temperatuuriga kihist madalama temperatuuriga kihti. Fourier'i seadus. k on soojusjuhtivustegur. Defineeritakse analoogiliselt difusioonikoefitsiendiga. 96. Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised. Sisehõõre Takistusjõud, mis mõjub liikuvale kihile teiste kihtide poolt. S on kihi pindala, on sisehõõrdetegur. 97. Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. See on sama, mis ruumikoordinaat. Ei saa jätta tähelepanuta kaa pöörlemist. On võimalik pöörlemine kolme sõltumatu telje ümber, mis on samuti ruumi kolm sõltumatut suunda. Vastavalt Boltzmanni seadusele energia võrdtõenäolisest jagunemisest vabadusastmete vahel tuleb iga vabadusastme kohta energia: 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. Q = U + A
Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna? Vabadusaste on keha sõltumatu b. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1 võrra. liikumine. Sõltumatu teistest liikumistest. See on sama, mis ruumikoordinaat. Erineva ehitusega ideaalse gaasi molekulidel on erinev arv vabadusastmeid
Kui elastse tahke keha mingis punktis (näit. välispinna mingil väikesel pinnatükil) tekitada lokaalne deformatsioon, siis hakkab see levima igas suunas. Lokaalselt deformeeritud ruumalas olevad molekulid mõjutavad naabreid, need oma naabreid jne. Deformatsiooninähtuse levimise kiirust nimetatakse helikiiruseks vh. 1.6.1. Laine võrrand: Lainevõrrand. kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda kui kaugusest sõltuvat algfaasi - või, teiste sõnadega, faasinihet, kus on faasikonstant. Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd , ehk . Võtnud tuletise, saame
Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine dS - lainete poolt läbitud teepikkuste erinevus Faasinihe on kaugusest sõltuv algfaas kx (kahe osakese vaheline suunatud kaugusega sirglõik), kus k on faasikonstant ja x on ruumikoordinaat. 17. Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon). Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne). Tsentreeritud optiline süsteem. Fookus, fokaaltasand, fookusekaugus. Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon). Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes
Käiguvahe ja faasinihe Käiguvahe on kahe laine poolt läbitud teepikkuste erinevus ühe kindla punkti suhtes, millesse mõlemad lained parajasti liiguvad, tähistatakse dS = S1 S2, kus S1 - suurema teekonna läbinud laine S2 - lühema teekonna läbinud laine dS - lainete poolt läbitud teepikkuste erinevus Faasinihe on kaugusest sõltuv algfaas kx (kahe osakese vaheline suunatud kaugusega sirglõik), kus k on faasikonstant ja x on ruumikoordinaat. 17. Valgus (füsioloogiline, füüsikaline, laineteoreetiline definitsioon). Murdumisnäitaja (suhteline ja absoluutne). Tsentreeritud optiline süsteem. Fookus, fokaaltasand, fookusekaugus. Valgustugevuse ühik kandela (etaloondefinitsioon). Valguse all mõistame silmaga nähtavat elektromagnetkiirugust. Mõistame selle all elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes . Natuke annab mõistele "valgus" selgust teda tähistavate sõnade kõrvaltähendus erinevates keeltes
Iseasi on siis, kui võnkuv punkt saab energiat juurde, näiteks harmoonilise jõu allikalt. Sellisel juhul kandub võnkumine keskkonda ja tekib ruumis leviv lainetus. Laineks nimetame keskkonna osakeste võnkumist, kus võnkefaas sõltub allika kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. LAINEVÕRRAND Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda kui kaugusest sõltuvat algfaasi - või, teiste sõnadega, faasinihet, kus on faasikonstant. Samas faasis olevate keskkonnapunktide jaoks kehtib nüüd Siinuslaines sõltub osakese võnkefaas lisaks ajale ka asukohast (ruumikoordinaatidest): mistahes kahe osakese faasinihe on võrdeline nende osakeste vahelise kaugusega. , ehk .
Ruum ei saa siis olla kolmemõõtmeline. Tegemist peab olemas siis ( vähemalt ) neljamõõtmelise ruumiga. Ruumi neljas mõõde ongi ajaga seotud just nii, et ruumi ( mõõtme ) erinevad punktid on samas ka erinevad aja- hetked. Näiteks punkt P on siis 4-mõõtmelises ruumis koordinaatidega järgmiselt: P = ( y1,y2,y3,y4 ). Kuid y1,y2,y3 on tegelikult meie tavalise ( kolmemõõtmelise ) ruumi kolm koordinaati: x, y, z. Kuid see y4 ruumikoordinaat vastab ka ajale, seega y4 = t. Järelikult 4-mõõtmeline ruum ongi tegelikult meile tuttav aegruum ehk siis punkt P: 8 P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on teada n-mõõtmelise ( antud juhul siis 4-mõõtmelise ) eukleidilise ruumi põhi- vormid: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 + (y4)2
Ruum ei saa siis olla kolmemõõtmeline. Tegemist peab olemas siis ( vähemalt ) neljamõõtmelise ruumiga. Ruumi neljas mõõde ongi ajaga seotud just nii, et ruumi ( mõõtme ) erinevad punktid on samas ka erinevad aja- hetked. Näiteks punkt P on siis 4-mõõtmelises ruumis koordinaatidega järgmiselt: P = ( y1,y2,y3,y4 ). Kuid y1,y2,y3 on tegelikult meie tavalise ( kolmemõõtmelise ) ruumi kolm koordinaati: x, y, z. Kuid see y4 ruumikoordinaat vastab ka ajale, seega y4 = t. Järelikult 4-mõõtmeline ruum ongi tegelikult meile tuttav aegruum ehk siis punkt P: 8 P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on teada n-mõõtmelise ( antud juhul siis 4-mõõtmelise ) eukleidilise ruumi põhi- vormid: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 + (y4)2
Ruum ei saa siis olla kolmemõõtmeline. Tegemist peab olemas siis ( vähemalt ) neljamõõtmelise ruumiga. Ruumi neljas mõõde ongi ajaga seotud just nii, et ruumi ( mõõtme ) erinevad punktid on samas ka erinevad aja- hetked. Näiteks punkt P on siis 4-mõõtmelises ruumis koordinaatidega järgmiselt: P = ( y1,y2,y3,y4 ). Kuid y1,y2,y3 on tegelikult meie tavalise ( kolmemõõtmelise ) ruumi kolm koordinaati: x, y, z. Kuid see y4 ruumikoordinaat vastab ka ajale, seega y4 = t. Järelikult 4-mõõtmeline ruum ongi tegelikult meile tuttav aegruum ehk siis punkt P: 9 P = ( x, y, z, t ). Geomeetriast on teada n-mõõtmelise ( antud juhul siis 4-mõõtmelise ) eukleidilise ruumi põhi- vormid: s2 = (y1)2 + (y2)2 + (y3)2 + (y4)2
annaabi.ee 
