palli kest on valmistatud elastsest materjalist, tänu millele muudab pall oma kuju igasugusel kokkupuutel ja hiljem võtab tagasi oma esialgse kuju. Tehnilised võtted Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine(stardiasendid, liikumisviisid) · Söödud(ülaltsööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele, rinnale) · Ründelöök(otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök) · Sulustamine(ühe-, kahe- ja kolmeblokk) · Pallingud(altpallingud, ülaltpallingud, hüppelt palling) Võrkpallimängu tehnika · Keharaskus on viidud päkkadele võrdselt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöö kõrgusel. · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil. Erinevad tehnilised asendid vastavalt mänguolukorrale:
arendamise kohta. Ei olda teadlikud kuidas tekib treenitus või kuidas oma võimeid õigesti arendada. Noorte korv-ja võrkpallurite peamiseks mureks on alati olnud kehv hüppevõime, samuti ka teadmatus kuidas seda arendada. Miks ikkagi on vertikaalne hüppevõime nii oluline? Hüppevõime on sportlase suutlikkus hüpata vertikaalses tasapinnas võimalikult kõrgele. Võrkpallur kasutab hüppamist väga paljudes mänguelementides- ründelöök, blokk, olenevalt mängijast ka serv on punkte toova tähtsusega ning seega kõige olulisemad elemendud, milles kasutatakse hüpet. Samuti kasutatakse hüppamist ka kaitsemängus. Plahvatuslikku kiirust vajavad liigutused nagu sprindid ning kiired külgedele liikumised, millest küll pole võimalik punkte saada, kuid on olulisel kohal mängu ülesehitamiseks (Voelzke jt., 2012). 3
Tsoonisulu korral katab üks sulustaja kindla tsooni ja teine paneb käed tema omade kõrvale. Liikuva sulu korral püütakse aimata löögi suund ja viiakse käed löögi tegelikule suunale risti ette. Kombineeritud sulu korral üks sulustaja katab kindla tsooni, teine aga jälgib palli lennu suunda. Kolmiksulu korral paneb keskmine mängija käed palli kohale, äärmised mõlemalt poolt ag aoma käed kõrvale, hoides välimisi käsi kumeralt, siis kui ründelöök toimub väljaku keskel. Väljaku äärtes tuleb kasutada kombineeritud sulgu. Erinevate ründesöötude sulustamise tehnika on erinev, sõltudes ründesöötu kõrgusest ja kaugusest võrgust. Kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem, siis kui ründaja käsi juba lööb. Käed panna võrgu pikendusena üles, otse võrgu kohale, mitte viia üle võrgu. Võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem, siis kui ründaja tõukab
tsooni ja teine paneb käed tema omade kõrvale. Liikuva sulu korral püütakse aimata löögi suund ja viiakse käed löögi tegelikule suunale risti ette. Kombineeritud sulu korral üks sulustaja katab kindla tsooni, teine aga jälgib palli lennu suunda. 11 Kolmiksulu korral paneb keskmine mängija käed palli kohale, äärmised mõlemalt poolt ag aoma käed kõrvale, hoides välimisi käsi kumeralt, siis kui ründelöök toimub väljaku keskel. Väljaku äärtes tuleb kasutada kombineeritud sulgu. Erinevate ründesöötude sulustamise tehnika on erinev, sõltudes ründesöötu kõrgusest ja kaugusest võrgust. Kaugete ja kõrgete ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata hiljem, siis kui ründaja käsi juba lööb. Käed panna võrgu pikendusena üles, otse võrgu kohale, mitte viia üle võrgu. Võrgulähedaste ja madalate ründesöötude sulustamisel tuleb hüpata varem, siis kui ründaja
*Antenni vastu löömine tähendab väljas aga joone pihta löömine ei tähenda et pall väljas oleks. *Võrkpallimängu põhilised tehnilised võtted on: · Liikumine (stardiasendid, liikumisviisid); · Söödud (ülalt sööt, altsööt, ründesööt, söödud laskumisega seljale, küljele ja rinnale); · Pallingud (altpallingud, nii alt-eest kui ka alt-küljelt; ülalt pallingud, nii ülalt-eest kui ka ülalt- küljelt ja hüppelt palling); · Ründelöök (otselöök, pöördega löök, pettelöök, tagaliini löök, haaklöök); · Sulustamine (ühe-, kahe- ja kolmeblokk) Asukoha järgi väljakul jaotatakse mängijaid: · eesliini mängijad (joonis 5), need on tsoonides 2, 3 ja 4; · tagaliini mängijad, need on tsoonides 1, 6 ja 5, nad ei tohi rünnata hüppe pealt võrgust kõrgemal olevat palli eesliinis, rünnakul peavad nad üles hüppama ründejoone tagant, maanduda võivad aga ründealasse. Igal mängijal on kindel ülesanne.
annaabi.ee 
