lindudest enim roostiku struktuuri lõhkudes pilliroogu (Kumari, 1985). Suurte kolooniatena pesitseb siin naerukajakas. Arvukalt on vesikanu ja partlasi. Tihedamassse roostikuossa hoiab hüüp. Nimetamata ei saa jätta ka loo-loorkulli, sageli võib kohata toiduotsingul viibivat merikotkast. Üldse pesitseb roostikus rohkem kui 8000 paari linde (Miilmets, 1981). Talvel käib roostukus väikelindudele jahti pidamas euroopa väikseim kakuline, värbkakk (Kumari, 1985) Imetajatest on roostikes arvukamad närilised, suurematest loomadest on pidev külaline metssiga. Metssiga otsib kaldalähedastes roostikes taimejuuri, putukaid ja tigusid. Roostikud on metssigade meelispaik sest siin on inimese häiriv mõju väike (Haberman, 2003). Kiskjatest on tähtsamad kärp, mink, rebane ja kährikkoer, kelle toidubaas roostikus sõltub mügri, lindude ja näriliste arvukusest (Kumari, 1985). Alal tervikuna võetult domineerib kaaluliselt piklik jõekarp, biomassi kaalu osas, aga
Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti, ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi imetajaid Võrtsjärve lähiümbruses leidub veel vesirotte, mügrisid, nirke ning tuhkruid Mingi ilmumine Võrtsjärve kaldabiotoopidesse hävitas ondatra peaaegu täielikult ning praegu esineb ondatrat harva ja üksikute pesakondadena vaid järve suuremates roostikes ja valgala väikejärvedes Kaitstavatest imetajatest on Võrtsjärv tähtis saarma KeskEesti asurkonna püsimisel TÄNAN KUULAMAST!
KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades ning roostikes. Eestis pesitseva must-toonekure populatsiooni suurus on alates möödunud sajandi keskpaigast tugevalt kõikunud. Praegu pesitseb meil alla 80 paari must-toonekurgi. Millest tuleneb tema populatsiooni suuruse vähenemine ja kuidas kaitsta meie kauni toonela linnu säilimist ? TAKSONOOMIA Riik: Loomad (Ladina keeles Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Ladina keeles Chordata) Klass: Linnud (Ladina keeles Aves) Selts: Toonekurelised (Ladina keeles Ciconiiformes)
niitudel Kuldvits Solidago virgaurea · Perekond kuldvits · 15-70 cm · Õisikud 9-16 mm pikad ja laiad, tihedas kobaras. Lehelaba pikalt rootsuks ahenev, servas ebakorrapäraste hammastega · Õitseb juuli-september · Kasvab kuival pinnal. Randaster Aster tripolium · Perekond Aster · 10-60 cm · Lihakate paljaste, terveservaliste lehtedega. Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga · Õitseb juuli-september · Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes. Pajuvaak Inula salicina · Perekond vaak · 20-60 cm lehed paljad, pealt läikivad, jäigad. Varred vaid ülaosas üksikute karvadega, suuremas osas karvutud. · Õitseb juuli-september · Kasvab niitudel, metsaservadel. Harilik päevalill Helianthus annuus · Perekond päevalill · 100-250 cm · Lehed lõhestumata, rootsulised 20 cm laiad, karedad. Putkõied pruunid, keelõied kuldkollased.Õisikud kuni 30 cm läbimõõduga.
Käolised Laul on vali ja väga iseloomulik Kägu on keskmist kasvu, hallikas- Kägu kohtab igat tüüpi hääl, mis väljendub pisut nukralt sinine, altpoolt hele põikitriibulise metsades, „ku-ku“ sulestikuga lind. Saba on pikk, saludes,luhtades, valgelaiguline ja ümmarguse otsaga. roostikes ja soodes- Noorlinnud on väga tumedad ja neil rabades, noorlinde võib on kuklas selge valge laik, mida kohata ka parkides ja Kägu vanalinnul pole. aedades. Laanepüü Imetajad
sulestikuga. Nende pea on tumeroheline külgedelt erkpunaste paljaste sagarate ja lokutitega. Isaslinnu kaelus on enamasti valge ja kuklas on tutt. Emaslind on kasvult väiksem, pruunikashall tumedate täppidega. Lindude saba on ristivöötidega ja silmatorkavalt pikk, eriti isaslinnul. (Kangur jt 2005:60-61) Harilikult elutseb ta väikestesse salkadesse hoidudes salude, puuderühmade, hekkide ja suuremate aedadega kultuurmaastikel, talvel ka roostikes, õuealadel ja toitmispaikades (Jonsson 1992:182). Linnud ööbivad puude otsas, eelistades varjulisi kuuski ning toitu otsivad peamiselt maast. (Kangur jt 2005:60-61). Toit on väga mitmekesine, peamiselt taimede seemned, puuviljad, juured, rohelised taimeosad, poegadel ka putukad ja teised selgrootud (Jonsson 1992:182). Joonis 3. Jahifaasan (Phasianus colchicus). Allikas: Birding in Taiwan 9
Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2
Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2
Levivad mererannast kaugemal või endistest merelahtedest moodustunud järvede kallastel. a) Gr ranniku gleimuld. Paiknevad valdavalt kinnikasvanud lahesoppides. AThorisont 10...15(20) cm. b) Gr1 ranniku turvastunud muld. Turbahorisont kuni 30 cm. c) Mr ranniku madalsoomuld. Tekkinud peamiselt lahesoppide kinnikasvamisel ja mere taandumisel ranniku soostumisel. T-horisont >30 cm. d) Av veealune muld. Endistest merelahtedest tekkinud mageveejärvede ja sisemaa järvede kallastel paiknevates roostikes. Pidevalt kaetud õhukese veekihiga. Erodeeritud alade mullad. Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev. 1. Nõrgalt erodeeritud mullad e. Esinevad kallakutel 3...5°. Edasine eristamine vastavalt mullaliigile ja mulla sifri juurde tuleb tähis ,,e". Näiteks: KIe nõrgalt erodeeritud leetjas muld. 2
Linnud Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti ka vesipapp. Kasari delta linnurikas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Jõgede haudelinnustiku kooslused võivad sarnaneda järvede omadega. Määravaks on vee, kallaste ja ümbritseva maastiku iseloom. Roostikes on suur kureliste (lauk, rooruik, täpikhuik, väikehuik) osakaal. Imetajad: saarmas, ondatra, kobras. Eesti järved, nende elustik ja elukooslused JÄRV – veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Maakera järvede üldpindala: ~2,1 miljonit ruutkilomeetrit (üle 1,4% maismaa pindalast). Järvede liigitus: -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved
Vaatamisväärsusteks park ja loomad; • Elistvere looduse õpperada (ca 1,5 km) algab Elistvere loomapargist, kulgeb ajaloolistel pargiteedel ning lõppeb linnuvaatlustorni juures Elistvere järve ääres. Vaatamisväärtusteks on loomapargi asukad, pargi puud ja järv. Õpperada kutsutakse ka linnuteeks, sest see juhatab huvilised Elistvere järve äärde, mis on tähtis linnuala. Järvel ja järveäärsetes roostikes on võimalik näha palju erinevaid linnuliike, seda eelkõige kevad- ja sügisrände ajal. Puhkerajatisteks piknikukoht ja telkimisala külatanumal; • Jalgrattarada „Piknikupäev Vooremaal“ (ca 13,5 km) asub Vooremaa maastiku- kaitseala keskosas ja kulgeb valdavalt mööda kruusateid; • Jalgrattarada „Kolme järve rada“ (ca 23 km) kattub osaliselt rattarajaga „Piknikupäev Vooremaal“
annaabi.ee 
