Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu ruumis võimalik liikuda on. Nendeks suundadeks on üles-alla, paremale- vasakule ja edasi-tagasi. 8. Aeg- Aja mõiste on sarnaselt pikkusega käsitletav vaid läbi võrdlemise. Aega defineeritaksegi mõõtmise ehk võrdlemise kaudu. Aeg on füüsikaline suurus -- aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus -- aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Aeg on pidev -- me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu -- me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik. 9
Mudel - loodusobjekti jäljendus, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks Aineline mudel - kasutatakse siis, kui uuritav objekt on palja silmaga vaatlemiseks kas liiga väike või liiga suur. Reeglina kujutab aineline mudel mikro- või megamaailma objekti. Abstraktne mudel - kui loodusobjekti uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste kujutluste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. Abstraktne mudel on objekti mõtteline visioon, kontseptsioon objektist mõtleva inimese teadvuses. Füüsika üldmudel - mudel, mis sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust on kasutatav kogu füüsikas Füüsikaline objekt kasutatakse kahes tähenduses: üks võimalus on nimetada füüsikalisteks objektideks ainult kehi ja väljasid (kitsam tähendus). Teine variant hõlmab füüsikalise objekti mõiste alla ka loodusnähtused ehk protsessid (lai tähendus). Nähtus - aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad
hinnata kordusmõõtmisi tehes; sellisel juhul on tegemist B-tüüpi määramatusega. Mõõteriista poolt tekitatud mõõtemääramatus NT: 21.6. Kelk massiga 40 kg pidurdub horisontaalsel teel. Arvuta kelgule mõjuv hõõrdejõud ja kelgu liikumise kiirendus, kui hõõrdetegur on 0,15. 15 22. P 22.1. Kehade mõõtmete ja asetuse kirjeldamine ruumis. Ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeline ruum. Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel Ühemõõtmeline ruum – kui saab hakkama ühe mõõduga (nt pliiatsite pikkused) Kahemõõtmeline ruum – kui on vaja kahte mõõtu ( nt pindala – pikkus ja laius) Kolmemõõtmeline ruum – kõige keerulisem ruum, mida inimene tajub, ning kus pikkusele ja laiusele lisandub kõrgus. 22.2. Ajahetke, ajavahemiku ja sündmuse kujutamine ajateljel. Tehke joonis.
mudel. • Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. • Olukorra kirjeldamiseks piisab ühemõõtmelisest ruumist (nt liiklusõnnetuse paiga kirjeldus), st ainult pikkusest. • Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks kasutatakse kahemõõtmelist ruumi (sipelgas paberil), st pikkust ja laiust. • Tajume veel kolmemõõtmelist ruumi, st pikkust, laiust kõrgust. • Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi ruume. Pikkus, kiirus ja aeg • Kehad liiguvad ning kehade liikumine on alati suhteline: keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. • Teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, seega teist keha nimetame taustkehaks. • Mistahes liikumise uurimiseks peab vaatlejal olema mälu, st võime korraga töödelda liikuva keha erinevaid
1. Mis on füüsika üldmudelid,too näited ! Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. 2. Kuidas jagunevad füüsikalised objektid? Aine ja väli 3. Mis on väljad? Kuidas nad meid mõjutavad? Too näiteid! Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu.' 4. Mis on kehad? Too näiteid mikro-, mega- ja makromaailmast! Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust; ning omadusi. 5. Mis on füüsikalised nähtused ja nimeta nende kirjeldamise viisid! Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused (kui pole muutust, siis ju ei toimugi midagi). Füüsikalisi nähtusi saab kirjeldada erinevatel viis
2. Pöörlemishulga jäävus: pöördliikumist iseloomustab impulsimoment ja kehtib impulsi jäävuse seadus. 3. (Mehaanilise) Enegria jäävuse seadus: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv. 4. Bernoulli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. 5. Ruum: füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Omadused: ühemõõtmeline (pikkus), kahemõõtmeline (pikkus, laius), kolmemõõtmeline (pikkus, laius, kõrgus) 6. Aeg: sündmuste kirjeldaja. Omadused: füüsikaline suurus, fundamentaalne suurus, pidev, pöördumatu, homogeenne, ei ole absoluutne. 7. Väli: jõu tekkimise võimalikkus, kehade vastastikmõju vahendaja. Aine: materjal, millest koosnevad kõik kehad. Erinevused: väli: pidev, mõõtmed puuduvad, ei sega üksteist, omavad energiat. 8
Füüsika üldmudelid 1. Mudeliks (modulus — ladina k mõõt, näidis) nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudelid, sealhulgas ka füüsikalised mudelid, saab liigitada ainelisteks mudeliteks ja abstraktseteks mudeliteks. 2. Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata. Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste
omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Pikkuse kui füüsikalise suuruse üldlevinud tähis on l (ld longitudo 'pikkus') ja tema mõõtühik meeter (1 m). Ruumi mõiste • Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. • Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks saab kasutada ruumi kahemõõtmelist mudelit. Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad, on kolmemõõtmeline. Kokkuvõte, Ülesanded • Pikkus kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte mõõdet. • Linnatänavate võrgustikku me kujutame tavaliselt kahemõõtmelise mudeli, s.o kaardi abil. Milline linnatranspordis praktiliselt vajalik info on sellistelt kaartidelt tihti puudu? • Milliseid lisavõimalusi avaks see, kui meil avaneks võimalus kasutada lisaks kolmele ruumi mõõtmele veel neljandat ruumi mõõdet?
20. Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid mõõdame? Me ütleme selle kohta, et rebane ja viinamarjad paiknevad ruumis erinevates kohtades. Seda ruumi, kus kehad asuvad, saab kirjeldada just erinevate pikkusmõõtude abil. Ruum pole vajalik mitte ainult kehade asukoha kirjeldamiseks. Ka kehad ise võtavad enda alla mingi ruumi. Kehad on ruumilised. Ruume on ühemõõtmelisi, (pikkusmõõdud) kahemõõtmelisi (pindalamõõdud) ja kolmemõõtmelisi. (ruumalamõõdud). Kolmemõõtmeline ruum võib sisaldada vähemamõõtmelisi ruume. kaks ainelist objekti ei saa korraga paikneda samas ruumiosas Ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. aja mõiste kujundamine sõltub kiirusest, kiiruse määratlemiseks aga oleks vaja juba kasutada aja mõistet. Rõhutame veel kord, et aeg kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks
Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime saada aistinguid), m�
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt. Probleem-on küsimus, millele soovib küsimuse esitaja vastust saada. Hüpotees-on oletatav vastus küsimusele. Mudel-on kehade või nähtuse ligilähedane koopia, milles on säilitatud kõik olulised tunnused ja ebaolulised kõrvale jäetud. Mõõtmine-füüsikalise suuruse võrdlemine teise suurusega, mis on valitud mõõtühikuks. Mõõt
On ka võimalik mõõta, kui palju varem või hiljem teisest sündmusest mingi sündmus aset leiab. Sel juhul mõõdetakse, kui palju aega on möödunud ühest sündmusest teiseni. Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed. Ruum on tavakogemuses ja klassikalises füüsikas kolmemõõtmeline ja tasane, mis võimaldab keha asukohta ruumis kirjeldada kolme koordinaadi abil. 3 Mehaanikaga seotud suurust ja näited igapäevaelust. 1. Kiirus v ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. NT: Arvutiga saab interneti kiirust mõõta. 2. Mass m/kg- iseloomustab keha inertsust ja vastastikust külgetõmme. NT: 3. JõudF/N- iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust. NT: 2
1.Kes on vaatleja ja millistele tunnustele ta peaks vastama? Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: * vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu *aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; *mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning *mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasoleva info abil mõtteseoseid, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingutsaamata. 2.Mis on loodusteaduslik meetod? Kirjelda seda. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. 3.Too näiteid ajaloolistest pikkuse, pindala, ruumala, massi ühikutest. 1 toll – pöidla
23) Liida kaks vektorit rööpküliku reegli järgi 24) Kas füüsikaline suurus eksisteerib looduses? Jah, füüsikaline suurus eksisteerib looduses. 25) Valida õiged väided aja kohta A) aeg ei ole pidev B) saab mõõta C) pöördumatu D) võib väljendada teiste suuruste abil E) Aja mõiste väljendub võrdlemise teel F) relatiivsusteooria kohaselt aeg on absoluutne 26) Kõige täpsem kell on aatomkell 27) Millises ruumis keha omab ruumala? Kolmemõõtmelises ruumis. Kolmemõõtmeline ruum on ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad ja samas see on ka kõige keerulisem ruum. f28) Liida kolm vektorit b a
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samalaadse obejkt
voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne (mõõdetavust eeldav), matemaatiliselt range valemi või võrrandina esitatav üldistus (vrd.: keha kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m). Füüsikaseaduse formuleerimisel kasutatakse kindlasti füüsikalisi suurusi. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt
Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Reaalsuse (mateeria) põhivormideks on aine ja väli. Aine on reaalsuse vorm, millest koosnevad kõik kehad (asjad). Väli on reaalsuse vorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne (mõõdetavust eeldav), matemaatiliselt range valemi või võrrandina esitatav üldistus (vrd.: keha kiirendus on pöördvõrdeline keha massiga, a = F/m). Füüsikaseaduse formuleerimisel kasutatakse kindlasti füüsikalisi suurusi. Seaduspärasus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvalitatiivne (erijooni rõhutav, mõõdetavust mitte eeldav) üldistus (nt
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust m
Füüsika konspekt Skaalariks nimetatakse suurust, mis on täielikult iseloomustatav üheainsa arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria. Mateeria: mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on s
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid ku
vektoriaalsed: jõud, kiirus, kiirendus, 7.Mille poolest erinevad eri mõõtmelised ruumid? Too 3 näidet, kui objektide võrdlemiseks on tarvis ühe-, kahe- või kolmemõõtmelist ruumi. (3.2.2); (84-85) Olukorra kirjeldamiseks ei pea me ruumi ette kujutama keerulisemana kui ühemõõtmelisena. Mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks saab kasutada ruumi kahemõõtmelist mudelit. Kõige keerulisem ruum, mida inimesed enda ümber tajuvad, on kolmemõõtmeline. Pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Mis on taustkeha? Miks füüsikas vajatakse taustkehasid? (3.3.1); (85) Liikumine on alati suhteline, ühe keha liikumist saab vaadelda vaid mingi teise keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. 9.Mis otstarbel kasutatakse aja mõistet füüsikas? (3.3.2); (88)
Gaasi molekulid, olles korrapäratus liikumises, põrkuvad vasta anuma seina, igal põrkel avaldab molekul seinale risti mõjuvat jõudu, mis on küll väga väike, kuid molekulide arv on väga suur ning selle tulemusena omab gaasi rõhk märgatavt väärtust On võimalik tuletada valem, mis seob gaasi rõhku molekulide arvu ja kiirust (R. Clausius) : p=1/3mnv 2 , kus p rõhk (Pa),; 1/3 näitab, et ruum on kolmemõõtmeline ja tõenäosus molekulide põrkeks on 1/3; m molekuli mass (kg); n molekulide arv ruumala ühikus (konsentratsioon); v 2 molekuli ruut keskmine kiirus. See on gaasi 8 molekulaar kineetilise teooria põhi võrrand, mille tähtsus seisneb selles, et ta annab seose mikro ja makro maailma vahel
Saab kasutada aja/ruumi mõisteid. Näited: DNA,Lepatriinu,Galaktika. Füüsikalised nähtused-objektidega muutub asukoht, nt keha liigub, valguspeegeldus. Kirjeldamise viisisd=Sõltuvuse valem/Tabel/Graafik. Skalaarsed suurused neil on arvväärtus, aga pole suunda=pikkus/mass. Vektoriaalstel On suund ka, jõud, kiirendus, kiirus. Ühemõõtmeline piisab ühest pikkus mõõdust. Kahemõõtmeline Paberilehtede võrdlus. Kolmemõõtmeline, pikkus,laius,kõrgus. Omadused=FS, fundamentaalne-on teiste suuruste defineermise aluseks. pidev-ei saa vahele jätta, pöördumatu- tagasi/edasipööramine pole võimalik. Aine kehade material, tahked/vedelad/gaasilised. Väli-vastastikmõju vahendaja Mõjutavad teisi kehasid/pidevad/pole mõõtmeid. Nimeta aja mõõtmise alused ja too selle kohta näited? Aja mõõtmise alused võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega.
FÜÜSIKA relatiivsusteooria 1. Sõnasta absoluutkiiruse printsiip. Selgita, mida see tähendab, mida tähendab printsiip? Absoluutkiiruse printsiip väidab, et piirkiirusega (suurima võimaliku kiirusega) toimuv liikumine on absoluutne. Piirkiirus (välja levimise kiirus c) on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Kõik teised liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). See tähendab: Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taustkehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. PRINTSIIP üldkehtiv põhimõte 2. Sõnasta massi mõiste definitsioon kaasaegse füüsika tähenduses. Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust: · mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika
Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Kujutlused kõrgdimensionaalsetest ruumidest luuakse induktiivselt, liites kaks madalama dimensiooniga objekti. Kasutame mõisteid: 1-dimensionaalne objekt siht, 2-dim. objekt riht (rihtimine tasase pinna tekitamine), 3-dim. objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi
Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Ruumi mõõtmete (ehk dimensioonide) arv näitab, kui mitut koordinaati on üldjuhul vaja keha asukoha määramiseks selles ruumis. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Kujutlused kõrgdimensionaalsetest ruumidest luuakse induktiivselt, liites kaks madalama dimensiooniga objekti. Kasutame mõisteid: 1-dimensionaalne objekt siht, 2-dim. objekt riht (rihtimine tasase pinna tekitamine), 3-dim. objekt tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi
Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes. Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Ruumi mõõtmete arv näitab, kui mitmes erinevas omavahel ristuvas suunas saab selles ruumis pikkusi mõõta. Meie ruum on kolmemõõtmeline, sõltumatuid koordinaate on kolm. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti
Kontrolltöö nr 2 Liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel. Liikumine on suhteline, sest keha liigub mingi teise keha suhtes. Selleks, et liikumist kirjeldada tuleb valida taustkeha, näiteks auto sõidab puu suhtes või inimene kõnnib maja suhtes. Keha liikumisi on palju ja nad on erinevad. Kehade liikumised võivad erineda näiteks kiiruse poolest. Kõiki liikumisi saab kirjeldada viie mudeli abil: kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine. Kulgemine ehk kulgliikumine on see kui kõik keha punktid liiguvad sarnaselt ehk keha jääb kogu liikumise vältel oma esialgse sihiga paralleelseks. Kui keha kõik punktid liiguvad ühtemoodi, siis võib kirjeldada vaid ühe punkti liikumist. Kulgevalt liiguvad näiteks liftid, eskalaatorid ja rööplükke sooritamisel höövel. Pöörlemine ehk pöördliikumine on see, kui keha punktid liiguvad mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje, kuid telj
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad teineteise p
FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjustavad (astuvad vastastikmõjusse). • Vastastikmõju on see, mis paneb kehad liikuma. Vastastikmõju liike on tänaseks teada neli: • gravitatsiooniline (kõik kehad)……………… suhteline tugevus 10-38 • elektromagnetiline (laetud kehad)…………… -“- 10-2 • tugev (prooton ja neutron)…………………… -“-
Põltsamaa Ühisgümnaasium Maailmapilt mis see on? Referaat Koostaja: Raili Sepri, 12a Juhendaja: õp Tarvo Talvistu Põltsamaa 2009 SISUKORD 1. MAAILMAPILT MIS SEE ON?.........................................................................................3 1.1. Mehhanistlik maailmapilt................................................................................................ 3 1.1.1. Newtoni mehhaanika seadused.................................................................................3 1.1.2. Mehhanistliku maailmapildi tunnused......................................................................4 1.2. Elektromagnetiline maailmapilt.......................................................................................4 1.2.1. Albert Einsteini relatiivsusteooria,............................................................................5 1
1. Sissejuhatus Sissejuhatus · Teadus tegevus(ala), mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uurib igasuguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
