Stendhal elas lapsena Lääne-Alpide linnas Grenoble'is. Isa oli tal advokaat, veendunud rojalist. Vanaisa mõjutusel hakkas lugema valgustusaja autoreid Voldair'i ja Rousseaud. Kuna ta oli silmapaistev matemaatikas, suunati ta Pariisi kõrgemasse polütehnilisse instituuti. Tuntuimad teosed: ,,Punane ja must", ,,Parma klooster" Honore de Balzac õppis Vendõme'i kloostrikoolis ja Pariisi juriidilises koolis. Sündis Kesk- Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talu poegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Tuntuim teos: ,,inimlik komöödia" Gustave Flaubert sünnikoht Rouen, kus tema isa töötas haigla kirurgina
16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate.
16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega “Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid”. Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest”, tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. ”Kiri d’Alambert’ile” , milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire’iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades
o Parlament pakkus krooni Mary II ja Oranje Wilhelmile ( protestant) o Õiguste bill!! Inglismaast sai esimesena parlamentaarse monarhiaga riik · Kolooniate rajamine · Valgustusideed o Revolutsioonide käigus tekkisid ilmalikud mõttevoolud, arutleti missugune arengutee oleks Inglismaa jaoks parim. o Nö. Klassikalised valgustusideed kujunesid 18.saj Prantsusmaal, tuntuimad esindajad Voltaire, Rousseaud, kuid valgustusideed kujunesid just 17.saj Inglismaal. · Filosoofid Francis Bacon, Thomas Hobbes, John Locke Francis Bacon · Materialismi rajaja' Thomas Hobbes · ,, Leviathan" · Absolutistlik kuningavõim John Locke · Rõhutas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile · LIBERALISMI ESISISA · Omandi kaitse!!
16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate
sattusid. Kuid kokku neid veel ei lasta. Alles mõni aeg hiljem, kui on selge, et nad siiski teineteist väärivad ja armastavad saavad nad taas kokku ja Emile viib Sofie naisena koju. Eeskuju, eeskuju!! Ilma selleta ei saavuta te laste juures midagi! William Blanchard ,,Rousseau ja mässumeel" Samas lugedes aga Blanchardi versiooni Rousseau kasvatusmeetodist ja Emile`ist tekivad hoopiski vastakad tunded. Blanchard kirjeldab Rousseaud kui julma ja jõhkrat õpetajat, kes oma õpilase emotsionaalselt nii maatasa võib teha, et ka õpilane sellest ise teadlik pole. Samas on ta nõus, et paljud ideed, mis ,,Emile`i" esmakordsel avaldamisel tugevat vastukaja tekitasid, näiteks suhtumine religiooni, nõue, et emad imetaksid oma lapsi, mitte ammed, et lapsed vabastataks mähkmetest, et lapsed ei mõtle nagu täiskasvanud ja seetõttu tuleb neid ka teisiti õpetada - ei tekitaks praegusel ajal enam mingit vaidlust.
sellele, et ''vanu'' inimesi pole vaja ja inimene peaks ümber kasvama. Raamatu viimaseid osi on võimalik vaadelda kui omalaadset utoopiat, kujutakase seda, kuidas armastusest ja kirgedest üle saanud inimesed arutavad, milline peaks olema tuleviku ühiskond. Valgustuskirjanikule on oluline kollektiivi heaks töötav indiviid. Romaani lõpp on traagiline, Julie sureb ja tunnistab, et on elu aeg ikkagi armastanud St Préd. Seda teost täiesti sentimentalistlikuks ei saa pidada, kuigi Rousseaud peetakse Prantsuse sentimentalismi esindajaks. Rousseau ,,Pihtimus" kirjutab palju enda vastuolulisest elust.Lugejad on seda raamatut armastanud ja ka kritiseerinud. Valgustuslik ülevus läheb vastuollu biograafiliste detailidega. Siin tuleb esile see, mis valgustusteoste puhul on märgatav põiumub fiktsionaalne element, romaani ja autobiograafia põimumine. Autor analüüsib oma elu, mõtestab ja arutab selle üle. Teose ilmumise ajal oli autor veendunud, et
Valitsevad klassid muutusid läbi valitsemise tetud nõuete ja normide orjadeks. Kujunes välja moraal ehk teatud kriitiline mõtlemine, mis lõi eeldused tulevikus olukorda parandada. Tulevikus tuleb sõlmida lepe, mis olukorda parandab ehk otsene demokraatia. Näited tema arvates olemas nt Sparta. Seega tema järgi tsivilisatsioon negatiivne ja rikub inimese ära. Neljas mees Charles de Montesquieu(18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755), kes kirjutas natuke enne Rousseaud. Sõnastas arusaama looduslikest mõjudest ühiskonna tüüpidele. Kliima. Külm kliima kasvatab töökaid, taluvamaid, püsivamaid, kuid samas ka tuimemeaid inimesi. Soe aga laisku, püsimatuid inimesi. Orjus, mis oli tema arvates paha, oli siiski lubatud soojas kliimas. Teine erinevus oli tasandiku ja mäestiku piirkondade vahel. Tasandik oli viljakas, seal olid inimesed rahulolevamad/leplikumad valitseja ülemvõimu suhtes, seega
suure tõenäosusega õige vastuse, vähemasti mõistliku suurusega valijaskonna puhul. Kuid tuleks veel kord rõhutada, millised on selle käsituse kehtivuse tarvilikud tingimused: me peame kõigepealt olema kindlad, et inimesed hääletavad selle põhjal, milline on nende arusaamine õigest lahendusest, mitte lihtsalt neile endale kõige soodsama tulemuse poolt, ja et neil on tõepoolest keskeltläbi pigem õigus, kui et nad eksivad. Me kujutasime Rousseaud kui kedagi, kes vaistlikult mõistis nende tingimuste tähtsust ning visandas neid rahuldava süsteemi. Nüüd peaksime lähemalt uurima, kas tema süsteem ikka tõesti rahuldab neid tingimusi. Kõigepealt, kuidas põhjendada eeldust, et kui inimesed hääletavad selle põhjal, mida nad peavad üldiseks huviks, on neil tõenäoliselt õigus? Ühe osa vastusest peab andma meie varasem tähelepanek, et Rousseau jaoks oli kasvatus niisama tähtis kui Platoni jaoks
Raamatu viimaseid osi on võimalik vaadelda kui omalaadset utoopiat. Siin kujutakase seda, kuidas armastusest ja kirgedest üle saanud inimesed arutavad selle üle, milline peaks olema tuleviku ühiskond. Valgustuskirjanikule on oluline kollektiivi heaks töötav indiviid. Romaani lõpp on siiski traagiline ja see tekitab uue antiteesi. Romaan lõpeb nii, et Julie sureb ja tunnistab , et on elu aeg ikkagi armastanud St Préd. Seda teost täiesti sentimentalistlikuks ei saa pidada, kuigi Rousseaud peetakse Prantsuse sentimentalismi esindajaks. R ,,Pihtimus"- räägib selles palju enda elust, mis on ka vastuoluline. Lugejad on seda raamatut armastanud ja ka kritiseerinud. Valgustuslik ülevus läheb vastuollu biograafiliste detailidega. Siin tuleb esile see, mis valgustusteoste puhul on märgatav- siin põimub ka fiktsionaalne element.Piirid hägusad.Siin ühendub ilmekalt romaan ja autobiograafia. Autor kasutab oma elu siin. Räägib sellest ja arutab selle üle
annaabi.ee 
