VPNi korral seotakse mitmed erinevates kohtades asuvad kohtvõrgud üheks suuremaks kohtvõrguks, kasutades jaamadevaheliseks sidekanaliks Internetti. Kogu side, mis kohtvõrkude vahel toimub, on privaatne, see on krüpteeritud. VLAN tehnika võmaldab ühel füüsilisel infrastruktuuril moodustada mitmeid loogilisi Etherneti segmente, selliste võimalustega saab: ·Lokaliseerida liiklust ·Lahendada topoloogilisi küsimusi ISO level 2 kihis see tähendab kiht allpool ruutereid. Plussid: · Võimaldavad effektiivselt eraldada liiklust · Kasutadavõrku paremini ära · Vähendada võrgu koormust Miinused: · Tootjatel ei ole ühist standardit
IPv6 puhul ei ole lubatud fragmenteerimine, kasutatakse 40-baidilist päist. Erinevused IPv6 on täielikult ära kaotatud kontrollsumma, et vähendada töötluseks kuluvat aega. Kõik lisavalikud on küll lubatud, kuid asuvad väljaspool päist. Neile viidatakse väljaga ,,Next Header". Kasutusele võetakse ka ICMPv6, mis sisaldab täiendavaid teateid (nt. ,,Packed too big"), samuti administreerimist multisaategruppide kaupa. Üleminek IPv4 IPv6-le Mitte kõiki ruutereid ei ole võimalik korraga uuendada, s.t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 26. Datagrammide edastus läbi võrkude Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani.
Lossis on kindel päevakord. Kõik lapsed on kui uinutatud. Lõunal viiakse lapsed suure 11 õunapuu juurde. Kõik lapsed sööstavad õunte juurde, kuid meie tegelased seisavad. Defo rääkis neile, et õunad teevad nad uniseks. Mini-Martin sööstab õuna poole, kuid Joonas ja Martin püüavad ta viimasel hetkel kinni. Plaanitakse täna öösel võti varastada ja põgeneda. Plaan õnnestud ja jõutakse väravani. Järsku ümbritseb neid tuhandeid ruutereid, Mia ja see salapärane poiss. Poiss pobiseb midagi ja ruuterid lõpetavad töötamise. Poisi nimi oli Simmu. Simmu ja Mia seletavad poistele, et Defo oli neile valetanud ja Floriana kogub lapsi vaid selleks, et nendest sõjavägi teha, mis suudaks Ferimontlastele vastu panna. Floriana kuningriigi müürid on juba üsna katki ja seisavad vaevu püsti. Maalt laste röövimist põhjendab ta nii: Floriana on ainus, kes seisab maa ja Ferimonti vahel ja kui
Tänu küpsistele Marsruutimisprotokolli eesmärk on tuvastada ,,hea" rada (ruuterite jada) läbi võrgu alguspunktist lõpppunkti. Marsruutimise Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht saadakse kliendist palju teada. kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. ,,Hea" rada tähendab enamasti talle määratud päise maha. 14.FTP odavat rada
Tihti on ruuterid müüja poolt vaikimisi juba seadistatud kindlale kanalile, mille tulemusena paljude ruuterite kanalid kattuvad. Nii on tavaliselt üle koormatud kuues kanal. Üldiselt soovitatakse valida kas esimene, kuues või üheteistkümnes kanal, sest need ei kattu omavahel absoluutselt. Õige kanali valimiseks on möödapääsmatu kasutada vajalikku tarkvara, üheks võimaluseks on käesolevas töös rakendatud inSSider. Kuna suur enamik majapidamist ruutereid kasutavad kanaleid ligikaudse sagedusega 2,4 GHz, siis üks viis interferentsi vältimiseks võiks olla hankida selline ruuter, mis töötad sagedusel 5 GHz. 3. Võimalusel peaks vältima ka teiste seadmete raadiolainete interferentsi. Naabrite WiFi pole tavaliselt ainus, mis ümbruskonnas raadiolainete abil levib. Signaali tugevust võivad teiste seas pärssida ka mikrolaineahjud, bluetooth-seadmed, juhtmeta telefonid ja puldid. 4. WiFi levi võivad mõjutada ka võrgu turvalisussätted
seadistatud kindlale kanalile, mille tulemusena paljude ruuterite kanalid kattuvad. Nii on tavaliselt üle koormatud kuues kanal. Üldiselt soovitatakse valida kas esimene, kuues või üheteistkümnes kanal, sest need ei kattu omavahel absoluutselt. Õige kanali valimiseks on möödapääsmatu kasutada vajalikku tarkvara, üheks võimaluseks on käesolevas töös rakendatud inSSider. Kuna suur enamik majapidamist ruutereid kasutavad kanaleid ligikaudse sagedusega 2,4 GHz, siis üks viis interferentsi vältimiseks võiks olla hankida selline ruuter, mis töötad sagedusel 5 Ghz. 3. Võimalusel peaks vältima ka teiste seadmete raadiolainete interferentsi. Naabrite WiFi pole tavaliselt ainus, mis ümbruskonnas raadiolainete abil levib. Signaali tugevust võivad teiste seas pärssida ka mikrolaineahjud, bluetooth-seadmed, juhtmeta telefonid ja puldid. 4
võrgu. Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 35. Marsruuterid + Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse
Intra-AS: Üks administraator, kõik õigused, ei mingeid eraldi õigusi Hierarhiline marsruutimine vähendab ruutingutabelite suurusi ning vähendab uuenduste tegemiseks vajaminevat liiklust. 12 24. Marsruuterid Marsruuteritel on kaks funktsiooni: nad jooksutavad marsruutimise algoritme/protokolle ning lülitavad (swiching) nende põhjal datagramme sissetulevast õigesse väljaminevasse kanalisse. On olemas kolme tüüpi ruutereid - mälus toimuvate lülitustega, siinil toimuvate lülitustega ja maatriksi kujul toimuv (crossbar) Mäluga toimuva ruutimise korral sisendist võetakse pakett vastu, kirjutatakse mällu ja loetakse sealt ning saadetakse väljundisse. Kuna aga mällu kirjutamine ja sealt lugemine on küllaltki aeglased, on selline ruutimine ka kokkuvõttes aeglane. Siinil toimuva ruutimise korral saab siini peal korraga liikuda ainult üks datagramm - seega siini kiirus määrab ära ruuteri kiiruse
Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita võrgu toega ruuteritel, aga palju turvalisem on WPA või WPA2, mille võimalust tuleks enne muretsemist kindlasti uurida. On ka ruutereid, millele on juba näiteks DSL modem sisse ehitatud. Enam levinud ruuteri nimed, mida Eestis müüakse: Linksys, SpeedTouch, Buffalo, Trendnet, D-Link, SMC, ZyXEL jpt. Modem (sõnadest modulate ja demodulate) on seade, mis moduleerib analoog kandja signaali digitaalsignaaliks ja vastupidi, näiteks analoog modem ja ADSL modem. ADSL modemid, tuntud kui ka DSL modemid on palju kiiremad kui analoog modemid, kuna nad ei ole piiratud telefoniliini kõnesagedusribaga. Ehk siis telefon ja ADSL modem
Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // ,,Hea" rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid).
Ahelate loomiseks kasutatakse identifikaatorit, mis ei ole unikaalsed globaalses mõttes, vaid igas ruuteris hoitakse vastavuste tabelit, mille järgi saab teada, kuhu antud identifikaatoriga pakett on vaja edasi saata. (Tee algpunktist lõpppunkti on paljuski nagu telefonivõrgu puhul.) 27. MARSUUTIMINE ==> Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. /// Marsruutimise kujutamiseks kasutatakse graafe. Graafid kujutavad ruutereid ja graafide servad on füüsilised ühendused. // „Hea“ rada tähendab enamasti odavat rada. // Marsruutimise elemendid: sammude arv, maksumus, viivitus, läbilaskevõime. //// ==> Kas globaalse või hajutatud infoga: Globaalne: kõik ruuterid omavad infot topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid).
1.1 Kodused arvutivõrgud Kodused arvutivõrgud on kõige lihtsamat tüüpi arvutivõrgud, mis koosnevad modemist, switchist, hubist, sillast, ühest või enamast arvutist ja olemasolul lisaseadmetest nagu printer või skänner. Enimlevinud on ühe arvutiga ja võrguseadmega kodused arvutivõrgud. Kui kodus on rohkem kui üks arvuti, kasutatakse nendevahelise ühenduse loomiseks odavamaid switche või hube, võrguressursside jagamiseks on saadaval lai valik just kodukasutajale mõeldud ruutereid. Enamasti avalikes internetipunktides kasutatav raadioside võrgumeedium, 802.11b on enim levinud standard, muutub üha populaarsemaks ka koduste arvutikasutajate seas. Traadita internet annab just sülearvuti kasutajatele suurema liikumisvabaduse, seda nii kodus kui ka tööl. 1.2 Väikefirma arvutivõrgud Väikefirmade arvutivõrgud on tavaliselt ehitatud keerupaarmeediumile või harvematel juhtudel ka traadita interneti lahendusele
vectori, siis uuendab ta enda distance vektorit analoogselt Bellman-Fordi võrrandiga: Dx(y)=minv{c(x,v)+Dv(y)} Ja kui x'i distance vector muutus, siis saadab ta selle laiali ka oma naabritele ning protsess kordub seni kuni sõlmed vahetavad üksteise vahel vektoreid. 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja realiseerivad ruuterid sama algoritmi ning samuti on igas süsteemis on ühel või rohkemal ruuteril ülesanne saata pakette väljaspoole AS'i
x’st y’ni on kas 2+0 (0-y’st y’sse) või 7+1=8. o Min(2+0, 7+1) = 2, sellepärast kirjutame tabelisse y alla ka 2 o Min(2+1, 7+0) = 3, sellepärast kirjutame tabelisse z alla ka 3 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju (üle 200 miljoni), et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Lisaks oleks võimatu hoida neid kõiki ühes marsruutimistabelis. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems – ASs), kus igas süsteemis ruuterid teavad üksteise kohta infot ja
enda rea ning edastab selle oma naabritele. Kokku kombineeritakse optimaalne edastustabel. 30. Hierarhiline marsruutimine Punase kasukaga Pugile pühendatud küsimus Suurus: 600 miljonit ruuterit. Kui kõik ruuterid teaksid kõiki marsruute, siis tekiks selline ajuvähk, et universum vajuks kokku. Seepärast on ruuterid jaotatud autonoomseteks süsteemideks (autonomous systems) [AS]. Iga autonoomne süsteem on tavaliselt hunnik ruutereid, mis kuuluvad ühe administratiivse üksuse alla, näiteks ISP (Internet Service Provider, a-la Telia v Starman) või mingi firmasisene võrk. Ruuterid, mis kuuluvad samasse AS-i kasutavad sama marsruutimisprotokolli (kas LS v DV) ning omavad infot üksteise kohta. Algoritm, mis jookseb AS-isiseselt, nimetatakse ingl k “intra autonomous system routing protocol”-ks. Muidugi tuleb ka AS-e omavahel ühendada. Seetõttu antakse vähemalt ühele ruuterile (AS
Iteratsioon jätkub, kuni ükski võrgusõlm enam infot ei vaheta, iga võrgusõlm suhtleb ainult oma vahetute naabritega. Ruutimistabel saadakse eeltoodud minimeerimise käigus, seal hoitakse infot parima vahendajasõlme kohta ning tee maksumust läbi selle sõlme. 30. Hierarhiline marsruutimine Link State ja Distance Vector marsruutimisalgoritmid on liiga lihtsakoelised selles mõttes, et nendes algoritmides ruuterid realiseerisid sama algoritmi ja reaalsuses on ruutereid nii palju, et kui kõik vahetaks omavahel nõnda infot nagu see toimis nende algoritmide puhul siis ei jääks ruumi andmevahetuseks ja samuti oleks administreerida iseseisvalt mingit võrku võimatu. Sellepärast on ruuterid jaotatud autonoomsetesse süsteemidesse (autonomous systems ASs), kus igas süsteemis 21
servaruuterisse. Sealt läbi ruuteritevahelise marsruutimise teise piirkonna servaruuterisse. Seal piirkonna sees Intra-AS ruutimise abil kindla hostini. /// Näited Kui meil on tegemist võrguga x ja me oleme võrgupiirkonnas AS1, siis meil on vaja informatsiooni, kuidas x-i pääsetakse läbi 1c ja 3a ja siit ka x-i jõuame. Kui x saab olema kahe piirkonnaga seotud, siis on olemas informatsioon ruuteritel 3a ja 2a ja need omakorda informeerivad järgmisi ruutereid. 31. IP aadress ja MAC aadress, ARP Võrgukihi aadress on mõeldud selleks, et ühest otspunktist teise saaks liikuda IP- aadressi järgi marsruutides lõpp-punktini välja läbi erinevate võrkude. IP-aadress muutub seoses sellega, kui me viime arvuti teise kohta. Kirjeldan protsessi Ipv4 baasil, kuna see on praegusel hetkel veel suuresti kasutuses. Füüsilise aadressi mõte on see, et me liigume ühe kanali piires ühest punktist
annaabi.ee 
