TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle.
2. Vaesed inimesed (ideeline kavand) Dostojevski ,,Vaesed inimesed". Sisu ja taust Jutustuse alapealkirjas on täpsustus pealkirjale ,,Romaan kirjades". Ta vihjab konkreetsele kirjanduslikule zanrile Lääne-Euroopas. Juba XVIII saj tuntud sentimentalistliku suuna raames. Vihjed tuntumatele teostele: Goethe ,,Noore Wertheri kannatused", Russeau ,,Julie ehk uus Jeloise". Goethe ja Russeau teoste peategelasteks on armunud aristokraadid, kes peavad kirjavahetust. Kirjade rafineeritud stilistika, kõrgestiharitud tegelased, kõrgstiil. Dostojevski püüab muuta seda olemasolevat kirjanduse traditsiooni jätab vana zanri tähistuse pealkirjas, kuid muudab tegelaskujude sotsiaalset staatust. Dostojevskil on tegelasteks tavalised inimesed meestegelane väike ametnik, naistegelane vaene neiu. Seoses sellega muutub kirjade stiil. Intellektuaalne tase on suhteliselt madal
metafoorsus ja sümbolid, maise elu tühisus, vastuolu kõrgete ideaalide ja karmi madala tegelikkuse vahel, Detailide rohkus. Lope de Vega ,,Sevilla tähed" Colderon ,,Elu on unenägu" Klassitsism Prantsusmaa, Inglismaa. Toetus antiigile, loogiline, mõtlemine, piiritlemine, mõistuspära, selgus, täpsus. Descartes ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Boileau ,,Luulekunst". Moliere Komöödiad: ,,don Juan", ,,Ihnus". Valgustus Mõttevabadus, demokraatia, teadus, haridus. Russeau. Põhimõte: lasta vaimul endaga areneda. ,, Julie e. Uus Heloise", ,,Ühiskondlik leping", ,,Julie", Emilie" . Voltaire. Filosoofilised jutustused: ,, Filosoofiline sõnaraamat". ,,Zadig". Defoe ,,Robinson Crusoe". Swift ,,Gulliveri reisid". Goethe ,,Faust". Bulgakov ,,Meister ja Margarita" Sentimentalism Pearõhk tunnetel, liigutavad inimsuhted, inimesed vastamisi erinevates ühiskonnakihtides, kirja või päeviku vormis. Richardson ,, Pamela"
2. Miks on nimetatud 18. sajandit vakgustusajaks? Kirjanikud ja filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot) väljendasid veendumust, et mõistus peaks olema ülim kohtumõistja kõigis küsimustes ning naeruvääristasid seisusliku ühiskonna eelarvamusi ja autoriteete. Levis mõistuse ja täe valgus. 3. Kes olid elukutselt tähtsaimad valgudtajad Voltaire, Montesquieu ja Diderot? Kirjanikud ja filosoofid 4. Milliseid sesukohti väljendas J-J Russeau? Ta kahtles, kas taduste ja kunstide areng on inimeste õnne suurendanud. Tema esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika oli lähtekohaks paljudele romantikutele. 5. Mis võimaldas nüüd lähemalt tutvuda antiigi pärandiga? Huvi antiigi vastu tõusis ning selle pärand muutus kättesaadavamaks.Kunstnikud, kunstiajaloolased ja arhitektid pääsesid
Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi ta seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. - Poliitiline vabadus- võidakse teha seda, mida peab tahtma, ja ei olda sunnitud tegema seda, mida ei pea tahtma. 2. Voltaire · Parim riigikord on valgustusest tingitud monarhia · Olla hea patrioot tähendab soovida, et sinu linn saaks rikkaks tänu kaubandusele ja oleks sõjaliselt võimas(ülejäänud inimkonna vaenlane). 3. Russeau · Ideaalne riik väga väike (nt Sveitsi kanton, Kreeka polis) nende puhul on võimatu äraostetavus · Haridus võrdsed võimalused lastele, tuöleks õpetada lapsi austama õigeid asju: väärtushinnangud, ausus, kodu, austamine jne. 4. Didrest, d' Alembert entsüklopeedia Valgustuse ajal toimus läbimurre loodusteaduses: Newton, Linne · Valgustusel oli suur mõju riiklikule organisatsioonile. Valitsemisse hakati suhtuma kui lepingusse rahva
guvernant. Vastandus talupoegade lastele, kellega Tolstoi levis. Parema hariduse andmiseks lastele kolib pere Moskvasse. Samal aastal isa sureb. Tolstoi astub ida keelte teaduskonda, varsti vahetab selle ajaloo teaduskonna vastu. Satub seltskonda, kus kõik peab olema comme il faut laitmatu, suurepärane käitumine ja välimus.. Esialgu läheb T. kaasa, kuid ta pettub ja leiab muid väärtusi. Oluliseks pr. valgustajate (Russeau, Voltaire) teostega tutvumine. Ta püüab hakata süvitsi analüüsima inimolemust, -hinge. Jätab ülikooli pooleli, naaseb Jasnaja Poljanasse täieõigusliku omanikuna, Tal on 300 pärisorjast talupoega. Suhted kujunevad keeruliseks: T püüab nende elu kergendada. Esialgu talupoegades umbusk. Ta teeb sõite Moskvasse, Peterburi, et olla kursis kultuuri ja kirjandusega, üritab end ise harida , kaardimängukirg. Hakkab päevikut pidama, kasutab palju ka loomingus.
seda suurem hüvang pidi valitsema riigis. Riik on kõike sobivam ühiskonnavorm, et inimesed võiksid mõistuseseadust tunnetada ja selle ka positiveerida, kehtestada riigi positiivse seadusena. Moraalsed põhimõtted ei olevat midagi muud kui kogemuse ja mõistliku valiku tulemus. [Luts 1997, lk 95]. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) pidas kõiki uusaegseid riigivorme loomuõigusega vastuolu olevaks. ,,Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates" (Rousseau, 1750). Russeau eesmärk oli ,,...leida niisugune ühenduse vorm mis ühisel jõul kaitseks kõiki oma liikmeid ja nende vara ning milles iga ühinenu on ikkagi üksnes iseenese alam, jäädes vabaks kui enne" [Du contrat social I, 1762. Ch. VI]. Ühiskondliku lepingu sisu pidi Rousseau järgi seisnema selles, et igaüks loobub oma loomulikest õigusest üldise tahte kasuks, et saada need seejärel tagasi kodanikuõigustena. Rousseau järgi ühiskondliku lepingu osapooleks ühel
Sellesse samasse ritta võib paigutada ka Standhali "Armance e pildikesi Pariisist aastal 1800..." - sellega ta paigutab sinna ritta, kus teose nimi on peategelase nimi, aga pealkirja teine pool viitab sisemisele kasvule, suuremale seosele keskkonnaga. Viide on, et see on kaasaegne teos. Ühe grupi moodustavad veel need naiste teosed, "Delfin" - Puskin pani ta selle pihkus Tatjanale ja "Corine". Neid eelkäivaid teoseid on õige mitu - Russeau ja veel mitmed valgustusperioodi tegelased on ostutanud, et naise positsioon on ühiskonnas kehv. Tsenter on naine, romaan naisest, seda järjest rohkem tuleb 19. sajandist, eeskujuks on Cermain Dustain????. Walter Scott ja tema ajaloolised romaanid (üle 30 romaani). Scott on ROMANTIK. Kõik tema hoiakud on enamvähem romantilised. Scott kirjanikuna on üks esimesi maailmakirjanikke (lisaks Goethe) - tunti kogu Euroopas ja Ameerikas
(RMK jne). Valgustus annabki looduse, mõistuse ja tunnete mõistetele uue sisu ja tähenduse. Nad kujunevad peamisteks kriteeriumiteks mineviku hindamisel ja tuleviku ideaali kujutamisel.Valgustuse tulemusena saab uue sisu sõnapaar- looduse seadused. Kui sajandi esimeses osas tähendavad need just mõistusega lähenemist ja seaduste paikapanemist, siis sajandi lõpuks on looduse seadused loomupärased seaduse- loomulik ilutunne, looduslikud seadused jne. LOOMULIK INIMENE mõiste tekib Russeau poolt. See sisaldab endas ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud naturaalne ja looduslik. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane vaba ja looduslik inimene. LOODUSE SEADUSED loomulik ilutunne, looduslikud seadused. Arusaam, et inimene peaks oma seadused sõnastama loodusepäraselt. Tsiviliseeritud ühiskonnas polnud loomulikkus enam nii väga võimalik. Mõtlejad mõistsid, et senine elukorraldus ei vastanud looduse seadustele,
valgustuses, on inglise mõtleja John Locke. Ta oli 17. sajandi filosoof.Tema mõte:" Loomulik olek on vaba olek, kuid mitte isepäine, vaid juhitud looduse seadustest, millele kõik peavad alluma: mõistus, mis neid seadusi avastab, õpetab neid ka kõigile inimestele ja kellelgi pole õigust kahjustada elu, tervist, vabadust ja võõrast omandit."<- see viimane mõte kajastub paljudes tänapäevastes konseptsioonides. Tekib utoopiline mõsite nagu loomulik (ja looduslik) inimene. (Russeau poolt). See sisaldab ka looduslikku inimest. Loomulikud hoiakud - mitte kunstlik ja elab samas ka loodusega koos. Eurooplase jaoks oli valgustusajal indiaanlane nagu vaba ja looduslik inimene. Russeau allakäik ka- alguses looduslik mees kui indiaanlane ja pärast on allakäik- lõpuks on tal väga kummastavad mõtted. (tol ajal suhtus teatrisse halvasti. See rikub inimese vms). Varasem konseptsioon oli allutatud mõistuse ülistusele
Sageli näidatakse, kuidas alamast seisusest tegelane on aadlikust moraalselt kõrgem või temaga vähemalt võrdne. Ainestiku valikut mõjutas ka inglise sentimentalism, kus peategelane kannatas ebaõiglase kohtlemise ja raske elu = saatuse tõttu. Õnnelik lõpp saabus sageli viimasel minutil. · Melodraama on teksti deklameerimine muusika saatel või muusika kõlamise vaheaegadel. Esimene täismõõduline melodraama oli Russeau "Pygmalion" (1770) 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur 1598 Firenze, krahv Corsi palee; Peri ja Rinuccini ,,Daphne" 1600 Firenze, Palazzo Pitti; Maria di Medici ja Henri IV pulmapidu Peri (+ Caccini) ja Rinuccini ,,Eurydike" -- uue zanri esimene avalik näitamine (Caccini oma esitati tervikuna 1602 samuti Palazzo Pittis) 1607 Mantua, hertsog Gonzaga sünnipäev Monteverdi ja Striggio ,,Orpheus"
sajandi 3-4 aastakümnel, osalt muutus natsimeelseks, osalt inimesed lahkusid elavate hulgast. Liivimaa keskaja uurimine jätkus peale II maailmasõda Saksamaal. Baltisaksa päritolu ajaloolased õpetasid välja riigisaksa päritolu uurijaid, kes on siiamaani Liivimaa uurimist jätkanud. Teiseks suunaks Eesti ja Läti ajaloovaade, saanud alguse samuti baltisaksa autoritelt, nt Karli Merkel, tema tähtteoseid "Liivimaa esiaeg". Ideoloogiliseks lähtekohaks talle valgustus. Teatavasti Russeau kujutlus õitsvatest metslastest, kui tuli tsivilisatsioon, hakkas inimkond õndusest eemalduma. Õitsvate metslaste ja kleratismi vastupõrge?. Merkeli kirjutiste sisu oli pärisorjuse kriitika. Merkeli ideoloogiline skeem võeti üle Läti ja Eesti autorite poolt, nt Carl Robert Jakobsoni esimene isamaaline kõne. Seda laadi ajaloovaade ei olnud mitte ainult rahvuslik, vaid ka luterlik. Kultuuritegelaste päritolu seotud vennastekogudusega. Kui kahe maailmasõja