configure //l�heb config reziimi hostname nimi //muudab nime line con 0 // saad sellesse reziimi password // paned parooli show running-config //n�itab seadistust show startup-config // n�itab t��tava configi write // kirjutab configu �ra ip address address mask erase // kustuta �ra reload // paneb k�ima umbes nagu tehaseseadete taastamine interface ethernet 0 ip asi otsa telnet teisse ruutersisse sisse minek enable //ruuterisse sisenemine
Ruuteri seadistamine 1. Tee ruuterile restart (hoia mingi terava asjaga 10 sek.) Võta ruute 10 sekundiks vooluvõrgust välja. Kui sul on tutikas ruute mida pole ennem kasutatud siis sa ei pea seda tegema. 2. Sisesta broserisse ruuteri ip aadress (192.168.2.1) 3. Nüüd logi sisse (Kasutajanimi: admin ; parool: 1234) 4. Tuleb minna quick setup-> siis next-> siis tuleb ip aadressi kaks viimast lahtrit ära muuta ja võrgumaskile tuleb lõppu panna 224-> ja nüüd koguaeg next kuni jõuad OK nupuni. 5. Nüüd tuleb minna general setup-> Wiless ja sealt keelan ära wifi kui Basic settingist panna linnuke esimesse kastikesse. 6. Määran käsitsi IP aadressi mis ei tohi olla sama mis on ruuteril. Kui IP aadress on näiteks 192.168.2.3 siis väikelüüs peab olema erinev IP aadressist näiteks 192.168.2.2 7. Viimaks tuleb ära keelata DHCP General stup-> LAN ja sealt tuleb DHCP panna disable. 8. Kontrollin ka...
2htdocs“ 8. Mis on ruuter ja milleks seda kasutatakse? Kuidas ruuterit häälestada, taaskäivitada (restart) ja alglähtestada (reset)? a. Ruuter on seade või arvuti, mis on füüsilislet ühendatud kahe või enama IP võrguga ja võimaldab piianguteta või piirangutega liiklust ühest võrgust teise. Laboris kasutatavat ruuterit võib käsitleda kui kahe võrguliidesega (LAN ja WAN liidesed) arvutit. LAN liideses on ruuterisse sisse ehitatud 4 pordine switch, mille tulemusena saab ruuteri külge ühendada 5 võrgukaablit. 4 neist ühenduvad ruuteri sees tegelikult kõik ühte - LAN liidesesse. Traadita ruuteril on lisaks eelpool kirjeldatule, LAN liidese sisemise switch-i külge ühendatud veel traadita võrgu „access point“. Seda saab häälestada ruuteri administreerimisliidesest. Ruuteri tööks on vajalik mõlema liidese IP seadistuste
Kuidas ma saan aktiveerida ruuteril WiFi-ühenduse, hetkel töötab mul internet kaabliga? Algseadistuses on WiFi aktiveeritud ja kaitstud WEP-võtmega. WEP-võtme leiad seadme põhja alt tehase poolt paigaldatud kleebiselt. Seal on kirjade "THOMSON SpeedTouch..." all olemas tekstid SSID, WEP (HEX) võti. Kui avada arvutis WiFi-võrkude nimekiri ja üritada luua ühendus SSID-nimelise võrguga, peaks arvuti küsima "Network Key"-d, kuhu tuleb sisestada ruuteri põhja all olev WEP-võti. Kuidas ruuterisse ,,sisse saada"? Millised on ruuteri kasutajanimi ja salasõna? Ava veebilehitseja ja sisesta aadressireale 192.168.1.254. Ligipääs ruuteri seadistamisele (nii veebi- kui ka telneti põhisele) on kaitstud kasutajatunnuse ja parooliga. Vaikeseadistuses on kasutajatunnuseks ,,Administrator" ja paroolid on üldjuhul unikaalsed, seadmekohased. Juurdepääsuks vajaliku parooli leiad oma ruuteri alt nimetuse ,,Modem Access Code" kõrvalt,
Parool on vahepeal ruuteri all kirjas nimega modem access code. Kuid osadel ruuteritel on ta lihtsalt passwordi nime all. Kui kasutajanime pole ruuteri all mainitud, siis on see kas admin, või Administrator, vms. Sisselogides saame palju andmeid, tuleb valida alamenüü Forwarding. Sealt alt omakorda port triggering. Nüüd peate te järgi vaatama enda ipv4 aadressi. Selleks peate te avama command prompti taaskord. Teie ipv 4. Nüüd peate te oma ruuterisse lisama 2 uut porti. Port 21, mis on oluline, et ligipääseda tavakasutajana, ja port 200, kui te tahate administraatorina kaugustelt muudatusi teha. See käib niimoodi. Vajutage add new.... Täitke see ära niimoodi: Siia läheb teie ipv4 aadress: ' Ja vajutage Save. Kui olete save vajutanud, olete tagasi seal, kus alustasite, vajutage uuesti Add New... Ja täitke see seekord nii. Ja vajutage uuesti Save. Nüüd seadistame ära firewalli Vajutame taaskord sellele nupule:
millised on tema kõrvalolevad ruuterid ja millist teed valida. Viimane ruuter teab, kuidas hostini jõuda. 2. Paketi edastamine - kui marsruutimise otsus on tehtud, siis see pakett tuleb teele saata läbi selle väljundkanali, mis läheb kindla ruuteri suunas. Võrgukihi tasemel on ka võrguarhitektuure, kus luuakse virtuaalkanal. Seal pannakse paika marsruut, mida mööda andmed liiguvad. 3. Marsruutimine ja paketi edastamine kui pakett jõuab ruuterisse, siis ruuter vaatab paketi sihtpunkti ja juhatab paketi järgmise ruuterini (see on nagu risttee). Ruuteris on olemas tabel ehk kui tuleb sisse mingi väärtusega pakett ning siis vaadatakse tabelit, mis on tehtud mingist marsruutimisalgoritmist lähtudes, vaadeldakse mingi väljaväärtuse järgi, näiteks IP aadressi järgi, millisesse väljundisse pakett tuleb edasi saata. Võrgukihil on kolme sorti protokolle: 1) IP-protokoll
Kerige alla ja Windows Firewall>Exceptions>Add Port>Name whatever>Port number 80>OK>OK Vhem fancy lhenemine oleks firewall lihtsalt vljallitada. Nitamiseks, et asi ttab pange browseri URL reale arvuti IP milles sai muudatused tehtud Index failis. (Ainult LAN vrgu arvutitel) Arvuti milles muudatused tehti peaks igal juhul iget lehte nitama. LANis sama moodi kui hendused on iged ja Firewallis on iges arvutis lbips. WAN portis oleval arvutil aga pange URL reale 192.168.0.1 (Ruuteri IP. Pring lheb ruuterisse ja ruuter saadab selle edasi virtuaal serveri IP'le, kust tuleb vastus.) Kui tekib probleeme kontrollige le andmed, kui ei aita tehke hendustele reset, kui ei aita WinXP'le reset, kui ei aita ruuterile reset, kui ei aita ruuterile tielik reset ja alustage selle lessandega otsast peale. 5 Midagi muud pole vaja muuta, kui ainult Browseris vasakust menst Advanced>Security> Allow PING from the Internet ja Disable NAT. Linnukesed ette ja Apply ja ongi tehtud.
võrguväravasse, mis uurib kas paketti on võimalik vahetult paralleeleslt, siis peab saatja tegema monitooringu, kas pakett kõrgematele kihtidele. PPP ühendus ei kontrolli andmemahtu, edasi toimetada, Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi jõudis kohale või mitte. CSMA on justkui edasiarendatud ei toeta mitmepunktilisi ühendusi. Kaadrite alguses on järgmisesse ruuterisse. ALOHA. St, et kuula enne kui edastad, kui kanal hõivatud, siis “lipukesed” e. Kindel kahendkood, samuti ka kaadri lõpus. 37. DHCP, NAT DHCP e dünaamiline hostikonfiguratsiooni ootab S kuni edastamine on lõppenud või valib suvalise aja Juhul kui ka data väljas on sama bait, siis on kokku lepitud, et protokoll on andmevahetuse protokoll, mis võimaldab (oleneb versioonist)
(N. võime uksele panna 20 lukku, aga keegi sõidab traktorga majja ja saab ikka sisse). Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad, mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanalit saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: koodeerimise järgi andmete kokku pakkimine – multiplexer. Lahti pakkimine – demultiplexer
pakett vaja toimetada on. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi võrguväravasse (gateway), mis uurib, kas paketti on võimalik vahetult edasi toimetada (s.t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi järgmisesse ruuterisse (see tehakse kindlaks samamoodi gateways asuva ruuditabeli põhjal). Nii toimitakse senikaua, kui pakett on jõudnud sellesse alamvorku, kus asub sihtarvuti ja see on võimalik vahetult kohale toimetada. 27. Vigade avastamine ja parandamine EDC (error detection and correction bits) - liiasus, mida on vaja selleks, et vigu 13 parandada, Paarsuse kontroll
Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM)
päevas on seal tipptund). Pros - Sobib andmeedastuseks, kus me vahepeal kasutame kanalit, vahepeal vaikus. Lihtsam, ei ole handshakingut. Cons - Viivitused, andmekadu, pole protokolle, mis tagaksid kindla andmevahetuse ja vookontrolli. Endiselt avatud probleem e kuidas imiteerida kanalikommutatsiooni pakettkommunikatsioonis. Datagram network - nt DCP-IP võrgud, sihtkoha aadress paketis määrab kuhu ruuterisse edasi hüppame, marsruut võib muutuda sessiooni jooksul, suht nagu sõidaksid sõbrale kuhugi X kohta külla ja mingi kohalik soovitab sul hoopis Y teed kasutada. See ei ole ei ühenduseta ega ühendusega võrk. VÕI Virtuaalahel - Rakendatud pakettedastusvõrkudes. Ressurss on kõikidele kasutatav. Marsruut on ette ära otsustatud, ehk igas sõlmes ei tehta enam otsust et kuhu peaks minema ja kust kaudu oleks parem.
/// ==> D X(Y,Z) = c(X,Z) + minw {DZ (Y,w)} kaugus X-st Y-ni, kui Z on järgmine samm ==> EHK Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise
/// ==> D X(Y,Z) = c(X,Z) + minw {DZ (Y,w)} kaugus X-st Y-ni, kui Z on järgmine samm ==> EHK Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul.Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega.Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme
Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb pakettide edastusega ning kui paketid on jagatud liiga väikesteks tükkideks, siis tekivad ruuterisse nö järjekorrad (queues), mis võivad viia pakettide eemaldamiseni ruuterist, et ruumi teha uute jaoks. Samas kui pakettide pikkused on liiga suured, siis ei kasutata võrguressursse kõige effektiivsemalt ära nii, et siin tuleb leida tasakaal. 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi Kanali saab multipleksida sageduse, aja ja koodi järgi: Sageduse järgi kanali multipleksimine (Frequency-division multiplexing - FDM)
Backbone jaotur ühendab omavahel LAN segmente, võimaldab pikendada sõlmede vahelist vahemaad (tugevdab Organisatsiooni sisemise võrgu isoleerimine suuremast internetist, lubades siiski mõnedel pakettidel minna läbi, teistel mitte. Neid sissetulevatest väljaminevateks. Ruuter koosneb: sisend- ja väljundportist, protsessorist ja switching fabric'st. Ruuterisse tulevad paketid signaali). Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja kasutatakse, et hoida ära DOS rünnakuid, hoida ära andmete ebaseaduslikku muutmist, kaitsta siseinfot sissetungijate eest. On kahte
Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, mille alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi võrguväravasse (gateway), mis uurib, kas paketti on võimalik vahetult edasi toimetada (s.t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi järgmisesse ruuterisse (see tehakse kindlaks samamoodi gateways asuva ruuditabeli põhjal). Nii toimitakse senikaua, kui pakett on jõudnud sellesse alamvõrku, kus asub sihtarvuti ja see on võimalik vahetult kohale toimetada. 43. Ethernet + LAN (local area network) aadressiks on 48 bit füüsilised võrguseadme aadressid (MAC). Aadressi kasutatakse datagrammide füüsiliseks transpordiks. MAC aadresse jagab IEEE ja igal seadmel on see unikaalne. IP aadressi abil suunatakse pakett õigesse alamvõrku, seal
Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi võrguväravasse (gateway), mis uurib, kas paketti on võimalik vahetult edasi toimetada (s.t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi järgmisesse ruuterisse (see tehakse kindlaks samamoodi gateways asuva ruuditabeli põhjal). Nii toimitakse senikaua, kui pakett on jõudnud sellesse alamvõrku, kus asub sihtarvuti ja see on võimalik vahetult kohale toimetada. 27. Vigade avastamine ja parandamine EDC (error detection and correction bits) – liiasus, mida on vaja selleks, et vigu parandada. Paarsuse kontroll Ühedimensioonilise paarsuse kontrolli korral on võimalik avastada paarituarvu bittide moondumist.
Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta. 32. Distance vector marsruutimisalgoritm Igal sõlmel on oma kauguste tabel (Distance Table). Tabelis on nii palju ridu, kui on võimalikke sihtpunkte antud sõlmest ning tulpasid sama palju, kui naabersõlmi antud sõlmel on (hoitakse kõikvõimalikke kaugusi (ruutimiskulusid) DX(Y,Z) = kaugus X-st Y-sse, kui Z on järgmine samm). Iga iteratsiooni käigus leitakse minimaalne tee ruuterist X ruuterisse Y läbi ruuteri Z (ruuterist Z saabub info ruuterusse X tee Z->Y maksumusest). Iteratsioon toimub uuesti iga kord, kui muutub ruuteriga seotud tee ruutimiskulu või naabersõlm teavitab temaga seotud kulumuutusest. Ruuter teavitab oma naabreid vaid esimesel juhul. Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima
annaabi.ee 
