SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat tutvustab fookusgrupi olemust, selle kasutamist ja kasutamisalasid ning fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu tugevusi ja nõrkusi. Kõige rohkem keskendusime referaadis fookusgrupi esitlemisele ning moderaatori rollile, kuna moderaator on fookusgrupi küsitluste üks kõige olulisem osa ning küsitlus peab olema korrektselt läbi viidud, et tagada kõige relevantsemad tulemused. Lisaks on referaadis välja toodud fookusgrupi küsitluse ehk rühmaintervjuu korraldamise etapid, mis annab selge ülevaate, kuidas korraldada tulemuslik ja hästi läbiviidud intervjuu. 1 MIS ON FOOKUSGRUPP? Fookusgrupi meetod on seotud kahe sotsioloogiga: Paul Lazarsfeld ja Robert Merton (1948). Seda meetodit mainitakse esmakordselt R. Mertoni artiklis, mis ilmub ajakirjas "American Journal of Sociology" 1946. a. Alles 1970datel hakati fookusgruppe kasutama laialdasemalt. [4]
Kasutatakse avatud küsimusi Toetutakse antud vastustele ning ehitatakse intervjuu üles nendele toetudes Meenutab vestlust Keda intervjueerida? Otsusta, keda tuleks intervjueerida Otsusta, kui mitut inimest oleks vaja intervjueerida Otsusta, kas intervjueerima peaks inimesi rühma(de)na või eraldi Vaata veelkord kriitiliselt, kas kavatsed intervjueerida vajalikke inimesi ja kas intervjueeritavate valik on optimaalne Rühmaintervjuu Lähtekohaks osalejate rühmas toimimine ja teineteise mõjutamine (eri arvamused, ka vaidlused, ühisele seisukohale jõudmine või ka mitte) Soovime saada erinevaid arvamusi (mille eesmärgiks võib ka olla näit. ankeedi koostamine) Palju kasutatud marketingiuuringutes, sest ei olda huvitatud mitte üksiku persooni arvamusest, vaid kollektiivsest arvamusest Rühmaintervjuu alaliigid Paariintervjuu (intervjueeritakse kaht inimest, näit. abielupaari)
oma kogudest või joonistada pildi, kui sobivat fotot ei õnnestunud leida. 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Uuringus osalejatelt koguti andmeid fookusrühma intervjuudega. See meetod valiti eeskätt põhjusel, et ei tekiks erinevast võimupositsioonist tingitud konfl ikti uurija ja uuritavate vahel (Gibbs, 1997), sest uuringu vastutav täitja on õppejõud ja struktuuriüksuse juhataja. Lisaks võimaldas rühmaintervjuu uuringus osalenutel üksteist täiendada ning kujundada ühised seisu kohad ja osutada individuaalsetele eripäradelev 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! 14. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, mis on kirjalik võrguintervjuu? 15. Solli jt artiklile tuginedes selgitada, kuidas koostati käesolevas uurimuses intervjuu kava? 16. Mis on transkribeerimine? 17
Fotode analüüsimiseks pidid uuritavad ise pilte tõlgendama ja analüüsima. Vastajad said intervjuu küsimused juba läbi mõelda. 11. Mis küsimustele otsiti vastuseid fotointervjuu abil Karmi ja Remmiku artiklis? Kuidas algajad õppejõud kirjeldavad oma tööd ülikoolis? Kuidas algajad õppejõud kijreldavad oma õpiarusaamu ja millisena kujutlevad algajad õppejõud oma arengut õppejõuna? 12. Mis on fookusrühma intervjuu (tuginedes Kivestu artiklile)? Fookusrühma intervjuu on rühmaintervjuu, kus uuritavad saavad üksteist täiendada, kujundada ühised seisukohad ja pöörata tähelepanu individuaalsele eripärale. Intervjuu viiakse läbi selles keskkonnas, mis on uuritavatele kodune. 13. Kivestu jt artikli põhjal kirjeldage lühidalt uurimistulemuste temaatilist andmeanalüüsi! Temaatiline analüüs on induktiivne analüüsimeetod, mille käigus identifitseeritakse esimese sammune avatud kodeerimise kaudu andmetes esinevad teemad. Ehk siis võetakse mitu
eriettevalmistust läbiviijatelt. Ning nrgad küljed: usaldusväärsus nrk järgmiste faktorite osas: objektiivsus, usaldusväärsus, täpsus, katvus, kaootilisus. 2.Küsitlusuuringud. Küsitlusuuringu korraldamisel on vaja teadvustada alljärgnevaid uuringuetappe: valimi määratlemine, ksimusvaldkondade määratlus, ankeetide koostamine, andmetöötlus ning tulemuste väljatoomine ning nende edastamine. Küsitlusuuringu läbiviimise viisid: vahetu küsitlus, rühmaintervjuu, postiküsitlus (ankeet varustada alati adresseeritud tagasisaatmise ümbrikuga), telefoniküsitlus, internetiküsitlus. Küsitlusuuring annab ülevaate lpptarbijatest, kvaliteedinuetest, hooajalistest vi tsüklilistest eelistustest ning -voogudest, turuosadest, konkurentsitüübist, hindadest, turueelistustest, konkurentsi tihedusest ja tüübist. Küsitlusuuringu tugevad küljed eri viiside puhul: vahetu küsitlus - usaldusväärne, kuid töömahukas ja kallis ning
· Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, küsimused pole eelnevalt täpselt sõnastatud ega järjestatud · Avatud intervjuu vaba, süva, informaalne, mitteametlik, juhtimata, struktureerimata intervjuu. Sarnaneb hariliku vestlusega, ka teema võib vestluse käigus muutuda. Võtab palju aega, subjektiga räägitakse mitu korda. Läbiviimine: Individuaalintervjuuna kõige levinum Paariintervjuuna rühmaintervjuu alavorm, näit. kasvatusteadustes lapse ja vanema koosintervjueerimine Rühmaintervjuuna kui uuritakse rühmade kultuure, vt fookusgrupp 10. Dokumentide analüüs Andmete kogumine mõtestatult. On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod. Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt). Andmestik:
sellise intervjuu alusel pole lihtne ja sirgjooneline. Eeldab uurijalt teatud kogemust). Struktureerimata ja struktureeritud intervjuu tunnuseid kombineerivad poolstruktureeritud intervjuud. Intervjuu käigus esitatakse nii kinniseid kui avatud küsimusi. Kinnised küsimused võivad olla näiteks suunatud küsimused, mis eeldavad vastusena kas nõustumist või mittenõustumist. 3. Fookusgrupi intervjuu kui meetod andmete kogumiseks. Fookusgrupp (e. rühmaarutlus, rühmaintervjuu). Selle meetodi puhul viiakse diskussioon läbi väikese liikmete arvuga grupis (6-12 in, ideaalne 4-8), uurija juhib vestlust. Eesmärgiks uurida osalejate suhtumist ja arusaamist uuritavast teemast. Kogutakse infot väikese hulga (fookustatud) küsimuste kohta. Uurija, kes viib vestlust läbi, hoiab vestlust fookuses siit ka meetodi nimetus. Lihtsaim meetod andmete kogumiseks rühma käest, kuid siiski tuleb arutelu hoolikalt ette valmistada ja läbiviimist soovitavalt
· Individuaalintervjuu · Paariintervjuu või väikerühma kaks vastajat Hea läbi viia siis, kui fenomen, mida uurime / sihtgrupp, mille kaudu uurime on meile suhteliselt kauge, teame selle kohta suhteliselt vähe. Näiteks mingi eksootiline subkultuur, pagulased, jne.. Ka näiteks prostituute hea intervjueerida nii, et vastavad kahekesi täiendavad, parandavad teineteist. · Rühmaintervjuu (eristus võimalik ka fookus- ja lihtsalt rühmaintervjuu vahel) Hea meetod, kui meid huvitab mingi nähtus ja soovime uurida nende kaudu, kel on mingi kompetents või kogemus selle suhtes. · Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu. Võimalusi tekib aina juurde, nüüd ka Skype jne.. PS, kaob transkribeerimise vajadus. Näost-näkku on aga olulised emotsioonid jms paralingvistline info. Kuigi ka vastuseid analüüsides saab teha järeldusi, nt kas räägib tõtt või mitte
Kuidas vaadeldu mõjub? Kuidas ja miks see, mida ma näen, on mulle oluline? 9. Intervjuu Uurimisobjekt ja andmed Ontoloogilised ja epistemoloogilised põhimõtted Mis on intervjuu eesmärk kvalitatiivses uurimuses? Kuidas põhjendame intervjueerimist kui andmekogumise/genereerimise meetodit? Intervjuude vormid osalejate arvust ja läbiviimise viisist lähtuvalt Individuaalintervjuu Paariintervjuu või väikerühma (3 in. koos küsijaga) 19 Rühmaintervjuu (6-12 in.) Näost-näkku, telefoni-, internetiintervjuu Suuline või kirjalik Kvalitatiivsete intervjuude tüübid intervjuu kava struktureeritusest lähtuvalt Struktureerimata süvaintervjuu Etnograafiline intervjuu Narratiivi-intervjuu Eluloointervjuu Poolstruktureeritud Struktureeritud kvalitatiivne intervjuu Struktureeritud kvantitatiivne intervjuu Intervjuu tüübid Etnograafiline – uurib kultuuri, institutsionaalsed, grupilisi iseärasusi
- Missugune sõnum tõmbab Teie tähelepanu kõige rohkem? Selle meetodi kasutamisel on vaja arvestada järgmisi asjaolusid: - Küsitletavate kogum peab olema representatiivne, st esindama tarbijaskonda kõigi vajalike tunnuste osas. - Reklaamisõnumit peavad hindama need, kes kuuluvad reklaamitavate toodete potentsiaalsete ostjate hulka. - Hindamise situatsioon ei või tugevalt erineda argiolukorrast ning küsitleja ei tohi küsitletavale survet avaldada. 12. Rühmaintervjuu Rühmaintervjuu on küsitlus, millega hõlmatakse 7-10 sihtturgu kuuluvat isikut. Kokkukutsutuile näidatakse reklaami või selle osa. Rühmajuht ergutab inimesi omavahel suhtlema ja küsib reklaami kohta uurivaid küsimusi: - Kuidas Te mõistate reklaami? - Kas sõnum pakub Teile huvi? - Kas Te usute sõnumit? - Kas Te sooviksite toodet proovida? Rühmaintervjuud kasutatakse kõige rohkem reklaami väljatöötamise staadiumis, sel juhul on ta eelkontrolliks.
annaabi.ee 
