Kas Rootsi aega saab nimetada vanaks heaks Rootsi ajaks? Rootsi aeg oli periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi kuningriigile. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda ning lõpuks Põhjasõda, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Üheks tähtsaks muutuseks võime nimetada usuvoolu vahetust. Nimelt Rootsi aja algul valitses Eestis nii luterlus kui ka katoliiklus. Kuna kirikud olid purustatud, rüüstatud ja kogudused olid jäänud õpetajateta võttis talurahvas taas kasutusele muinasusu kombed. Ühele kindlale usule üle minnes muutus see kõik. Rootsi aja lõpuks olid kõik kirikud taastatud ning juurde olid ehitatud ka uusi. Talurahvas suhtus nüüd kirikutesse ja usku palju paremini. Samuti tuleks plussina välja tuua hariduse tuleku. Koolmeistreid hakkas väl...
Rootsi aeg majandus:*vilja väljavedu jätkus, *idakaubandus käis alla, *tekkisid esimesed manufaktuurid ehk tehased, *käsitöölistel oli tsunftikord, mis oli orienteeritud käsitööistele sobiva sissetuleku tagamisele, eesti käsitööiste olukord halvenes alates 16.saj. rahvastik: *tänu rahulikematele aegadele hakkas toimuma loomulik juurdekasv, saabusid ka uusasukad * 1656-1658 toimunud sõjaga kaasnes katkutaud, kuid siiski eestlaste rahvaarv tõusis 350- 400 000-ni. Üldine:*17saj. ,,vana hea rootsi aeg" rahva mälus säilinud hinnang järgnevale (Vene tsaari võimu aeg) *Rootsi keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu oli see, et Balti Saksa aadlikud ei olnud harjunud kellegi sekkumisega otsustamisõigusesse maa ja talupoegade üle. *Rootsi talupoeg ei olnud pärisori. *Rootsi kuningas vajas Balti sakslaste toetust (Poola oht) talupoegade olukord: *teokoorem suurenes, *karistused karmistusid, *talupoeg muutus pärisorjaks *kodukariõigus (võib talupoeg...
* Põhja-Eesti on "Eestimaa", Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti on Liivimaa, Läti lääne- ja lõunapoolsem osa on Kuramaa, Taanile kuulus Saaremaa * 17.sajandi algul puhkes Poola ja Rootsi vahel uus sõda ( 30aastat) mille Võitis Rootsi * 1629 saab Rootsi Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, 1645.aastal ka Saaremaa * 1656 tungis Venemaa Baltikumi, 1661 andis alla EESTI RAHVAS 17.SAJANDIL * Eesti aladel pea kolmveerand taludest tühjad * Sisse tuli venelasi, rootslasi, lätlasi ja soomlasi * Rootsiaja lõpul elas Eestis 400 000 inimest, palju talupoegi *Omaks võeti keel ja kultuur MÕIS JA TALU * Rohkem viidi kaupa välismaale ja rohkem oli talupoegi vaja * Vältimaks tööjõu kaotsimekut, muudetitalupojad sunnimaiseks, sellepärast põgenesidnad üle lahe Soome või Venemaale * Peamine toit oli rukkileib ja jahukört, leivakõrvaseks kala, liha ja piima oli laual väga harva * 17.sajandi lõpus oli kohutav näljahäda, mille ohvriks langes viiendik rahvast
*paransedi tee ja posti olud, > Rootsi riik korraldas teedevõrku. *Levisid valgustusideed, mille järgi oli haridusel suur tähtsus(TartuÜlikool, talurahval koolid)>Forselius, Skytte. *Algas eesti keelse trükisõna laiem levik *Oluline maj. Jõukuse allikaks oli teraviljakas. Negatiivne: *Luterluse juurutamine Tõi kaasa nõia protsessid *Seadustati pärisorjus *puudus tõhus kontroll, balti saksa aadli tegevuse üle *endiste Hansalinnade, kogu sisekaub. Langus. *Rootsiaja lõpul toimunud näljahäda tõttu vähenes elanikkond.iga 5.suri Rootsi võimu kindlustamine 1582-Jam Zapolski rahu(L-Eesti Poolale) 1583-Djussa rahu(P-jaL-Eesti Rootsile) 1629-Altmargi rahu(Kogu mandri Eesti Rootsile) 1645-Bromsebö(Saaremaa Rootsile->Sõltmiti Rootsi-Taani sõdade järel) *Eesti ala hakkas jagunema Eestimaa ja Liivimaa kubermangudeks. 1632 ja 1639Anti välja määrused millega talupeog ei tohtinud mõisa piiridest lahkuda.
oli Maamõisnike kolleegium (tegutses kuberneri eesistumisel; maanõunik suri = teised valisid uue). --- * Eestimaa kohtud: 1) Adrakohtunik (talupoegade tagaotsimine ja nendevahelised tülid); 2) Maakohus (talupoegadevahelised tülid); Kubermang e ülemmaakohus (edasikaebamine ja aadlike probleemid) Eestimaa Maanõunike Kolleegiumisse. * Liivimaa kohtud: 1) Sillakohtunikud; 2) Maakohus; 3) Liivimaa õuekohtu Stockholmi õuekohus. --- * Rootsiaja alguses 500, lõpus 1000 mõisa (kuni maareformini). * 1550 1:4 (mõisa- vs talupõld); 1700 1:2,5 (mõisa- kasvasid talupõldude arvelt). * Teotöö: 1) Korraline (teopäevad kindlaks määratud: rakmetegu härgadega; jalategu inimene); 2) Abitegu (kiired hooajatööd; enamjaolt lapsed ja sulased). * Talupojad olid pärisorjad ja sunnismaised. --- * Reduktsioon riigi maade tagasivõtmine, kuna mõisatel oli liiga palju maad ja riigi sissetulek vähenes.
Rootsi aega meenutatakse, kui vana head Rootsi aega. Kuigi see ,,hea aeg" ei kestnud väga kaua, tõi see kaasa olulise muutuse rahava mentaliteedis. Peale Liivisõda oli Eestimaal paljud linnad sõjast purustatud ja tühjaks jäetud- maa oli laastatud, kuid rahvaarv taastus üllatavalt kiiresti, sest paljud inimesed koloniseeriti Eesti aladele ja lõppenud oli ka sõjategevus, mille tulemusena hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama. Rootsiaja alguses üritati tulutult vabastada Eesti talupojad pärisorjusest. Sunnismaisusega kaasnenud talupoegade allutamine mõisnikule tegi nad pärisorjadeks, mis toonud sugugi oodatud leevendust Eesti talupoegadele. Kuid hiljem toimunud reduksioon sätestas keelu talupoegi võõrandada maast lahust, samuti fikseeriti koormised ja need viidi vastavusse talu tegeliku tootmisvõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus,
Ajalugu Liivi sõda: Sõja taust: vana-liivima ümber kogunesid tugeva keskvõimuga riigid- venemaa,rootsi, taani ja poole-leedu. Samal ajal oli vana-liivimaa killustatud,nõrk ja sisetülides. Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-...
Sinna sai ka adrakohtunike otsuseid edasi kaevata ntks. Kubermangu tasandil EM ülemmaakohus (Tallinnas) ja LM õuekohus (Mitte Riias vaid Tartus, sest seal oli ülikool ja seal õpetati juriste, õigusteadlasi), (aadlikke omavahelised kaebused). LM veel üks kõrgem kohus Stockholmi õuekohus. Linnas olevate inimeste üle mõistis kohut hoopis raad, nemad selle kohtusüsteemi alla ei kuulunud. Põllumajandus ja talurahva olukord Kui Rootsiaja alguses oli Eesti aladel umbes 500 mõisa, siis selle aja lõpuks umbes 1000, see arv jäi suuresti püsima pikema aja jooksul. Enamik kuulusid aadlikele, oli ka mõningaid riigimõisaid. Rootsiaja alguses ühe mõisapõllu kohta 4 talupõldu, RA lõpuks 2,5 talupõldu, seega teotöö oli suurenenud. Teoöö võis olla rakmetegu (talust tuli mõisa saata mees hobu- või härjarakendiga, ehk siis mees, tööloom ja see mis looma taga (vanker, ader jms)) või ka jalategu (ainult mees)
kui piisavalt tugevad ollakse, siis minnakse üle võtma mõisaid. See ei meeldinud muidugi mõisnikele ja 1743.a toonane Vene valitseja Jelizaveta keelustas vennastekoguduse liikumise. Need ei kadunud, tegutseti salaja, 1764.a lubati see uuesti. 18.saj II poolel levis osade kirikuõpetajate seas teoloogiline ratsionalism. Nemad asusid kritiseerima valitsevat ühiskonnakorraldust, eriti pärisorjust. See jäi reeglina üksikute kirikuõpetajate kritiseerimise tasandile. Haridus Rootsiaja lõpul pandi alus talurahva haridusele, aga vahepeal oli Põhjasõda, mis põhjustas tagasilöögi haridusele, nt paljud koolmeistrid said surma sõja tõttu, osad surid katku, pärast sõda tuli asuda uuesti koole rajama. 1739.a anti välja LM konsistooriumi otsus talurahva koolikorraldusest, seda järgiti ka mõnevõrra Eestimaal. Mida peab oskama: 1) Luteri katekismuse 5 ptk peas, tuleb osata selgitada, 2) Piibli lugemine (lugemisoskus), 3) olulisimad kirikulaulud pähe, 4) osata
Me tunneme seda vana-kirjaviisi nime all. o Piibli tõlkiminee oligi selle pärast raskustatud, et ei suudetud grammatikas kokku leppida, kuid siiski 1686a anti välja lõunaeestikeelne Uus (Vastne) Testament, mille toimetasid ja tõlkisid kambja pastorid Andres Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. o Rootsiaja türkised olid valdavalt vaimuliku sisuga. o Martin Gillänus- tähelepanuväärne kirikulaulude tõlkija, kelle mõningaad tõlked on ka tänapäeval kasutusel. o Koos vaimule lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. o Juhuluule tekkis, kuulsaim kirjutaja oli – Reiner Brockmann. o Tekkis eesti ajakirjanud 1675a, kui tln hakkas ilmuma saksakeelne nädalaleht. GÜMNSAASIUMID JA TARTU ÜLIKOOL
Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa.Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi. Rootsi aja lõpul pidi igas kihelkonnas kool olema. Rootsiaja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavalt kõrge. 1631 Gümnaasium Tallinnasse (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium) 1630 Gümnaasium Tartusse, selle baasil 1632 Tartu Ülikool, tollase nimega Academia GustavianaÜlikoolis oli 4 teaduskonda: usu, õigus, arsti ja filosofiateaduskond. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Tartu valiti ülikooli
jõudnud). Rootsiaegne põllumajandus ja kaubandus. Kui Ajaloo arhiivi juhatajaks sai, siis enne olid juhtinud tsaariaegsed tegelased. Liiv sai teaduslikuks stipendandiks ehk doktorandiks ja sai lisauurimist arhiividest. 1929 sai Arhiivijuhataja KT, hiljem direktoriks. Korraldamises palju töid. TÜ-s arhiivinduse õppejõuna, arhiivi juhatamise kõrvalt koolitas kaadrit, oli arhiivinduse käsiraamatu koostamise juures. Teravilja kasvatus ja kaubandus doktoritöös esimene osa, kirjutanud Rootsiaja lõpus aset leidnud näljahäda kohta. Liiv aktiivne ajaloo seltsides. Ajaloolise Ajakirja publitseerija alates 1936. Lektorina hinnatud, 1930. aastail Eesti Ringhääling tegutsema ja ka seal esinenud. Ta rahvusvahelistes suhtetes, Soome-Eesti ajaloolaste ühenduses. Hendrik Sepp (1888-1943) Alustas sõjaajaloolasena (Narva lahing, Vene-Rootsi sõda), seejärel tegeles asustusajalooga. Sepp Jurjevi (Tartu venestatud nimi) ülikoolis. Ka majandusajaloo teema luges majandusloenguid
Liivimaa riigimaksud sõltusid sellest, kui suured olid koormised, Eestimaal sõltusid täisealiste meeste arvust. Seega oli Eestimaal teotöö kohustus mõnevõrra kõrgem. Teede ja sildade ehitus jms oli samuti talupoegade õlul. Küüdikohustus sõjaväe jaoks. Sõdurite enda juures majutamine oli samuti talupoja kohus. Maksta tuli ka kirikumaksu. Talurahva õiguslik olukord Mõisad olid jagatud kroonumõisateks ja eramõisateks. Aleksander Loit väitis, et rootsiaja lõpul kaotati pärisorjus – sellega ei saa aga nõustuda, sest enamus vanadest tavadest jäi püsima lihtsalt täpselmalt reguleeritud kujul. Uuendused jäid püsima ajutiselt. Kroonutalupoegade kohustused/õigused olid üsna täpselt kirja pandud – restitutsiooniga vene võimu alguses läksid aga paljud kroonutalupojad tagasi eramõisatesse. Eestimaa kubermangus oli kroonumõisasid väga vähe (umb 2 %), Liivimaal rohkem (15-30%). Liivimaa kroonumõisates jäid rootsiaegsed muudatused
Rahvalik populaarsus tuleb aastal 1934 ning see on seotud romaaniga ,,Ümera jõel". Ajalooaineline romaan üritab mingil moel asendada ajalookirjutust. Ajaloolises romaanis juba 19. sajandi lõpust on näha, et kirjanikud otsivad ajaloost heroilisi hetki ja üritavad neist kirjutada. Kui võrrelda Bornhöhe aegset ja Metsanurga aegset proosat, siis on loobutud peaaegu täielikult ,,Tasuja" sarnasest ülistamisest, seega on ,,Ümera jõel" tunduvalt realistlikum. ,,Tuli tuha all" mängib läbi rootsiaja lõppu ja keskmes on suur näljahäda. Peet Vallak (Peeter Pedajas) · 1925 Epp Pillarpardi Punajaba potitehas · 1927 Hulgus (romaan) Ta on pärit Pärnu- ja Viljandimaa vallast Tihemetsast. Alguses tahtis ta saada kunstnikuks ja ka katsetas selle õpinguid, kuid ühel hetkel taipas, et kirjutamine tuleb paremini välja. 30ndatel aastatel oli ta töös Kirjanikkude Liidu sekretärina. Looming on enamvähem hõlmatav 20ndate ja 30ndate aastatega
annaabi.ee 
