*Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast ROOTSI PÜÜDED LIIVI- JA EESTIMAAD ROOTSISTADA * Rootsi kuningad püüdsid aadli õigusi piirata ning anda Eesti talurahvale peaaegu samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval, kes oli vaba * Aadlikud läksid rüütelkondadesse, eraldi Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa * Rootsi kuningate katsed Baltikumi rootsistada olid edutud * Riik võtab varem aadlikele annetatud mõisad tagasi toimub reduktsioon * Talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslike võimalustega ning märgiti üles vakuraamatusse
Eesti 17.sajandil Eva Maria Soodla Sisukord Baltimaad pärast Liivi sõda Eesti rahvas 17.sajandil Mõis ja talu Rootsi püüded Liivi ja Eestimaad rootsistada Vaimuelu Rootsi ajal Baltimaad pärast Liivi sõda PõhjaEesti kuulus Rootsile, LõunaEesti ja PõhjaLäti Poolale Kuna aga mõlemad riigid tahtsid võimu kogu Baltikumi üle, puhkes Rootsi ja Poola vahel uus sõda Ülemvõimulistele pingetele lisandusid ka usulised kokkupõrked 1629.aastal Altmargi rahuga võitis sõja Rootsi 1656.aastal vallutasid venelased Tartu ja piirasid riiat, kuid kuna Rootsi oli sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist
Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tasandis tegelesid Meeskohtud Maakohtud Raskemad kuriteod Eestimaa Ülemmaakohtus Rootsi riigivõim ja Balti aadel 1629.a määrati Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada 1632.a tuli võimule aristrokaatia, msi saavutas kiiresti üksmeele Livimaa aadliga Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaadiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi Rahvastik 1629 sõlmisid Poola ja Rootsi vaherahu 1630-ndatel hakati rüüstatud maad uuesti kasutusele võtma 1630-ndatel moodustas Saaremaa elanikkond umbes veernadi rahvastikust 17.sajandil tuli Eestisse välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased
Kindralkuberneri enda aga määras ametisse Rootsi kuningas, kellele ta ka vahetult allus. Eesti- ja Liivimaal omasid üsna suurt mõjuvõimu ka rüütelkonnad, kes esindasid kohalike aadlike huve ja nõudmisi ning lahendasid ka vähemtähtsaid probleeme. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi
sõjaväge , jälgis raha liikumist ning ametnike tööd. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, lahendasid probleeme , mis ei kuulnuud kuninga kohustuste juurde. Asusid eestimaal ,liivimaal ja saaremaal. Eestimaa: adrakohtunikud liivimaa sillakohtunikud- võtsid kinni ha saatsid tagasi pagenud talupojad. Meeskohtud ja maakohtud arutasid talupoegade süüasju, eestimaa ülem kohus ja liivimaa õuekohus : arutasid aadlike puudutavaid asju. Johann Skytte sai kohustuse rootsistada liivima. Kindralkuberner. Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talurahva arv oli ligi 100 000, mõisnikud võtsid küladesse uut rahvast, tingimused liikumiseks olid vabad. Eestimaal elas sakslasi, eestlasi, venelasi, soomlasi ja lätlasi, rootsiaja lõpus oli eest rahvaarv 350 000.
vabaks saada, ehk kaotada sunnismaisus nagu seda oli juba tehtud Rootsis. Aadlike kohapealt ei oskagi seisukohta võtta, kas Rootsi aeg oli nende jaoks hea või mitte, sest reduktsiooni käigus riigistati neile kunagi annetatud mõisad. Nad said küll seal edasi elada, kuid vaid rentnikena. Aga kui vaadata asju, mis olid aadlikele Rootsi ajal plussideks siis, sinna kindlasti kuuluvad viljamüügist saadud suur tulu ja see, et Rootsil ei õnnestunud piirkondi täielikult rootsistada, sest Rootsi kubernerid pidid arvestama rüütelkondadega. Üheks miinuseks oli veel kindlasti see, et talupoegade koormised seati vastavalt talu majanduslikule olukorrale, see oli küll talupoegadele pluss, aga aadlikel jäid laekuvad koormised väiksemaks. Hariduse kohapealt oli Rootsi aeg hea aeg, sest põhiliselt keskenduti lihtrahvale lugemisoskuse õpetamisele. 17.sajandi lõpul loodi Eestisse rahvakoolide võrk, mis Liivimaa
Usundis olid segunenud loodususundi ja katoliikluse jooned. Nimipühaku päevadest on tulnud rahvakalendri tähtpäevad. Nõiaprotsesse arvati tegevat kõik, kujutas endast inimese või looma kahjustamist/tapmist maagilise toimingu abil. Nõidumisel võis kasutada riideid, ehteid, loitsusõnu jms. Räägiti ka kuradiga kohtumisest ja lõbutsemisest jne. Kuna Rootsile ei meeldinud Eesti alal kehtiv pärisorjus, ja balti aadel võis riigi reeta ohukorras, siis oli vaja Balti provintsid rootsistada. Karl XI asus kärpima balti parunite võimu ja rikkust, alustas kunagiste riigimaade tagasivõtmist, mis anti erakätesse Rootsi valitsuse ajal. 1680 kiitiski Rootsi riigipäev suure reduktsiooni heaks. Mõisnikud võisid rentnikeks edasi jääda Põhja-Eestis (st. et nad ei saanud mõisa müügi ja pärandamisega isepead tegeleda). Liivimaal aga võeti veel rohkem, kuna seal hakati vastu. Pärisorjuse lõpp oli nüüd lähedal, kuna mõisnik polnud enam otseselt talupoja omanik
koormised mõisale, mis sõltusid nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi. Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna nad tahtsid Eestit eelkõige rootsistada. Luteri usu levitamiseks püüdis Rootsi võim edendada kooliharidust, välja anda rahvakirjandust ja pidada jumalateenistusi eesti keeles. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Selleks valiti Tartu oma soodsa geograafilise asendi järgi. Ülikooli asutas Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tartu Ülikool avati 1632. aastal ja õppetöö toimus ladina keeles. Siiski võime Eesti hariduse alguseks lugeda 1686. aastat, kui hakati kooliharidust
talupoegade kinni võtmise ja tagasisaatmise eest. Samuti pidid nad uurima talupoegade väiksemaid kuritegusid ning karistama süüdlasi. * Mees- ja maakohtud- arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. * Raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. 11.Kes oli Johan Skytte ja mille eestvedajaks ta oli? Johan Skytte määrati 1629.a Riias kindralkuberneriks, tema ülesandeks oli Liivimaa kiiresti rootsistada. 12.Selgita mõistet Landesstaat. Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks e. Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. 13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised? Eestisse tuli välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi?
samasuguseid õigusi, mis olid Rootsi talurahval , kes oli vaba. Erali rüütelkonnad olid Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlikel. 17. sajandi keskpaigas omandasid äsja vallutatud Liivimaal suuri maavaldusi Rootsi mõjukad kõrgaadlikud, kes olid aga siinsete eesõiguste säilimisest samavõrd huvitatud kui baltisakslased.Rootsi kuningavõimu esindasid Tallinnas ja Riias kubenerid, kes pidid oma tegevuses arvestama rüütelkondadega.rootsi kuningate katsed Baltikum kiiresti rootsistada olid edutud. Alles 1680. aastatel õnnestus absolutistlikult valitseval kuningal Karl XI l siinne aadel tegelikult Rootsi võimu alla painutada. Vaimuelu ja hariduselu Rootsi ajal. Eestlaste vaimuelu kujundajaks 17. sajandil oli kirik. Kuna luteri usk oli rootsi riigiusk, Rootsi ise oli aga sel ajal luterluse peamisi kaitsjaid kogu Euroopas, pidasid Rootsi võimud luteri kiriku tugevdamist esmatähtsaks ülesandeks. Luterluse levimiseks peeti vajalikuks
maanõunikku. Rüütelkondade esindajad käisid koos umbes iga 3 aasta tagant maapäevadel. Eestimaa aadlikele ja linnadele säilitati eriõigused, mis kohati olid isegi suuremad kui Rootsi oma aadlikel. Seda tänu sellele, et aadlid ja Tallinna linn olid rootsi riigi alla läinud vabatahtlikult. Kuid kuna Liivimaa oli vallutatud maa, siis hakati seda kiirelt rootsistama. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks rootsistada endale alluv maa-ala. Kuid seoses Gustav II Adolfi surmaga ja Rootsis võimule pääsenud aristokraatiaga oli Skytte sunnitud oma tegevuse lõpetama. Rootsi aristokraadid saavutasid 1634. a. üksmeele Liivimaa aadliga ning juba samal aastal pidi Skytte ameti maha panema. Ning seoses rootslaste sisserändega Liivimaale ja Eestimaale olid Rootsi soost aadlid huvitatud nende privileegide suurendamisest neis piirkondades ning juba üsna pea saavutati samaväärsed õigused kui Eestimaalgi.
Eesti jagatud kolme kuningriigi vahel Rootsi võim põhja eestis. *Peale liivi sõda läksid Rootsi võimu alla * Läänemaa * Harjumaa * Järvamaa * Virumaa * Tallinn Kõik kokku seda ala nimetati Eestimaa hertsokond *Kuningad esindas kohapeal asehaldur ehk kuberner *Kuberner jagas oma võimu rüütelkonna peameestega. *Maapäevast sai aadli omavalitsus organ *Talupoegade koormused kasvasid *Eestistit sooviti Rootsistada Poole võim lõuna eestis *Poole kuningas Stefan Batory ei täitnud oma eelkäija Sigismund II Augusti lubadusi, privileegide osas aadlikele ja linnadele. 1582 hakkas liivimaal kehtima konstutsioon *Liivimaa jagati *presidentkondadeks. *vojowoodkonnad *Staarostkonnad *Staarostid allusid otse kuningale *Rahva elujärk paranes *Valga alev sai linna õigused Taani võim Saaremaal *Saaremaa elas liivi sõja üle teistest kehvemini *Taani jagas oma võimu aadlikega.
· Saksa preester ja tõlk vallutusse, toimus karm rootsistamine. Rootsi kuningas saatis Liivimaale kindralkuberneriks Johan · Kroonika on ülistav, tehtud tellimustööna, ladina keeles Skytte ja tegi tema peamiseks ülesandeks endale alluv maaala rootsistada. · Üles kirjutatud 12241227 Rootsi kuningad · Koosneb faktidest ja piibli tsitaatidest 15991611 Karl IX · Originaal pole säilinud, vanim ärakiri 14. sajandist
talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud 1629 sõlmiti Altmargi vaherahu, millega Liivimaa läks Rootsile Rootsi valdus PõhjaEestis e Eestimaa hertsogkond: 156115831629 riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid kohaliku aadli privileegid kinnitati riigi mõisates üritas Karl IX makse ühtlustada (kümnis asendati kindla maksuga ja vähendati koormiste liike) ja püüdis siinseid alasid rootsistada riiklik haldusjaotus: Eestimaa hertsogkond, mida juhtis kuberner e asehaldur (Toompeal) jagunes linnuseläänideks (7), mille eesotsas oli lääniasehaldur jagunesid mõisaläänideks e riigimõisateks, mille eesotsas oli foogt aadli omavalitsus: moodustati Eestimaa rüütelkond kõrgeim võimuorgan maapäev maapäevade vaheaegadel valitses maanõunike kolleegium rüütelkonna peamees, maanõunike kolleegiumi esimees
annaabi.ee 
