Lisaks ainet, mis annab infot koduloolastele, poliitilist ning ajaloolist infot, infot mõisate kohta. Johann Renner saabus 1550 aasta kevadel 30 aastasena Liivimaale. Tuli Järva foogti teenistusse. Hiljem töötanud Pärnu foogti teenistuses. Oli siin 5 aastat, suundus tagasi Saksamaale. 1558 tungis Ivan Julm Liivimaale. Elas kaasa kogu Liivimaa kokkuvarisemisele. Kroonika ei ole saanud ajaloos nii kuulsaks, kuna sama perioodi kirjeldab värvikamalt järgmine kroonika.. ... 5. Balthasar Russovi Kroonika 1577 Ilmus Rostokis. Tolleaegne euroopa lugeja saigi selle kaudu toimuvast teada, kuna massimeedia, ajalehed polnud väga levinud. Kujutab Liivi sõda tervikuna. Kroonika osutus sedavõrd populaarseks, et järgmisel aastal ilmus 2 trükk ja mõni aasta hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud. Balthasar Russov
ajaperioodi avaldatud teoseid uurides jõudis autor selleni, et endised ajaloolased (H.Bosse, P.Johansen, E.Blumfeldt, F.Stackelberg, A.Buehholtz, jt.) on suuremal või vähemal määral ebaõige või moonutatud pildi loonud Eesti talurahva olukorrast 16. sajandi keskpaigast. Et anda õiglane pilt sellest ajast, kasutas ta selle ajaperioodi läänikirje, testamente, põgenenud talupoegade väljanõudmise kirje, abielutehinguid, uuris kirikule tehtud annetusi, vene letopisse, vakuraamatuid, Russovi ja Renneri kroonikat, maaraamatuid, Poola ja Rootsi revisjoni raamatuid (fotokoopiad). Neid andmeid sai ta mõisa-, rüütelkonna arhiividest, Tallinna-, Riia-, Tartu-, Pärnu-, Viljandi linna arhiividest, kuid kuna antud teos kirjutati NSVL ajal siis kahjuks ei olnud tal võimalik kasutada teiste riikide arhiive. Oma järeldused on autor teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta, kasutades selleks oma allikmaterjale.
4. 1559 aprill- VAHERAHU 5. September 1559- Saare-Lääne müüb oma maad 6. 1560 langes Viljandi 7. Talurahva ülestõus Tähtsamad sündmused II 1. 1561- P-Eesti alistub Rootsile. 2. 28.november 1561- Liivi ordu alistub Poolale. 3. 1570-1578 Liivimaa kuningriik. 4. 1579 Poola pealetung. 5. 1581 Rootsi pealetung. 6. 1582 Jam Zapolski vaherahu 7. 1583 Pljussa vaherahu 8. 1558 Tartu piiskopkond läheb Venemaale. Peamine allikas oli B.RUSSOVI- LIIVIMAA KROONIKA! Tulemused 1582 Jam Zapolski vaherahu- Lõuna-Eesti läheb Poolale (1561-1629) 1583 Pljussa vaherahu- P-Eesti läheb Rootsile (1561-1710) (Vene-Rootsi vahel) Saaremaa läheb Taanile (1559-1645) sõda Rootsiga, Brömsebro rahu Saaremaa Rootsile. Muinasusund vs katoliiklus/luterlus Tekib koos Eesti asustamisega (kuni 1227) 5
Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega. Selleks oli noormees Hans Susi, kes oli eesti päritolu, aga ta suri noorena katku. Ta soov, et rahastataks eesti keelset piiblit jäi ka unarusse ja seega vajus see mõte ära .Eestikeelse kirjasõna jaoks on 16 saj tähtis Balthasar Russow. Ta oli eesti päritolu mees, kes ilmselt proovis seda maha salata. Liivi sõja ajal andis ta välja kroonika/jutustuse, mis rääkis 16 saj Liivimaast ''Liivima provitsikroonika'' ''Russovi kroonika''. Väga palju infot seal reformatsiooni kohta ja Liivi sõja kohta. See oli esimene eestlase poolt kirjutatud, eesti keeles leviv raamat. See üsna pea keelati ära, aga levis üsna kiresti. Sääilinud ka koopiad tänase päevani.Jaan Krossi kirjutatud''Kolme katku vahel'', kus Russov on tegelane.
Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578. a. ilmus Saksamaal Balthasar Russovi “Liivimaa kroonika” Teadus ja ajalugu Mikolay Kopernik (1473- 1543) väitis, et Päikese ja tähtede näiv liikumine on seletatav Maa ja teiste planeetide tiirlemisega ümber Päikese ning sama- aegse pöörlemisega umber oma telje. Galileo Galilei (1564- 1642) valmistas esimese teleskoobi. Johann Gutenberg (1400- 1468) leiutas trükikunsti. Martin Luther (1483- 1546) algatas Saksamaal reformatsiooni (usupuhastuse). Christoph Columbus (1451- 1506) avastas 1492
- 1. palk - sarikas - katus - 1. tuli ,,Mis saab kui Tallinn on valmis? Tuleb Ülemiste vanake ja uputab Tallinna ära." Tuli - loomkujul kilk Haokubudega väetamine - lahke naine (healoomuline) [,,Hiidlõvi" Rodney vanem] Tule välja meelitamine - kivid - toksides - puu - hõõrudes [Russovi kroonika] 3 tuld on alles - jüriöö - volbriöö - jaanituli · Ei põletata prahti · Ei tohi sorkida · Leeki ei panda puid juurde · Ei sülitata · Ei põletata varju · Puud panna ühtepidi (põleb kauem, ühtlasema leegiga) · Söögist anni andmine (mitte otse tulle)
Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16. sajandist on teada juba Tallinnas palgalised linnamuusikud. 16. sajandi lõpul levis ka eestisse luterikirikureform. Kui katoliku kiriku teenistusel mängis munkade koor, siis luterlus püüdis koguduse kaasa laulma panna. 17 saj ilmusid esimesed lauluraamatud. Linnakoolides õppisid ka eestlased muusikat. Johann Meder- 17. Saj tuntuim linnamuusik
kokkulepitud asi. Luule on väga sarnane muusikaga. Luulekeel, värss peab olema musikaalne. Kunstis sellel ajal impressionism (mulje). Ütlevad, et kirjandus peab tulema toime vihjetega. Ei tohi otse öelda, vaid peab kasutama vihjeid. Eelista kõnele sosinal suud. Aga suurt osa maailma tunnetamisel mängib juhus. Nad loovad oma sümbolistliku sõnavara. Võtavad prantsuse kirjanduses uue nähtuse vabavärsi. Eesti kirjandusse jõudis enne esimest vabariiki. Uuesti tuli Russovi sula aegu. Sümbolistliku näitekirjanduse looja. Kirjutas ka luuletusi, filosoofilisi traktaate. Belgia ja Prantsusmaa nii lähedased maad, keel seob, oli tuttav ka sümbolistliku luulega. Sajandivahetuse eelne ja aegne Belgia arenes tohutu kiirusega põllumajanduslikust maast tööstuslikuks maaks. Seal just neil aegadel väga hästi näha,mismoodi kapitalismi tuled ühtepidi arendas seda maad ja teistpidi lõhkus inimsuhteid. Vägapalud talud laostusid, tuli tulla linna, pidi
samal aastal (28. november) ülejäänud Liivimaa aadel, Liivi ordumeister ja Riia peapiiskop vandusid truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile Liivi ordu lakkas olemast samal aastal saabus Saaremaale uuesti hertsog Magnus ja koos temaga ka Taani kuninga asehaldur, SaareLääne piiskopkond kaotati ja need alad liideti otseselt Taaniga keskaegne poliitiline jaotumus oli likvideeritud ja 1561. aastaga lõppes ka VanaLiivimaa ajastu peamised allikad Liivi sõja kohta: Russovi ja Renneni kroonikad Sõja teine pool: 1563. a paisus Rootsi ja Taani konflikt Põhjamaade 7aastaseks sõjaks, kestis kuni 1570. aastani suur osa sõjategevust toimus Hiiu, Saare ja Läänemaal, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu oma rolli etendasid ka erilistest sakslastest ratsanike nn mõisameeste üksused, kuhu kuulusid endised ordu teenijad ja palgasõdurid, mõisatest ilma jäänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi 1568
rahvastiku ülejääk. 1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi. Venemaa- Liivimaa sõda -1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda. Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis. Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop, III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne
annaabi.ee 
